Kennel Breezy Blizzard - bernhardiinid

Meie perekonda tuli esimene koer ehk bernhardiin aastal 2000 ja kuna laps oli väga väike, polnud kodus väga palju aega koeraga tegeleda ja kogemusi ka polnud. Nii sai sammud SLK "Uran" koertekooli seatud.

Meil oli väga tragi ja tubli treener-Pille Lahesoo, kes innustas meid näitustest ja kuulekusvõistlustest osa võtma. Sealt see "nakkushaigus" alguse sai :)

Näitustel osalemine oli meil edukas ja kuna õppisin tundma tõugu paremini, nägin ka vigu, mida parandada tõu juures. Aretusmaterjali oli  väga vähe Eestis ja sai pilgud välismaale suunatud. Esimene paaritus oligi Venemaa isasega, kes oli suurepärase iseloomu ja hea välimikuga koer. Edasi sai juba toodud esimesed kaks koera Belgiast, kus olin väga rahul koerte närvisüsteemiga, mis on väga oluline minu jaoks.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Kenneli nimi sündis nii, et see pidi kindlasti lume, mägede või pühaku St.Bernard järgi olema. Üks variantidest oli Breezy Blizzard ehk lõbus lumetorm.

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?

Kõige olulisemaks pean iseloomu ja tervist.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Bernhardiinid peaksid olema rahuliku kuni elava temperamendiga, valvsad. Kasutati  päästekoertena mägedes. Ameerikas ja Inglismaal kuuluvad tänapäevalgi töökoerte klassifikatssiooni alla.

Suurte tõugude nõrgemad kohad on liigesed. Kuna bernhardiin on mäestiku koer, on talle meie niiske kliima teinekord nahapõletikele soodsa kasvupinnana. Bernhardiin on rohkem "laisa"inimese koer, vähese liikumisvajadusega. Koolitada on teda lihtne, laisemaid ja rahulikumaid isendeid on ehk motiveerida raskem.

Bernhardiin on sõbralik ja leplik laste suhtes. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust mõnedel isenditel. Perekonnas elades aktsepteerib enamasti kõiki pere liikmeid ja tema karjas elavaid loomi.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Bernhardiin (pikakarvaline) on Eestis II kohal registreeritavatest tõugudest EKL-is, see arv on natuke liiga suur mu meelest. Tervisest esineb päris palju düsplaasia haigeid koeri,astmega C ja D.

Lühikarvalisi bernhardiine on tunduvalt vähem, kuid samuti probleemiks düsplaasia astmega C ja D koerad .

Populaarsus on arvestates pesakondade rohkust ilmselt suur. Kuigi tihti on inimestel ettekujutlus bernhardiinist kui väga heasüdamlikust ja taltsast mõmmikust. Bernhardiin on aga väga suur ja võimas koer, kes piisava sotsialiseerimiseta ja kasvatuseta on paras nuhtlus oma peremehele. Ka vanemate iseloomu omadused on kindlasti mõjutatava tegurina.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Kõige kaugem ja edukam näituse reis on viinud siiani Rootsi Maailma Võitja näitusele.Kus minu kennelis elav emane saavutas võidu juunior klassis ja tiitli W JUN W-08!

Meie kenneli aretus koertel on kõigil mitmete riikide tchempion tiitlid.

Natuke rohkem kui näituse tiitleid väärtustan kuulekuskoolitus tiitleid. See on otseselt omaniku ja koera SUUR meeskonnatöö.

Kõige vanem emane- Atlanda tulemused kuulekuses:
Urani  Meistrivõistlused 2002, KK-1, II koht , Võru Karikas 2004, KK-2, I koht, Tartu Bokser karikas 2004, KK-2, II koht, Uran Meistrivõistlused 2004, KK-2,  II koht
Kenneli kasvandik B.B.Wanda Koeraspordi Liidu noorkoerte võitlusel 3.aste I koht, Urani Meistrivõistlused 2006 IV koht ja BH-test (rahvusvaheline ühiskonna kõlblikkuse test).

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Ma olen alati väga hoolikalt planeerinud oma paaritusi ja püüdnud paaritustega ka parandada ja tuua värskemat verd Eestisse. Olen kaheksa  aasta jooksul teinud vaid 3 pesakonda(kokku 16 kutsikat), üks kutsikaist elab Soomes.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?

Väldin mõttetuid paaritusi, mis ei rikasta tõu genofondi, ei paranda tervise- või iseloomuprobleeme.

Eesti koerandus on oma ühiskonna nägu-kahjuks. Liiga palju loomi, tõutuid ja tõulisi omanike vastutustundetuse ja mõtlematuse pärast kodusid otsimas. Kohe lausa julmust loomade pidamisel. Lapsevanemad ei pööra tähelepanu laste õpetamisele loomadega suhtlemisel.

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Eesti koerapidamis kultuur on äärmuslik, kahjuks.... Soovid koer.ee lugejatele oleks, et inimesed enne olulise otsuse langetamist, nagu looma soetamine on, kaaluksid põhjalikumalt oma soove, tahtmisi ja võimalusi. Suur või väike, tõuline või tõutu, loom vajab peale söögi ja peavarju ka aega.

Küsimustele vastas Liia Leer, kennel Breezy Blizzard