Ei oska alustadagi,asi nimelt minu bassetis Sarahis ,keda juba 2 päeva ei ole meiega.Teisipäeva õhtul tekkis peale õhtusööki maokeerd ja vet.kiirabi ütles et kas surmasüst või 10000 peo peale-kohe.Järelmaksu võimalust ei ole...Siis veel jutt et koer niikuinii vana -lootust vähe....Otsus oli siis surmasüst,mida väga kahetsen,aga aega polnud ja sellist raha ka see moment.Sinna juurde tohtri suhtumine ,eetikast rääkimata...Järgmisel hommikul läksin internetti et uurida seda haigust ja saada lohutust et tegin õige otsuse,aga mis välja tuli-Paljud omanikud vestlesid foorumis sellest kuidas arsti soovitusel pandi loom liikuma ja keerati ,pöörati koera nii et asi lahenes ise,ei olnud vaja mingit op-i.Nüüd on enesetunne täitsa nullis ja süütunne matab hinge-on valus.Mu parim sõber -sõna otseses mõttes-sai surmasüsti niisama ,ilma et ma oleks kõike proovinud...See oli mu esimene koer elus,usun et ka viimane.Ma lihtsalt ei kujuta ette uut...Mu lapsed ,mees kõik on leinas ja tunnen et maailm on teistsugune...mitte õiglane.Olles ise meedik ei kujuta ma ette et teeksin inimestega näiteks niimoodi ja tegelikult on koerad palju palju paremad kui inimloom.....Sain südamelt ära rääkida,aga kergem pole ,nii raske.Sarah oli 12 aastane ja heas vormis bassu...Nüüd on ta haud mul Pääsküla aias akna all ja küünal põleb kogu aeg.......

Jube lugu.Minul siis tänasest sõpra ei ole,tehti ka süst.Ta sai autolt löögi ja vaagnaluu oli katki,2 kildu ka lahti.Arst ütles,et opereerida pole mõtet,kuna see takside puhul tõsine vigastus.Olen ulgunud siin juba tunde,nii valus on.Öeldi ka,et kui op.teha ja võibolla ka teine,ka siis pole lootust,et paraneb.Jooksutati ka arsti juurest teise arsti juurde ja veel kolmanda,rahakott rahast tühi ja viimane arst tegi siis süsti,kuna pidi olema nii kutsule kui mulle parem.Jube

Tunnen teile südamest kaasa! Tean seda tunnet isegi,mis sõbra niisuguse kaotuse puhul peab üle elama. Mu eelmine koer lahkus samuti süsti läbi.Kuigi sellest on möödas aastaid,ei ole sellest siiani kerge rääkida ega isegi mõelda. Mõne aja pärast siiski otsustasime perega uue sõbrakese kasuks ja pole seda otsust kahetsenud.Keegi ei vii muremõtteid nii hästi mujale kui üks armas ja rõõmus kutsikas!Pealegi läheb tema peale piisavalt palju energiat ning muretsemiseks enam lihtsalt aega ei jää.Nüüd on mu uuest kutsikast saanud juba sujuvalt kaks kutsikat ja ega need mitu aastat vanad koerad enam niiväga kutsikad ka pole... Soovin teile jõudu sellest raskest ajast läbi tulemiseks ja kui tuleb kunagi õige aeg,ehk tuleb siis ka teile uus kutsikas uute rõõmudega!

Sügav kaastunne, ole tugev!!!!!!!!!

Matsin täna oma kalli taksitüdruku taha hoovi,käisin temaga veel õhtul rääkimas kui väga ma teda armastan ja,et ta mulle andeks annaks.Ma ei tea,äkki oleks teda päästa õnnestunud,kuigi arstid lootust eriti ei andnud.Oleks ehk kaua aega võtnud,aga võibolla oleks ta mulle jälle rõõmsalt saba liputanud ja hommikul tervitanud

Tänud ,kes viitsisid kommenteerida.27ndal saab siis 6 kuud kui matsin oma Sarahi ,aga kergem pole ikka.Öösel nägin teda unes ,kuidas me meres möllasime...nii hea oli hommikul tõusta..Ei tea kaua see kõik aega võtab,uut koer ka ei kujuta veel ette . Vaatan tihti Bassetite kodulehekülge ja otsin sealt nö oma Sarahi tüüpi koeri.Basset on vist minule ainuvõimalik koer,kuigi väga armastan loomi....

Sügav kaastunne!