Otsin enda suurde perre koera ja püüan nüüd selgusele jõuda, kas pigem päris kutsikas või siis juba suurem koer. Mis teie kogemused näitavad? Ma saan aru, et niipalju, kui on erinevaid koeri ja inimesi, on ka arvamusi ja olukordi. Aga äkki kellegi kogemusest on siiski meilgi midagi õppida.
Elame maal kuid siiski suure tee vahetus läheduses, ehk siis krunt ongi suure tee kõrval. Hetkel veel aeda ümber pole aga tehakse.
Peres on kolm last, kaks väiksemat veel pisikesed, üks pea kahe aastane, teine 3,5 a. Lisaks on veel kaks omavahel mitte klappivat kassi. Üks (uuem, ise meile tulnud) elab seega olude sunnil enamuse ajast õues, külmal ajal oli ikka toas aga siis tuli eraldada vanemast, toakassist, sest muidu karvad lendasid. Seega toakass, 7 a kõuts on tige kui pull teiste kasside peale. Koerte osas ei tea kummagi kohta öelda, mis nad teeksid.
Koera soov on aga hirmus suur. Tahaks, et ta oleks suuremat kasvu, selline, kes ajaks võõral ikka hirmu nahka. Samas peaks olema meiega sõbralik, eriti lastega. Ei tohiks olla väga energiline, kes lapsed pikali hüppaks/jookseks.
Koera ketti ei tahaks panna, pigem elaks ta ikka õues vabalt ja käiks ka toas. Ilmselt on minu tuline soov seotus praegu ka sellega, et meil käidi hiljuti kõrvalhoones vargil kuid valvekoera ma siiski ei otsi, selleks on turvafirmad. Küll aga koer, kes teeks häält, kui keegi luusima tuleb. Annaks ikka natuke julgust juurde.
Algse küsimuse juurde tagasi tulles, kas kutsikas või vanem koer. Kumba siis eelistada. Ise tundub, et kutsikada oleks algul palju rahmeldamist, tea, kas kahe väikese lapse kõrvalt jõuaks niipalju, kui tarvis oleks. Suuremaga oleks vist seetõttu lihtsam? Samas jälle võib suurel olla välja kujunenud juba harjumused, millest ei pruugi lahti saada (kodust plehku panek, iga asja peale haukumine jms?). Varjupaikadest olen ikka vaadanud, ühte isegi vaatamas käinud ja on silma jäänud viie aastane emane lõigatud kutsu. Ta olla ühte koera varem rünnanud, ei teata, miks. Samas tahaks tulevikus ikkagi teise koera veel võtta, et seltsis segasem kasvada.
Oeh, nii pikk jutt sai aga ei oska kuskilt alustada. St olen algust teinud ja kutsut vaatamas käinud aga ikka kripeldab, et äkki jookseb kohe auto alla, kuidas ma teda õpetan, et ära ei jookseks. Olen kuulnud nendest kaablitest ja rihmadest ka, et mõnda koera ei pea kinni, samas ei taha enam koju tagasi tulla, sest sirakas veel värskelt meeles jne. Kui kellelgi tekkis nüüd minu looga seoses mõtteid, loeksin huviga.

Mina antud olukorras (kassid jms. ) võtaksin kutsika ja püüaksin varuda aega temaga tegelemiseks. Üldiselt tasuks ikkagi kindlaks teha, mida koeralt oodatakse ja uurida erinevate tõugude (ka segaverelistel reeglina on mingi tõu poolt kaasaantud omadusi) eeldusi ja iseloomu. Suur jahikoeraeeldustega jooksikust koer ilmselt pigem tekitab probleeme. Suurtel lapsesõbralikel jälle võivad olla suured ülalpidamiskulud ja võib olla terviseprobleeme. Emased koerad peaksid üldiselt olema koduhoidvamad ja kergemad kasvatada. " Valmis" koera ei saa Te mingil juhul, ikka tuleb tegeleda, kasvõi oma pere reeglid selgeks teha.