Küsimus:
Tere !
Olen nelja kuuse koera omanik, kes on krants ja väikest kasvu. Asi on selles, et ta pidevalt võtab püksisäärest kinni kui kõnnid ning veel tirib sokkidest samal ajal urisedes. Ütleme alati ''ei'' kõva ja selge häälega, aga ta ei reageeri sellele. Mõned ütlevad et kui koerad on sellises vanuses, teevad nad alatasa nii, aga kas see on ikka põhjendus? Kas on lootust et kui ta vanemaks saab lõpetab ta selle harjumuse?
Ja veel, ta ei tule rihmaotsas sinna kuhu peab. Ta paneb pepu maha ja raputab pead, nii nagu tahaks ta sellest rihmast lahti saada. Ainult siis liigub kui minnakse kodu poole või on tema poolt valitud karjajuht kaasas, kes käib ees ja ta lihtsalt järgneb talle.
Ehk oskate midagi öelda ja soovitada. Aitäh!
Koerte käitumiseripärad ja probleemid tekivad vastavalt saadud signaalidele ehk käitumise tulemile ning kujunenud arusaamale sellest. Nii loomad (ka inimesed) teevad otsuseid läbi selle, mis on neile kasulik, kui näiteks kogemus kasutades jonni, tirimist ehk juhtimist, agressiivsust vms. on neid soovitud tulemuseni viinud (omanik on seisma jäänud, ta saab tähelepanu või toidupala kui nõuab, jõuab soovitud kohani kui tirib jne.) siis kasutavad nad edu toonud käitumismalli esimese võimalusena järgmisel korral uuesti.
Kui me mitmete kuude jooksul kinnitame koerale, et tema on kunn - näksimine toob talle tähelepanu (keelamine) ning jonn tulemuse (ei liiguta edasi, antakse tähelepanu ja talle lõpuks ikkagi alla) ehk tema teeb meie eest otsuseid, siis kinnistub see kogemus temas ning iga korraga võimendudes muutub aina järjekindlamaks ja kõikumatumaks. Seda võimendumist näeme aina järjekindlamalt kui me koerale üleskutse esitame ja käitumist temale arusaamatutel põhjustel, muuta või lõpetada püüame.
Väga tihti kohtab sellist käitumist kutsikate (ja ka laste) puhul - nende tegevus on alguses mänguline ja teeb meile nalja või tundub armsana (niikaua kuni see meile häirivaks ei muutu näiteks väljakannatamatut valuaistingut esile ei kutsu, ebamugavust- või/ja probleeme ei tekita), me kinnitame temale seetõttu tegevuse kasulikkust omapoolse positiivse tagasisidega (tähelepanu).. mida aeg edasi seda ebaolulisem on tema jaoks kas tähelepanu on positiivne või negatiivne, tulemus on see, mis tema jaoks loeb.
Kahjuks on sellistel juhtudel koerale tõsiselt pikka aega kinnitatud ja süvendatud teadmist, et antud käitumismall toob talle tulemused, seetõttu ei anna ka meie ponnistused temale arusaamatu tagamaa ja tulemina käitumist muuta ning meile tundub, et see isegi võimendub ehk läheb hullemaks.
Seega peame meeles, et iga käitumine kujuneb kasulikkuse järgi, kui me võtame ära loomale arusaadaval moel kasuteguri siis käitumine väheneb või kaob.
Kanna näksamine, kinnihaaramine, tirimine, liikumise takistamine, jonnimine- igaüks neist on kinnituseks Teievahelise kommunikatsiooni puudulikkusele (koer ei saa teist aru ja teie temast, mõlemad püüate oma tahtmist läbi suruda). Probleemne käitumine, ei kao iseenesest vanusega, selle kontrolli alla saamiseks tuleb siiski vaeva näha, olukorda mõista ning vastavalt, koerale arusaadaval moel, ka lahendada.
Teie kirjeldusest on selgelt näha viitavaid signaale, mis näitavad, et karjasuhted ei ole päris hästi paigas. Kas te järgite Koerakuuulaja meetodi nelja põhitala ? Kuidas on Teie kodune suhtlus üles ehitatud ning kus need valearusaamised tekivad on siinkohal muidugi raske öelda. Võime ainult siin toodud lihtsustatud kujul veidi analoogsete probleemide teemal arutleda.
Kutsikas on loonud endale selged arusaamad karjasuhetest. Käitumisjada ja pere inimeste poolt antud signaalid on pidevalt kinnitanud talle, et tema on see kes otsustab ja ainult need otsused toovad temale kasuliku ja arusaadava (iseenesestmõistetava) tulemuse. Ta otsustab kes võib kuhu liikuda takistades sokist haarde ja tirimisega, ta otsustab kuhu ja millal liikuda (juhtimine jalutuskäigul ja jonn kohapeal) ja usun, et kirjast mitte väljenduvatel aladel teeb ta peres veel palju olulisi otsuseid mis kõik kinnitavad temale eksimatult tema staatust kui otsustaja ehk juht.
Koer valib endale juhiks inimese vaid siis kui too suudab temale eksimatul moel ennast igal alal juhina kuvada, ta näeb milline inimene käitub juhile omaselt ning usaldab end instinktiivselt tema alluvusse. Ükski alluv ei võta otsuseid juhi eest vastu ehk ei tiri juhti jalutuskäigul kui juht seda just soovinud ei ole ehk ise olukorda sihilikult ja koerale arusaadavalt omapoolse initsiatiiviga esile kutsunud ei ole (nt. kelgukoerte puhul).
Teie poolt kirjeldatud olukord on pigem võrreldav jonnaka lapse omaga, ehk koer on harjunud saama seda mida soovib läbi oma käitumise ning pideva otsustamise läbi endale kinnitanud juhtiva staatuse. Nii ongi ta enda jaoks loonud teadmise, et tema peab otsustama ja suunama ning Teie elu juhtima ning kõik soovitu käib tema pillijärgi. See kõik on väga suur vastutus tema jaoks ja tänu sellele käitub ta ka ohtu kujutavates, kahtlastes või uudsetes olukordades (soovite lahkuda- kari ei tohi lahku minna, seega püüab ta seda iga hinna eest koos hoida, soovite minna kahtlasesse kohta- ta ei suuda teid kaitsta ja otsustab paigale jääda või põgeneda, kodutee on alati stressivabam kuna on tuttav ja turvalise pinnani viiv jne.) otsustaja ehk juhina.
Olukorra kontrolli alla saamiseks tuleb Teil ja kõigil teistel koeraga kooselavatel inimkarja liikmetel oma staatust kinnitada läbi nelja amichien bonding ala . Meetodi kohaselt õigesti korrigeerida ebasoovitavat käitumist (mitte keelates vaid korrigeerides).
Väga raske on anda jällegi ainuõiget vastust kirjateel, seda seetõttu, et võimatu on käitumise algpõhjuseid spekuleerida ilma olukorda ja koera elukeskkonda pealt nägemata. Põhjuseid aga nagu ka lahendeid võib antud olukorras olla mitmeid erinevaid, nendes mängivad rolli väga väga mitmed erinevad mõjutajad, seetõttu ühest lahendit soovitades võivad märkamata jääda paljud olulist rolli mängivad signaalid ning meetodi kasutus annab vaid osalise tulemuse. Igal juhul soovitan selgema vastuse ja lahendi leidmiseks kontakteeruda koerakuulajaga ning läbi kodus asetleidva konsultatsiooni jõuda enda pere ja koera jaoks kõige sobivamate ja lihtsate lahenditeni.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Ja veel, ta ei tule rihmaotsas sinna kuhu peab. Ta paneb pepu maha ja raputab pead, nii nagu tahaks ta sellest rihmast lahti saada. Ainult siis liigub kui minnakse kodu poole või on tema poolt valitud karjajuht kaasas, kes käib ees ja ta lihtsalt järgneb talle.
Ehk oskate midagi öelda ja soovitada. Aitäh!
Vastus:
Tere,Koerte käitumiseripärad ja probleemid tekivad vastavalt saadud signaalidele ehk käitumise tulemile ning kujunenud arusaamale sellest. Nii loomad (ka inimesed) teevad otsuseid läbi selle, mis on neile kasulik, kui näiteks kogemus kasutades jonni, tirimist ehk juhtimist, agressiivsust vms. on neid soovitud tulemuseni viinud (omanik on seisma jäänud, ta saab tähelepanu või toidupala kui nõuab, jõuab soovitud kohani kui tirib jne.) siis kasutavad nad edu toonud käitumismalli esimese võimalusena järgmisel korral uuesti.
Kui me mitmete kuude jooksul kinnitame koerale, et tema on kunn - näksimine toob talle tähelepanu (keelamine) ning jonn tulemuse (ei liiguta edasi, antakse tähelepanu ja talle lõpuks ikkagi alla) ehk tema teeb meie eest otsuseid, siis kinnistub see kogemus temas ning iga korraga võimendudes muutub aina järjekindlamaks ja kõikumatumaks. Seda võimendumist näeme aina järjekindlamalt kui me koerale üleskutse esitame ja käitumist temale arusaamatutel põhjustel, muuta või lõpetada püüame.
Väga tihti kohtab sellist käitumist kutsikate (ja ka laste) puhul - nende tegevus on alguses mänguline ja teeb meile nalja või tundub armsana (niikaua kuni see meile häirivaks ei muutu näiteks väljakannatamatut valuaistingut esile ei kutsu, ebamugavust- või/ja probleeme ei tekita), me kinnitame temale seetõttu tegevuse kasulikkust omapoolse positiivse tagasisidega (tähelepanu).. mida aeg edasi seda ebaolulisem on tema jaoks kas tähelepanu on positiivne või negatiivne, tulemus on see, mis tema jaoks loeb.
Kahjuks on sellistel juhtudel koerale tõsiselt pikka aega kinnitatud ja süvendatud teadmist, et antud käitumismall toob talle tulemused, seetõttu ei anna ka meie ponnistused temale arusaamatu tagamaa ja tulemina käitumist muuta ning meile tundub, et see isegi võimendub ehk läheb hullemaks.
Seega peame meeles, et iga käitumine kujuneb kasulikkuse järgi, kui me võtame ära loomale arusaadaval moel kasuteguri siis käitumine väheneb või kaob.
Kanna näksamine, kinnihaaramine, tirimine, liikumise takistamine, jonnimine- igaüks neist on kinnituseks Teievahelise kommunikatsiooni puudulikkusele (koer ei saa teist aru ja teie temast, mõlemad püüate oma tahtmist läbi suruda). Probleemne käitumine, ei kao iseenesest vanusega, selle kontrolli alla saamiseks tuleb siiski vaeva näha, olukorda mõista ning vastavalt, koerale arusaadaval moel, ka lahendada.
Teie kirjeldusest on selgelt näha viitavaid signaale, mis näitavad, et karjasuhted ei ole päris hästi paigas. Kas te järgite Koerakuuulaja meetodi nelja põhitala ? Kuidas on Teie kodune suhtlus üles ehitatud ning kus need valearusaamised tekivad on siinkohal muidugi raske öelda. Võime ainult siin toodud lihtsustatud kujul veidi analoogsete probleemide teemal arutleda.
Kutsikas on loonud endale selged arusaamad karjasuhetest. Käitumisjada ja pere inimeste poolt antud signaalid on pidevalt kinnitanud talle, et tema on see kes otsustab ja ainult need otsused toovad temale kasuliku ja arusaadava (iseenesestmõistetava) tulemuse. Ta otsustab kes võib kuhu liikuda takistades sokist haarde ja tirimisega, ta otsustab kuhu ja millal liikuda (juhtimine jalutuskäigul ja jonn kohapeal) ja usun, et kirjast mitte väljenduvatel aladel teeb ta peres veel palju olulisi otsuseid mis kõik kinnitavad temale eksimatult tema staatust kui otsustaja ehk juht.
Koer valib endale juhiks inimese vaid siis kui too suudab temale eksimatul moel ennast igal alal juhina kuvada, ta näeb milline inimene käitub juhile omaselt ning usaldab end instinktiivselt tema alluvusse. Ükski alluv ei võta otsuseid juhi eest vastu ehk ei tiri juhti jalutuskäigul kui juht seda just soovinud ei ole ehk ise olukorda sihilikult ja koerale arusaadavalt omapoolse initsiatiiviga esile kutsunud ei ole (nt. kelgukoerte puhul).
Teie poolt kirjeldatud olukord on pigem võrreldav jonnaka lapse omaga, ehk koer on harjunud saama seda mida soovib läbi oma käitumise ning pideva otsustamise läbi endale kinnitanud juhtiva staatuse. Nii ongi ta enda jaoks loonud teadmise, et tema peab otsustama ja suunama ning Teie elu juhtima ning kõik soovitu käib tema pillijärgi. See kõik on väga suur vastutus tema jaoks ja tänu sellele käitub ta ka ohtu kujutavates, kahtlastes või uudsetes olukordades (soovite lahkuda- kari ei tohi lahku minna, seega püüab ta seda iga hinna eest koos hoida, soovite minna kahtlasesse kohta- ta ei suuda teid kaitsta ja otsustab paigale jääda või põgeneda, kodutee on alati stressivabam kuna on tuttav ja turvalise pinnani viiv jne.) otsustaja ehk juhina.
Olukorra kontrolli alla saamiseks tuleb Teil ja kõigil teistel koeraga kooselavatel inimkarja liikmetel oma staatust kinnitada läbi nelja amichien bonding ala . Meetodi kohaselt õigesti korrigeerida ebasoovitavat käitumist (mitte keelates vaid korrigeerides).
Väga raske on anda jällegi ainuõiget vastust kirjateel, seda seetõttu, et võimatu on käitumise algpõhjuseid spekuleerida ilma olukorda ja koera elukeskkonda pealt nägemata. Põhjuseid aga nagu ka lahendeid võib antud olukorras olla mitmeid erinevaid, nendes mängivad rolli väga väga mitmed erinevad mõjutajad, seetõttu ühest lahendit soovitades võivad märkamata jääda paljud olulist rolli mängivad signaalid ning meetodi kasutus annab vaid osalise tulemuse. Igal juhul soovitan selgema vastuse ja lahendi leidmiseks kontakteeruda koerakuulajaga ning läbi kodus asetleidva konsultatsiooni jõuda enda pere ja koera jaoks kõige sobivamate ja lihtsate lahenditeni.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
