Hambakivi teeb koerad haigeksHambakivi ja suuprobleemide mõju meie lemmikloomade elukvaliteedile alahinnatakse tugevalt. Hambakivi on nagu krooniline haigus, mis pidevalt vaikselt edeneb ja organismi kurnab.

Pidev ebamugavustunne ja väike valu võtab vanadelt koertelt elurõõmu. “Vanasti polnud koertel ju mingeid hambaprobleeme!” väidavad omanikud tihtipeale, kui nende lemmiku hammastelt paks hambakivikord avastatakse. Tegelikult olid siiski ka vanasti hambahädad olemas, aga kes see ikka kurja õuekoera hambaid uurimas käis. Juhtus neil mõni hammas välja kukkuma, seda ei pannud keegi tähelegi.

Tänapäeval on loomad kallid lemmikud, kelle eluiga on seetõttu pikenenud nagu inimestelgi. Hambakivi ja põletikud suus on aga paraku saanud meie koerte igapäevaseks mureks.

Koera hambad on teistsuguse kujuga kui inimese omad ning seetõttu ei teki neil enamasti kaariest ehk hambaauke. Hambakivi koguneb siiski. Pärast söömist jääb looma hammaste külge katt nagu inimestelgi.

Katt koosneb süljevalkudest, suhkrutest, toidujäätmetest, rakkudest ja bakteritest. Kuna inimesed pesevad hambaid tihti, saab katt nende hammastelt eemaldatud, kuid loomade hammastele koguneb iga söögikorraga kattu aina juurde, kuni see hakkab mineraliseeruma ja kivistub. Nii ongi tekkinud hambakivi, mis soodustab veelgi katu ja bakterite kogunemist.

Hambakatt ärritab igemekude ja hakkab vaikselt pugema ka igemete alla. Igeme servad hakkavad punetama, muutuvad valusaks, tõmbuvad hambast eemale ja võivad isegi veritseda. Tekkinud on igemepõletik. Kui selles järgus hambad kivist puhastada ja igemed põletikust terveks ravida, saab hambad veel terveks.

Kui aga katt jõuab liikuda juba sügavamale hamba juurte poole, on tegemist kõikide hambajuureümbrise kudede põletikuga. Selle tagajärjel hävivad hamba kinnituskudede süsteem ja hammast kinnitav luu. Need kahjustused on pöördumatud. Hammas hakkab loksuma ja kukub välja. Hambakatt võib hakata hammastele ladestuma juba alla aastastel loomadel, kohe pärast piimahammaste vahetumist.

Kõige sagedamini esineb hambakivi siiski vanadel loomadel, eriti väikest tõugu koertel. Rohkem koguneb hambakivi tavaliselt tagumiste hammaste põsepoolsetele külgedele ja kihvadele.

Peamiselt soodustab hambakivi kogunemist pehme toiduga söötmine, aga mõjuvad ka pärilikkus ja kehv suuhügieen. Hambakivi kontrollimiseks ei ole vaja looma suud lahti teha, piisab, kui tõsta ta huul üles või tõmmata suu nurka tahapoole ja vaadelda hammaste välimisi pindasid. Hambakivi on hallikasvalge kuni kollakaspruun ja katab hammast igeme servast allapoole kõva kivistunud kihina.

Esimesed märgid hambakivi tekkimisest ja põletikust on halb hingeõhk, ilastamine ning raskused toidu haaramisel ja närimisel. Loomad võivad hõõruda käppadega koonu ja suud, igemed võivad veritseda ja hambad suus logiseda. Kui põletik on tunginud sügavale ülemiste hammaste juurtesse, võib isegi ninast mädast või verist nõret tulla. Pidev hambavalu, põletik ja ebamugavustunne suus muudab loomad apaatseks, nad kaotavad söögiisu või ei olegi enam võimelised sööma ja hakkavad pikapeale ka kaalus alla võtma. Kuna koos hambakiviga on suus palju baktereid, mida pidevalt alla neelatakse, siis nõrgeneb ka organismi vastupanuvõime. Kõikjal võivad kergemini tekkida põletikud, olgu põies, luudes või südames. Pidevalt erituvad bakterite mürgid kahjustavad maksa ja neerusid. Seega ei ole hambakivi sugugi süütu probleem, vaid võib soodustada paljude tõsisemate haiguste tekkimist.

Hambakivi ärahoidmiseks on mitu moodust.

Kõige tõhusam on hammaste harjamine. Loomapoodides ja kliinikutes on müügil kassidele ja koertele mõeldud hambaharju, kuid harjata saab ka laste hambaharjaga või lihtsalt sõrme ümber keeratud marli- või muu riide tükiga. Müügil on ka spetsiaalseid kala- või maksamaitselisi hambapastasid loomadele. Need sisaldavad desinfitseerivaid ja igemeid ning hambaid kaitsvaid aineid. Pastat ei ole aga ilmtingimata vaja muretseda, kuna olulisem on just looma hammaste mehhaaniline puhastamine. Inimeste fluoriga hambapastasid ei tohi mitte mingil juhul kasutada.

Fluor on loomadele mürgine! Hammaste harjamisega harjutatakse loomi vähehaaval, loomulikult on lihtsam õpetada kutsikat või kassipoega kui vana looma. Alustuseks harjatakse paari esihammast mõned korrad ja kui loom on sellega harjunud, hakatakse vähehaaval puhastama pikemalt ja põhjalikumalt.

Sellest peab saama nii loomale kui omanikule meeldiv rutiin, mitte mingi veider piinamismoodus. Hambaid võiks harjata vähemalt 1–2 korda nädalas. Kuna toit on põhilisi hambakivi tekkimist soodustavaid tegureid, siis saab ka õige toitmisega kivi teket vähendada.

Targem on eelistada pehmele toidule kuivtoitu.

Profitoidusarjades on olemas ka spetsiaalseid hambaid puhastavaid kuivtoite. Nende graanulid on tavalistest suuremad ja erilise kuju ning struktuuriga. Hammustades ei lähe graanul kohe katki, vaid pühib tihedalt üle hamba hõõrudes maha sinna kogunenud katu. Toidu koostises on kontrollitud valgu- ja kaltsiumisisaldus, mis samuti aitab probleemi vähendada. Juba ürgajast on koerte hammaste puhastamise vahendiks olnud kont. Selleks sobivad siiski ainult suured toruluud, kus on küljes liha.

Koer saab hambad puhtamaks kontide küljest liha närides. Kuid konti ennast ei tohiks koer süüa, sellega võib ta oma hambad murda või seedeprobleemid saada. Hammaste puhastamiseks ja maiuspalaks on head veisenahast pressitud „kondid“, närimisliha ja poes müüdavad spetsiaalsed hambapuhastusluud. Mõningatel andmetel võib isegi kummist mänguasjade närimisel olla hambaid puhastav mõju. Miski ei korva siiski hammaste harjamist ja õiget toitmist. Närimiskonte võib pidada ainult abistavateks vahenditeks.

Juba tekkinud hambakivist kodus jagu ei saa.

Tuleb minna loomaarsti juurde hambakivi eemaldama. Arst saab hambad põhjalikult puhtaks teha vaid looma narkoosiga uinutades. Ohutu narkoosi tegemiseks peaks koer või kass olema täiesti terve. Vanematele loomadele narkoosi tegemine on mõnevõrra riskantsem, enne seda võiks teha vereproovi ja kontrollida, kas neerud ja maks töötavad korralikult.

Hambakivi saab eemaldada mehaaniliselt või spetsiaalse hambakivi-aparaadiga. Mehaaniliselt puhastades kraabitakse hammaste pealt suuremad hambakivi tükid tangidega maha. Aparaat tekitab ultrahelivõnkeid, mis purustavad hambakivi ja teevad hambad puhtaks.

Kui hammas on juba jõudnud hakata suus loksuma ja igemetaskud on muutunud väga sügavaks või hambajuured hakanud paistma, ei jää muud üle, kui tuleb hammas välja tõmmata. Loomaomanikud peaksid regulaarselt ise oma lemmikute hambaid kontrollima ja vähemalt korra aastas neid ka loomaarstile näitamas käima.

Märksõnad:

Tagasi