Küsimus:

Tere!

Mul on kodus 5-aastane ameerika kokkerspanjel, kui koer võetud sai, siis mees käis tihti soomes tööl ja mina olin koeraga üksinda. See periood oli aeg, kui koer vajas õiget kasvatamist, mida ma üritasin ka teha, käisin koolis, et sotsialiseerida teda, aga töö pärast jäi kool pooleli ja koer istus konkreetselt pähe.

Kui mees koju tuli, siis tihtipeale hammustas ninast nii kõvasti, et veri väljas, alguses mängis, siis juba läks asi üle piiri ja hakkas hammustama. Mida aeg edasi, seda rohkem asi süvenes. Hakkas urisema kodus mehe peale, kui ta koju tuli või üldse toas ringi liikus, minu peale ei urise üldse.
Praegu on probleem süvenenud, kuna see urisemine ja võimu näitamine on liiga suureks läinud.

Olen käinud 2 korda erinevate koertekoolitajate juures nõu küsimas, proovinud erinevaid meetmeid, mida soovitatud (maha suruda ja kinni hoida, pikali ja hingest kinni, pannud kuskile ruumi või kohta kinni mingiks ajaks, kus tal olla ei meeldi), aga need ei ole aidanud üldse. Ikka uriseb edasi samamoodi ja probleem ka selles, et kui külalised tulevad, siis samamoodi uriseb ja läriseb kurjalt, mingi hetk on vait ja kui keegi nt püsti tõuseb või hakkab ära minema, siis hakkab jälle see jube urisemine ja haukumine pihta.

Lapsed ei meeldi üldse, kui kuskil last näeb, tahab kohe hammustada, sellepärast oleme alati kuskile kinni pannud. Kui ta ise kuskile naabri hoovi jalutama läheb ja seal lapsed, ei tee väljagi (vähemalt siiani pole teinud), aga kui keegi meie juures või maja lähedal, siis muutub kurjaks.
Mehe peale uriseb viimasel ajal väga tihti ja saab ka karistada kohe (kratist kinni ja teise ruumi, vahepeal ka ennem surub maha ja siis kinni), minu peale ta ei urise ja seetõttu ka mina karistan harvem (siis kui näen, et uriseb toas kuskil kellegi peale).

Ei oska mitte midagi teha enam, olen lugenud palju erinevaid artikleid internetist, et äkki keegi oskab aidata, mõnedes kohtades öeldakse, et ei tohigi agressivset koera niimoodi karistada, muutub veel agressiivsemaks ja see nagu surnud ring ja asi läheb veel hullemaks, aga ma ei saa ju midagi tegemata ka olla ja lasta koeral lihtsalt uriseda...ei oska midagi teha, loodan väga nõu saada.

Käis mõte peast läbi, et äkki koer ära kastreerida, võibolla muutub natuke rahulikumaks, aga ei tea kas see kõige õigem/parem lahendus.

Ette tänades, Diana

Vastus:

Tere,

Probleem on tõsine ja kastreerimine siinjuures ei aita. Tegemist ei ole ilmselt agressiivsuse vaid hirmuga. Teie koer kardab nii teie abikaasat kui ka võõraid, kes teil külas käivad.

Urin ja haukumine on enesekaitse ning seetõttu ei aita mahasurumine ega karistamine, sest sellega suurendame vaid hirmu. („Ahaa, see ongi see kuri inimene, kes mind maha surub“ või „Nende võõraste pärast mind karistataksegi“). Urisemisega üritab ta öelda, et ära tule minu juurde.

Ma usun, et see võib kõlada teie mehe jaoks veidralt, aga kas oleks võimalik niiviisi elada, et ta üldse koerast välja ei teeks – ei suhtleks temaga, ei vaataks tema poole , ei reageeriks mitte mingit moodi kui ta haugub või uriseb. Nagu koera ei oleks olemaski. See võib meesterahvale tunduda allaandmisena, sest alati on harjutud koera urisemise ja nö vastuhakkamise pärast karistama, aga ma usun, et see toimiks.

Täiesti vabalt võib olla nii, et see koer kardab igasugust tähelepanu. Teiega on ta harjunud ja seetõttu saab ta teie tähelepanuga hakkama, seda enam, et see on ilmselt vahel ka positiivne. Teie abikaasalt saab ta ilmselt vaid negatiivset tähelepanu (sest käitub ja klassikalises mõistes halvasti), seega oleks oluliselt parem olla ilma igasuguse tähelepanuta.  Ilmselt on ka võõraste tähelepanu tema jaoks liig ja eriti muidugi laste oma, kes käituvad tema jaoks täiesti arusaamatult.

Võib-olla ongi õigem koer külaliste tuleku ajaks hoopis teise tuppa panna (see ei ole karistus, vaid kaitse tema hirmude vastu) ja talle midagi maitsvat või tore mänguasi selleks ajaks anda.

Hästi ei tahaks uskuda, et see kõik vaid halva kasvatuse ja vajakajäänud sotsialiseerimise vili on.  Pigem olete saanudki labiilse närvisüsteemiga koera, kes ise on ka segaduses ega oska ühiskonnas hakkama saada. Sellistele koertele on vaja väga kindlat ja rutiinset päevakava, võimalikult vähe erutust, uusi asju, inimesi ja olukordi.

Vahel aitavad neil elus paremini hakkama saada feromoonpreparaadid (vt. http://www.viljandiloomakliinik.ee/ilutulestik) mõnikord on vaja kasutada lausa inimestele mõeldud rahusteid või antidepressante  (http://epl.delfi.ee/news/eesti/loomapsuhholoog-ka-meie-koertel-esineb-skisofreeniat.d?id=65236648).

Muidugi võin ma koera nägemata eksida, kuid pigem usun, et tegemist on segaduses ja hirmunud õnnetu loomaga, kui agressiivse isendiga, kes naudib nö teistele päheistumist.

Tervitustega dr. Tiina Toomet