Brasiilia fila, edaspidi Fila Brasileiro ajalugu algab suuresti Brasiilia koloniseerimise algusega 19-ndal sajandil.
1946. aastal kirjutati esimene ametlik tőustandard, 1968. aastal tunnistas FCI ametlikult Fila Brasileirot kui koeratőugu. Tänapäeval on Fila Brasileiro üks enamlevinumaid koeri Brasiilias.
19 sajandi keskel, kus Fila Brasileirot kui eraldiseisvat tőugu eristama vőib hakata, kasutati teda Brasiilias pőhiliselt kaitsekoerana, pőgenenud orjade leidmiseks ja jaaguarijahiks ('filar' tähendab arhailises portugali keeles 'hoidma'), samuti karjakoerana. Hiljem, kui orjapidamine lőppes, jäi talle alles kaitsefunktsioon: Brasiilias oli ta üheks levinumaks kodu kaitsekoeraks (ja on seda siiani). Lisaks kasutatakse Filat USAs politsei eriüksustes, vanglas, patrullteenistuse juures jne. Nigeerias, Iisraelis ja Peruus kasutatakse Filat aga edukalt turvamise juures.
1970-ndate keskel tutvustas Brasiilia Kennelliit (CBKC) Fila iseloomu muutuste plaani, mis pidi vähendama Fila loomupärast agressiivsust. Brasiilias leidis see ka kőlapinda, kuid muu maailm läks ainult osaliselt muutusega kaasa (nt. USA oli üks, kes ei läinud).
Tänu muutustele tekkis Brasiilias lisaks CBKC-le 'agressiivsuse hoidjate ühing' (CAFIB), kes hoidis Fila vägivaldsuse vanadele standarditele kohase.
Seega vőib tänapäeval kohata kahte tüüpi Filasid: ühed, kes ei lase endale ega peremehele kedagi ligi ja ründavad kohe, kui selleks pisemgi pőhjus leidub, ning teised, kes küll vőőraste vastu umbusklikud, kuid kes piidlevad vőőraid veidi eemalt ja ilma tősise pőhjuseta ei ründa.
Sellegipoolest, vaatamata, kumba tüüpi Filaga on tegemist, peetakse Fila Brasileirot (ja täiesti pőhjendatult) maailma üheks parimaks kaitsekoeraks.
Tema umbusaldus vőőraste vastu, kartmatus uutes olukordades ja naturaalne ründeoskus on omadused, mida ei oskaks kuidagimoodi oodata sellelt alandliku, lausa kurva näoga koeralt.
Oma pereliikmete (kuhu vőivad kuuluda ka teised loomad) vastu on ta ülisőbralik suur sülekoer, kes paneb pea sinu pőlvele ja ootab, et sa teda pikalt kaisutaksid.
Fila on äraostmatu. Brasiillastel on vanasőna "ustav nagu Fila", Ta ei jookse jalutuskäikudel kaugele, vaid jääb sinu lähedusse. Olles üle nuusutanud külalised jääb ta veidi eemale lamama, hoides neil kogu aeg silma peal.
Fila on oma pere lastega sőber. Ta talub ka neilt kőige suuremaid vintsutusi ilma, et ta oma ilmet muudaks. Ainuke asi väikeste laste puhul on, et koer vőib pahaaimamatult oma suurusega neile viga teha.
Seega on väikest last parem ilma järelvalveta koeraga mängima mitte lasta, sest vőib juhtuda, et sinu poolesajakilosel sőbral on ka mänguisu ja mängulustis Fila suudab isegi täiskasvanuile oma mängudega haiget teha (kasvői: kas oled tundnud Fila sabaliputamist? Sääred on sinised, kui see saba sulle pihta tuleb).
Keha on jőuline, lahtise nahaga, rinnakorv on avar ja sügav, roided on hästi kaardunud. Esiseis on hea nurga alla, turi on rőhutatud, selg on jőuline ja tőuseb turjalt laudjani ning langeb sealt saba alguseni.
Suurus:
Isased: 65-75 cm, min 50 kg
Emased: 60-70 cm, min 40 kg
Nahk ja karvkate on paks ning lahtine kogu kehal koos kahekordse lotiga kurgu all. Karvkate on lühike, tihe, siidjas ja tihedalt liibuv.
Värvus: lubatud on kőik värvused ja värvikombinatsioonid, Lubatud on ka valged laigud kurgu all, rinnal, varvastel ning sabaotsal.
Tekst: Jaak, Mastiffid
1946. aastal kirjutati esimene ametlik tőustandard, 1968. aastal tunnistas FCI ametlikult Fila Brasileirot kui koeratőugu. Tänapäeval on Fila Brasileiro üks enamlevinumaid koeri Brasiilias.
19 sajandi keskel, kus Fila Brasileirot kui eraldiseisvat tőugu eristama vőib hakata, kasutati teda Brasiilias pőhiliselt kaitsekoerana, pőgenenud orjade leidmiseks ja jaaguarijahiks ('filar' tähendab arhailises portugali keeles 'hoidma'), samuti karjakoerana. Hiljem, kui orjapidamine lőppes, jäi talle alles kaitsefunktsioon: Brasiilias oli ta üheks levinumaks kodu kaitsekoeraks (ja on seda siiani). Lisaks kasutatakse Filat USAs politsei eriüksustes, vanglas, patrullteenistuse juures jne. Nigeerias, Iisraelis ja Peruus kasutatakse Filat aga edukalt turvamise juures.
1970-ndate keskel tutvustas Brasiilia Kennelliit (CBKC) Fila iseloomu muutuste plaani, mis pidi vähendama Fila loomupärast agressiivsust. Brasiilias leidis see ka kőlapinda, kuid muu maailm läks ainult osaliselt muutusega kaasa (nt. USA oli üks, kes ei läinud).
Tänu muutustele tekkis Brasiilias lisaks CBKC-le 'agressiivsuse hoidjate ühing' (CAFIB), kes hoidis Fila vägivaldsuse vanadele standarditele kohase.
Seega vőib tänapäeval kohata kahte tüüpi Filasid: ühed, kes ei lase endale ega peremehele kedagi ligi ja ründavad kohe, kui selleks pisemgi pőhjus leidub, ning teised, kes küll vőőraste vastu umbusklikud, kuid kes piidlevad vőőraid veidi eemalt ja ilma tősise pőhjuseta ei ründa.
Sellegipoolest, vaatamata, kumba tüüpi Filaga on tegemist, peetakse Fila Brasileirot (ja täiesti pőhjendatult) maailma üheks parimaks kaitsekoeraks.
Tema umbusaldus vőőraste vastu, kartmatus uutes olukordades ja naturaalne ründeoskus on omadused, mida ei oskaks kuidagimoodi oodata sellelt alandliku, lausa kurva näoga koeralt.
Oma pereliikmete (kuhu vőivad kuuluda ka teised loomad) vastu on ta ülisőbralik suur sülekoer, kes paneb pea sinu pőlvele ja ootab, et sa teda pikalt kaisutaksid.
Fila on äraostmatu. Brasiillastel on vanasőna "ustav nagu Fila", Ta ei jookse jalutuskäikudel kaugele, vaid jääb sinu lähedusse. Olles üle nuusutanud külalised jääb ta veidi eemale lamama, hoides neil kogu aeg silma peal.
Fila on oma pere lastega sőber. Ta talub ka neilt kőige suuremaid vintsutusi ilma, et ta oma ilmet muudaks. Ainuke asi väikeste laste puhul on, et koer vőib pahaaimamatult oma suurusega neile viga teha.
Seega on väikest last parem ilma järelvalveta koeraga mängima mitte lasta, sest vőib juhtuda, et sinu poolesajakilosel sőbral on ka mänguisu ja mängulustis Fila suudab isegi täiskasvanuile oma mängudega haiget teha (kasvői: kas oled tundnud Fila sabaliputamist? Sääred on sinised, kui see saba sulle pihta tuleb).
Keha on jőuline, lahtise nahaga, rinnakorv on avar ja sügav, roided on hästi kaardunud. Esiseis on hea nurga alla, turi on rőhutatud, selg on jőuline ja tőuseb turjalt laudjani ning langeb sealt saba alguseni.
Suurus:
Isased: 65-75 cm, min 50 kg
Emased: 60-70 cm, min 40 kg
Nahk ja karvkate on paks ning lahtine kogu kehal koos kahekordse lotiga kurgu all. Karvkate on lühike, tihe, siidjas ja tihedalt liibuv.
Värvus: lubatud on kőik värvused ja värvikombinatsioonid, Lubatud on ka valged laigud kurgu all, rinnal, varvastel ning sabaotsal.
Tekst: Jaak, Mastiffid
Tõustandard
PÄRITOLU: Brasiilia
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Tüüpiline molossi tõug. Tugevad luud, nelinurkne kehaehitus, kompaktne, samas ka harmooniline ja hästi
proportsionaalne. Tema raskepärasusega on ühendatud kerge käsitletavus. Emased peavad olema silmatorkavalt
feminiinsed, mis neid ka esmapilgul isastest eristab.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Koon on veidi lühem kui koljuosa.
- Kerepikkus rinnakust kuni reie tagaservani mõõdetult on 10% pikem kui turjakõrgus.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Olulisima osa tema iseloomust moodustavad vaprus, otsustavus ja selgelt väljendunud meelekindlus. Ta on
oma peremehele ja tema pereliikmetele kuulekas ning äärmiselt tolerantne laste suhtes. Tema truudusest on
Brasiilias kõnekäänd saanud. Ta otsib alati oma isanda seltsi. Üks tema loomujooni on usaldamatus võõraste
suhtes. Tema käitumine, rõõmsameelsus, avaldub legendaarse enesekindluse ja kiinduvusena. Ta talub
suurepäraselt piiratud alasid ja mõningast müra.
Ületamatu varavalvur. Instinktidelt sobiv koer suuruluki jahiks ja tööks karjaga.
Pilk, ilme : Rahulikus olekus rahulik, üllas ja täis eneskindlust. Mitte kunagi ei ole hajevil või eemalolevat ilmet. Kui koer on tähelepanelik, peegeldub tema ilmes otsustavus ja valvsus, ühendatud kindlameelse läbitungiva pilguga.
PEA :
Suur, raskelt võimas, seejuures hästi proportsionaalne kogu kerega, mis pealtvaates sarnaneb trapetsiga, mille külge on sobitatud pirnikujuline pea.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Profiilis joonistub kolju kohal tasane kaar laubalõikest kuni kuklakühmuni, mis on hästi väljendunud, eriti kutsikatel. Eestvaates on koljuosa suur, lai, kergelt kumerduva ülajoonega. Külgseinad laskuvad peaaegu püstjoones alla, seejuures vaid koonu suunas kaarega ahenedes.
Üleminek laubalt koonule : Eestvaates praktiliselt märkamatu. Keskvagu on kergelt väljendunud ja suundub
sujuvalt ülespoole. Külgvaates on laubalõige mõõdukas, kaldus ja on märgatava kujuga tänu hästi arenenud
kulmukaartele.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninasõõrmed on laiad, hästi arenenud, kuid mitte kogu lõualuude laiuse ulatuses. Värvilt mustad.
Koon : Tugev, lai ja sügav, alati vastavuses koljuosaga.
Koon on tüve osas hästi sügav, kuigi sügavus ei ole suurem koonu pikkusest. Pealtvaates on see silmade alt
hästi täitunud, aheneb koonu keskosast, et seejärel taas koonutipu suunas veidi laieneda. Külgvaates on koon sirge või vaid üsna veidi laskuv, mitte mingil juhul aga ülestõmmatud. Alajoon on peaaegu paralleelne koonuseljaga, mis kergelt laskub vahetult enne ninapeeglit.
Mokad : Ülamokad on paksud, rippuvad langedes üle alamokkade ja vormivad sellega koonuosa alajoone, mis
on peaaegu paralleelne koonuselja joonega. Alamokad on kuni kihvadeni tihedalt lõualuudele liibuvad, sealt alates aga piki hambaserva üsna lõdvalt kulgevad ja nähtava suunurgaga lõppevad. Mokaservadest tekib sügava
äraspidise „U“ kuju.
Lõuad / Hambad : Hambad on laiemad oma pikkusest, tugevad ja valged. Ülemised lõikehambad on laiade
juurtega ja kõvade servadega. Kihvad on tugevad, asetsevad teineteisest kaugel ja kinnituvad hästi laialt
lõualuudesse. Ideaalne hambumus on kääritaoline, siiski on lubatud ka otsehambumus.
Silmad : Keskmise suurusega kuni suured, mandlikujulised, suhteliselt kaugel teineteisest ja
keskmisel sügavusel kuni sügaval asetsevad. Lubatud on silmade värv tumepruunist kuni kollaseni ja see peab
olema vastavuses karvkatte värvusega. Lõdva naha rohkuse tõttu on paljudel filadel rippuvad silmalaud, seda
ei saa lugeda veaks, sest see detail rõhutab sellele tõule tüüpilist melanhoolset ilmet.
Kõrvad : Rippuvad, suured, paksud, V-kujulised. Tüvest laiad, tipu suunas ahenevad. Ümardunud tippudega.
Asetsevad kolju tagaosas, rahulikus olekus silmade kõrgusel. Erutudes tõusevad kõrvad oma esialgsest asendist kõrgemale. Nende kinnituskoht on kaldus.
Esiserv kinnitub kõrgemale tagaservast, laskudes on need kas küljele või taha volditud ja siis tuleb kõrva sisepind nähtavale, rooskõrvad.
KAEL :
Ebaharilikult jõuline ja lihaseline, näib lühikesena. Ülaosas kergelt kaarduv ja hästi peaga liitunud. Kaelalott.
KERE :
Tugev, lai ja sügav, kaetud paksu ning lõdva nahaga.
Rindkere on pikem kui tagaosa.
Ülajoon : Turi on veidi madalamal laudjast, lai ja laskuv labaluu harjade vahelt. Turja tagant muudab ülajoon suunda ja tõuseb kuni tagaosast veidi laskuva laudjani.
Mingil juhul aga ei tohi seljajoon olla kumer või nõgus.
Nimmepartii ja kubemed : Lühike, mitte sama sügav, kui rinnakorv. Nimme ja rinnakorv on omavahel selgelt
eristuvad. Emastel on kubemed alaosast paremini arenenud. Pealtvaates on nimmeosa kitsam kui rinnakorv
ja laudjas, kuid sellest ei tohi kitsast taljet moodustuda.
Laudjas : Lai ja pikk, horisontaaltasandiga moodustab ligikaudu 30° nurga, kergelt ümardunud. Laudjas on veidi kõrgemal turjast. Tagantvaates on laudjas umbes sama lai kui rinnakorv, emastel peab see veidi laiem olema.
Rindkere : Hästi kumerdunud roided, millede kumerus ei tohi aga õlgade asendit mõjutada. Sügav ja mahukas
rinnakorv ülatub kuni küünarnukkideni. Väga markantne rinnakuluu.
Alajoon ja kõht : Piklik rinnakorv kõikides pikisuunades ja maapinna suhtes paralleelselt kulgevate joontega. Kõhujoon on tahasuunas veidi tõusev, mitte mingil juhul aga hurdalik.
SABA :
Tüvest hästi lai, keskmiselt mõõdukal kõrgusel, aheneb kiiresti ja lõpeb oluliselt ülevalpool kannaliigest. Erutatud olekus kannab fila oma saba tõstetult ja tipust rõhutatult kaarduvalt. Saba ei tohi aga selja kohale tõusta ega rõngasse keerduda.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijala pikkus küünarnukist maani on sama kui vahemaa küünarnukist turjani.
Õlad : Õlad peavad moodustuma kahest ühepikkuse luu (labaluu ja õlavarreluu) liitumisest. Labaluu asetseb
horisontaaltasapinna suhtes 45° nurga all, õlavarreluu omakorda labaluu suhtes umbes 90° nurga all. Labaluu ja õlavarreluu vahel moodustub õlaliiges, mis asub samal kõrgusel rinnakuga, kuid jäädes siiski sellest veidi tahapoole. Ideaalis peaks õlaliiges asuma poolel kõrgusel rinnakorvi alumise serva ja turja vahel. Turjast algav ja alla tõmmatud mõtteline sirgjoon peab läbima küünarliigese ning kulgema piki esijalga.
Küünarvarred : Tugevate luudega, jalad on paralleelsed ja
sirged.
Randmed : Tugevad ja silmatorkavad.
Kämblad : Lühikesed, veidi kaldus.
Käpad : Tugevad ja hästi kumerdunud varvastega, mis ei ole mitte liiga tihedalt kokku surutud. Toetus on tagatud paksude varvaste ning hästi laiade, pikkade ja paksude käpapadjanditega. Ideaalis on varbad suunatud otse ette. Tugevad ja tumedad varbaküüned võivad ka valged olla, kui varvas on valge.
TAGAJÄSEMED :
Võrreldes esijäsemetega veidi vähem luude raskust, kuigi mitte mingil juhul kerge luustikuga. Tagajalad on
püstloodis.
Reied : Tugevalt arenenud lihaste tõttu on ümarad. Puusanukist ja istmikunukist algavatest lihastest
moodustuvad tagajäsemete väliskontuurid. Sellepärast peab ka istmikuluu olema hea pikkusega.
Kannad : Tugevad.
Pöiad : Veidi kaldus ja pikemad kui kämblad. Põlved ja kannaliigesed on mõõdukalt nurgitunud.
Tagakäpad : Ovaalsemad kui esikäpad, kuid muus osas kehtib sama kirjeldus. Kannuseid olla ei tohi.
LIIKUMINE :
Ulatuslik, pehme, suurt kassi meenutav käik. Temale kõige iseloomulikum on küliskäik – kahetaktiline liikumine, mille juures ühe külje mõlemad jalad üheaegselt ette- või tahasuunas liiguvad. See tekitab rullivat ja kõikuvat kere liikumist (nn „kaamelikäiku“), mis haarab rõhutatult kogu ülajoone kuni sabani. Sammu liikumisel laskub pea allapoole seljajoont. Traavil liigub fila kerge, harmoonilise, vaba ja ulatusliku sammuga. Galopp on jõuline ja nii suure koera kohta ebaharilikult kiire. Tüüpiliste molossoidse nurkade ehituse tõttu jääb liikuvast filast mulje, et ta on võimeline liikumissuunda muutma kohe ja hästi kiiresti.
NAHK :
Üks tähtsaimatest tõulistest tunnustest on kogu keha kattev paks, lõtv nahk, mis peamiselt kaelal moodustab
sageli kuni rinnakuni või kõhu alla pikeneva lõualoti.
Mõnedel filadel on nahakurd mõlemal pool pea külgedel või ristluu kohal, mis ulatub kuni õlgadeni. Rahulikus olekus fila peas ei ole kurde. Tähelepanu ärkamise korral tekivad tõusvate kõrvade vahele kokku surutud laubanahast otsmikule väikesed pikisuunalised voldid.
KARVKATE
KARV : Lühike, sile, tihe ja tihedalt kerele liibuv.
VÄRVUS : Kõik ühevärvilised, välja arvatud diskvalifitseerivad värvid, vöödiline ühevärvilisel taustal
rohkem või vähem tumedate vöötidega. Peaks olema must mask, kuid see võib ka puududa. Kõikide lubatud
värvuste puhul võivad esineda ka valged värvimärgised käppadel, rinnal ja sabaotsal. Valge laik mujal karvkattes on viga.
SUURUS :
TURJAKÕRGUS :
Isased 65 kuni 75 cm
Emased 60 kuni 70 cm.
KEHAKAAL :
Isased miinimum 50 kg
Emased miinimum 40 kg.
PÄRITOLU: Brasiilia
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 2.2
Molossid. Dogilaadsed.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Tüüpiline molossi tõug. Tugevad luud, nelinurkne kehaehitus, kompaktne, samas ka harmooniline ja hästi
proportsionaalne. Tema raskepärasusega on ühendatud kerge käsitletavus. Emased peavad olema silmatorkavalt
feminiinsed, mis neid ka esmapilgul isastest eristab.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Koon on veidi lühem kui koljuosa.
- Kerepikkus rinnakust kuni reie tagaservani mõõdetult on 10% pikem kui turjakõrgus.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Olulisima osa tema iseloomust moodustavad vaprus, otsustavus ja selgelt väljendunud meelekindlus. Ta on
oma peremehele ja tema pereliikmetele kuulekas ning äärmiselt tolerantne laste suhtes. Tema truudusest on
Brasiilias kõnekäänd saanud. Ta otsib alati oma isanda seltsi. Üks tema loomujooni on usaldamatus võõraste
suhtes. Tema käitumine, rõõmsameelsus, avaldub legendaarse enesekindluse ja kiinduvusena. Ta talub
suurepäraselt piiratud alasid ja mõningast müra.
Ületamatu varavalvur. Instinktidelt sobiv koer suuruluki jahiks ja tööks karjaga.
Pilk, ilme : Rahulikus olekus rahulik, üllas ja täis eneskindlust. Mitte kunagi ei ole hajevil või eemalolevat ilmet. Kui koer on tähelepanelik, peegeldub tema ilmes otsustavus ja valvsus, ühendatud kindlameelse läbitungiva pilguga.
PEA :
Suur, raskelt võimas, seejuures hästi proportsionaalne kogu kerega, mis pealtvaates sarnaneb trapetsiga, mille külge on sobitatud pirnikujuline pea.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Profiilis joonistub kolju kohal tasane kaar laubalõikest kuni kuklakühmuni, mis on hästi väljendunud, eriti kutsikatel. Eestvaates on koljuosa suur, lai, kergelt kumerduva ülajoonega. Külgseinad laskuvad peaaegu püstjoones alla, seejuures vaid koonu suunas kaarega ahenedes.
Üleminek laubalt koonule : Eestvaates praktiliselt märkamatu. Keskvagu on kergelt väljendunud ja suundub
sujuvalt ülespoole. Külgvaates on laubalõige mõõdukas, kaldus ja on märgatava kujuga tänu hästi arenenud
kulmukaartele.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninasõõrmed on laiad, hästi arenenud, kuid mitte kogu lõualuude laiuse ulatuses. Värvilt mustad.
Koon : Tugev, lai ja sügav, alati vastavuses koljuosaga.
Koon on tüve osas hästi sügav, kuigi sügavus ei ole suurem koonu pikkusest. Pealtvaates on see silmade alt
hästi täitunud, aheneb koonu keskosast, et seejärel taas koonutipu suunas veidi laieneda. Külgvaates on koon sirge või vaid üsna veidi laskuv, mitte mingil juhul aga ülestõmmatud. Alajoon on peaaegu paralleelne koonuseljaga, mis kergelt laskub vahetult enne ninapeeglit.
Mokad : Ülamokad on paksud, rippuvad langedes üle alamokkade ja vormivad sellega koonuosa alajoone, mis
on peaaegu paralleelne koonuselja joonega. Alamokad on kuni kihvadeni tihedalt lõualuudele liibuvad, sealt alates aga piki hambaserva üsna lõdvalt kulgevad ja nähtava suunurgaga lõppevad. Mokaservadest tekib sügava
äraspidise „U“ kuju.
Lõuad / Hambad : Hambad on laiemad oma pikkusest, tugevad ja valged. Ülemised lõikehambad on laiade
juurtega ja kõvade servadega. Kihvad on tugevad, asetsevad teineteisest kaugel ja kinnituvad hästi laialt
lõualuudesse. Ideaalne hambumus on kääritaoline, siiski on lubatud ka otsehambumus.
Silmad : Keskmise suurusega kuni suured, mandlikujulised, suhteliselt kaugel teineteisest ja
keskmisel sügavusel kuni sügaval asetsevad. Lubatud on silmade värv tumepruunist kuni kollaseni ja see peab
olema vastavuses karvkatte värvusega. Lõdva naha rohkuse tõttu on paljudel filadel rippuvad silmalaud, seda
ei saa lugeda veaks, sest see detail rõhutab sellele tõule tüüpilist melanhoolset ilmet.
Kõrvad : Rippuvad, suured, paksud, V-kujulised. Tüvest laiad, tipu suunas ahenevad. Ümardunud tippudega.
Asetsevad kolju tagaosas, rahulikus olekus silmade kõrgusel. Erutudes tõusevad kõrvad oma esialgsest asendist kõrgemale. Nende kinnituskoht on kaldus.
Esiserv kinnitub kõrgemale tagaservast, laskudes on need kas küljele või taha volditud ja siis tuleb kõrva sisepind nähtavale, rooskõrvad.
KAEL :
Ebaharilikult jõuline ja lihaseline, näib lühikesena. Ülaosas kergelt kaarduv ja hästi peaga liitunud. Kaelalott.
KERE :
Tugev, lai ja sügav, kaetud paksu ning lõdva nahaga.
Rindkere on pikem kui tagaosa.
Ülajoon : Turi on veidi madalamal laudjast, lai ja laskuv labaluu harjade vahelt. Turja tagant muudab ülajoon suunda ja tõuseb kuni tagaosast veidi laskuva laudjani.
Mingil juhul aga ei tohi seljajoon olla kumer või nõgus.
Nimmepartii ja kubemed : Lühike, mitte sama sügav, kui rinnakorv. Nimme ja rinnakorv on omavahel selgelt
eristuvad. Emastel on kubemed alaosast paremini arenenud. Pealtvaates on nimmeosa kitsam kui rinnakorv
ja laudjas, kuid sellest ei tohi kitsast taljet moodustuda.
Laudjas : Lai ja pikk, horisontaaltasandiga moodustab ligikaudu 30° nurga, kergelt ümardunud. Laudjas on veidi kõrgemal turjast. Tagantvaates on laudjas umbes sama lai kui rinnakorv, emastel peab see veidi laiem olema.
Rindkere : Hästi kumerdunud roided, millede kumerus ei tohi aga õlgade asendit mõjutada. Sügav ja mahukas
rinnakorv ülatub kuni küünarnukkideni. Väga markantne rinnakuluu.
Alajoon ja kõht : Piklik rinnakorv kõikides pikisuunades ja maapinna suhtes paralleelselt kulgevate joontega. Kõhujoon on tahasuunas veidi tõusev, mitte mingil juhul aga hurdalik.
SABA :
Tüvest hästi lai, keskmiselt mõõdukal kõrgusel, aheneb kiiresti ja lõpeb oluliselt ülevalpool kannaliigest. Erutatud olekus kannab fila oma saba tõstetult ja tipust rõhutatult kaarduvalt. Saba ei tohi aga selja kohale tõusta ega rõngasse keerduda.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijala pikkus küünarnukist maani on sama kui vahemaa küünarnukist turjani.
Õlad : Õlad peavad moodustuma kahest ühepikkuse luu (labaluu ja õlavarreluu) liitumisest. Labaluu asetseb
horisontaaltasapinna suhtes 45° nurga all, õlavarreluu omakorda labaluu suhtes umbes 90° nurga all. Labaluu ja õlavarreluu vahel moodustub õlaliiges, mis asub samal kõrgusel rinnakuga, kuid jäädes siiski sellest veidi tahapoole. Ideaalis peaks õlaliiges asuma poolel kõrgusel rinnakorvi alumise serva ja turja vahel. Turjast algav ja alla tõmmatud mõtteline sirgjoon peab läbima küünarliigese ning kulgema piki esijalga.
Küünarvarred : Tugevate luudega, jalad on paralleelsed ja
sirged.
Randmed : Tugevad ja silmatorkavad.
Kämblad : Lühikesed, veidi kaldus.
Käpad : Tugevad ja hästi kumerdunud varvastega, mis ei ole mitte liiga tihedalt kokku surutud. Toetus on tagatud paksude varvaste ning hästi laiade, pikkade ja paksude käpapadjanditega. Ideaalis on varbad suunatud otse ette. Tugevad ja tumedad varbaküüned võivad ka valged olla, kui varvas on valge.
TAGAJÄSEMED :
Võrreldes esijäsemetega veidi vähem luude raskust, kuigi mitte mingil juhul kerge luustikuga. Tagajalad on
püstloodis.
Reied : Tugevalt arenenud lihaste tõttu on ümarad. Puusanukist ja istmikunukist algavatest lihastest
moodustuvad tagajäsemete väliskontuurid. Sellepärast peab ka istmikuluu olema hea pikkusega.
Kannad : Tugevad.
Pöiad : Veidi kaldus ja pikemad kui kämblad. Põlved ja kannaliigesed on mõõdukalt nurgitunud.
Tagakäpad : Ovaalsemad kui esikäpad, kuid muus osas kehtib sama kirjeldus. Kannuseid olla ei tohi.
LIIKUMINE :
Ulatuslik, pehme, suurt kassi meenutav käik. Temale kõige iseloomulikum on küliskäik – kahetaktiline liikumine, mille juures ühe külje mõlemad jalad üheaegselt ette- või tahasuunas liiguvad. See tekitab rullivat ja kõikuvat kere liikumist (nn „kaamelikäiku“), mis haarab rõhutatult kogu ülajoone kuni sabani. Sammu liikumisel laskub pea allapoole seljajoont. Traavil liigub fila kerge, harmoonilise, vaba ja ulatusliku sammuga. Galopp on jõuline ja nii suure koera kohta ebaharilikult kiire. Tüüpiliste molossoidse nurkade ehituse tõttu jääb liikuvast filast mulje, et ta on võimeline liikumissuunda muutma kohe ja hästi kiiresti.
NAHK :
Üks tähtsaimatest tõulistest tunnustest on kogu keha kattev paks, lõtv nahk, mis peamiselt kaelal moodustab
sageli kuni rinnakuni või kõhu alla pikeneva lõualoti.
Mõnedel filadel on nahakurd mõlemal pool pea külgedel või ristluu kohal, mis ulatub kuni õlgadeni. Rahulikus olekus fila peas ei ole kurde. Tähelepanu ärkamise korral tekivad tõusvate kõrvade vahele kokku surutud laubanahast otsmikule väikesed pikisuunalised voldid.
KARVKATE
KARV : Lühike, sile, tihe ja tihedalt kerele liibuv.
VÄRVUS : Kõik ühevärvilised, välja arvatud diskvalifitseerivad värvid, vöödiline ühevärvilisel taustal
rohkem või vähem tumedate vöötidega. Peaks olema must mask, kuid see võib ka puududa. Kõikide lubatud
värvuste puhul võivad esineda ka valged värvimärgised käppadel, rinnal ja sabaotsal. Valge laik mujal karvkattes on viga.
SUURUS :
TURJAKÕRGUS :
Isased 65 kuni 75 cm
Emased 60 kuni 70 cm.
KEHAKAAL :
Isased miinimum 50 kg
Emased miinimum 40 kg.
Märksõnad:
Tagasi
