Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ?
Kui meie perre tuli labradorikutsikas Dolly, ei olnud meil plaanis hakata näitustel käima või minna võistlustele, tahtsime vaid perekoera. Hiljem aga tekkis soov näha, mida näitused ja katsed endast kujutavad ja edu oli innustav.

Dollyst, kes oli võetud perekoeraks, sai hiljem mitme riigi tšempion, võistles agilitys, pääses sõnakuulelikkuse võitjaklassi ja oli Eesti esimene labrador, kes sai INT tšempioniks. Dolly sai iseloomutestis maksimumpunktid ja ülevoolavalt kiita, proovis vetelpäästetööd ja läbis tõukatsed Soomes. Dolly loomulik anne oligi jahitöö, see oli tema suurim kirg, milles ta oli täpne ja töökas, töötas iseseisvalt ja väsimatult.
Tema ongi süüdi selles, et see tõug mind vaimustas ja et olen sellele truuks jäänud.

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?

Aasta-paar hiljem tekkis tõsine huvi aretuse vastu. Tahtsin kasvatada labradore, kes oleksid usaldusväärsed töös ja sobiksid erinevate ülesannete jaoks (jaht, pommiotsimine, narkootikumide otsimine, pimeda juhtimine, jne), aga ei kaotaks samas oma välimusest neid omadusi, mis teevad temast labradori. Labradori tervis peab vastu pidama nii perekoera elu elades kui ka pikkadel tööpäevadel.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Labradori retriiver on kergesti kohaneva iseloomuga koer, kellel ei tohi esineda agressiivsust ega argust. Ta on heatujuline perekoer, sobib igasuguse harrastuse ja töö jaoks ja võtab kergesti õppust. See ei tähenda aga seda, et ta ei vajaks koolitust. Labrador on väga aktiivne koer ja vajab ilmtingimata õpet, aktiviseerimist ja sotsialiseerimist. Ka oma hoovi olemasolu korral vajab ta korralikke igapäevaseid jalutuskäike ja mõtteülesandeid. Kui ta seda ei saa, siis hakkab ta endale ise tegevust otsima ja see väljendub juba pahategudena.

Labrador armastab ujuda ja teeb seda võimalusel hea meelega aasta läbi. Tal on tugev topeltkarv, mis on vetthülgav, kergesti ise puhastuv ja ei vaja erihoolt. Labradoril on väga tõuomane saba, mis oma kuju ja karvkatte erisuse poolest on saanud nime „saarmasaba“ ja mida koer kasutab efektiivselt ujudes.

Õuekoera elu teeb labradori närviliseks ja ei sobi talle, inimesele orienteeritud koerana armastab ta kõiki oma pereliikmeid ja uksest sisse tulevaid külalisi ja näitab seda entusiastlikult välja. Labrador ei ole suur haukuja, ta teeb seda enamasti vaid erandkorras, kui sündmus tõepoolest väärib teie kiiret tähelepanu.

Ta armastab seltskonda ja lapsed, kassid, teised koerad ja koduloomad kuuluvad selle alla.

Labradori ohustavad suurt kasvu tõugudele omased pärilikud liigesehaigused, mistõttu peab pesakonna valikule ja kasvava kutsika liikumis- ja toitmisreþiimile pöörama kindlasti tähelepanu. Mõnevõrra esineb labradoridel silmahaigusi, allergiaid ja epilepsiat.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Labradori retriiver on Eestis väga populaarne tõug, registreeritud on viimaste aastate jooksul ligi 140 kutsikat aastas. Ennekõike on ta levinud hea perekoerana, aga mõnevõrra kasutatakse teda ka pimedate juhtkoerana, narkokoerana ja jahikoerana.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Meie õnnelikumad hetked on olnud meie kasvandikest töökoerte saavutused – narkokoera Jenny (koerajuht Aleksandr Romanenkov) suured „leiud“, päästekoerte Sofi (omanik Roberta Erelt) ja Bailey (omanik Kärt Vahtra) tulemused, Lotte (omanik Henn Korjus) head tulemused agilitys, meie mitmete sõnakuulelikkuses võistlevate koerte ja jahil käivate koerte tulemused.
Samuti oleme väga uhked selle üle, et mitmed meie kasvandikud on läbinud tõukatsed. Need tulemused teevad hinge eriliselt soojaks ja ma olen tänulik neile omanikele, kes on koertega nii palju tööd teinud, et tulemusteni jõuda. Aitäh!

Samuti teevad rõõmu erinäituste võidud:
2003 oli Dolly Leedus nii erinäitusel kui järgmisel päeval rahvusvahelisel näitusel parim emane ja VSP,

2006 võitis Dolly tütar My Brand Deep In Heart Eestis erinäituse.

Meie kennelis elav Mallorn’s Elysee on võitnud
2006 erinäituse Eestis,
2006 erinäituse Lätis,
2006 prestiizse Club Show Soomes,
2007 erinäituse Lätis,
2007 erinäituse Eestis
2008 erinäituse Eestis, kus tema poeg My Brand Esquire oli 9-kuuselt parim isane ja VSP!

Need võidud on kõik tulnud kasvatajakohtunike käest. Näitusereisid on meid viinud mitmele poole Euroopat ja loodetavasti peagi ka teisele poole suurt ookeani. Labradorikasvatajad on sõbralik seltskond, kellega on tore reisida.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Suurim kompliment aretustööle on olnud teiste kasvatajate huvi meie kutsikate vastu, meie kasvandikud elavad Soomes, Rootsis, Venemaal, Poolas, Sloveenias, Saksamaal ja Ukrainas.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses? Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Eestis on tore näha, kuidas kutsikatahtjate ettekujutus oma uuest pereliikmest on aastatega täpsustunud, üha rohkem on inimesi, kes otsivad kutsikat konkreetseks harrastuseks ja on teadlikud, kui palju vaeva ja tööd tuleb näha, et koerast saaks hästi käituv pereliige.

Küsimustele vastas Haita-Maarit Zahharov

Tagasi