11 August 2011
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ?
Minu abikaasa teadis minu unistusest - bernhardiin. Kord leidis ta Maalehest kuulutuse ja nn. söötis selle mulle ette - lähme vaatama. See oli vaid mõned kilomeetrid meie kodust eemal asuv talu, kusjuures veel lausa oma vallas. Mõtlemine oli pikk - 2 nädalat. Koer aga oli meid siis juba valinud ja ootas meid - ta oli nimelt ühel potensiaalsele ostjale nn. lombakat mänginud - mees lahkus, möödus ka kutsika lonkamine...
Tänud perekond Laanele Keavast, et nad usaldasid oma kutsika 4 lapselise ja koreterisse elama.
Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?
Soov oli saada oma esimese bernhardiini järglane - kuid rumalana siis ei teadnud, et isane kes on näitusel saanud disklafi - halli lindi - aretusse ei kuulugi. Järgmine valik oli juba teadlikum ja planeeritum. Pean tähtsaks seda, et ema ei peaks mitte iga aasta poegima - meil on siiani ikka tavaks olnud 2-3 pesakonda.
Kuidas sündis Teie kenneli nimi?
Meie kenneli nimi sündis siis kui olime ostnud talukoha nimega Pajumäe, kus esimesed aastad kasvatasime vaid lehmi, sigu, kanu, lambaid. Nüüdseks oleme kolinud korterist talusse - ja seda tänu hobile nimega KOERAD. Vaevalt meil oleks praegu koeri (7) seitse kellest üks võetud vana isasena ja kes juhuse tahtel oli koduta jäänud.
Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Aretuses pean oluliseks jätku suutlikust ehk siis isane peab suutma oma sugu ise ilma inimese abita teha. Ei poolda neid kasvatajaid, kes aitavad isasel looduse tööd teha. Ja tugevam ei ole alati Serdi omanik - Figaro vaid tavaline paberitega Rulli, kellel kõik vajalik aretuseks tehtud.
Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?
Meie kennelis elavad kõrvuti berni alpi karjakoerad ja bernhardiinid - bernid on truud, sõbralikud, sind alati ootavad ja kuulavad koerad - nendega ei ole probleeme, kui kamandab laps ta tuppa või käsib uksel eest minna. Nad on seltsikoerad kes tahavad sind teenida ikka ja alati ning seda koos mänguga. Bernid ei puutu õue eksinud vutitibu ja jänkupoega, ei aja kasse taga. Ka ei ole ma ka täheldanud, et nad "maad kaevaksid". Terviseprobleemid on tekkinud varasema mitteteadliku aretuse tagajärjel mida nüüd päris raske parandada, seetõttu on ühing vastu võtnud aretusmäärustiku mis ei luba iga koera aretusse minna, kui vastavad nõudmised täitmata.
Bernhardiinid on meil olnud 1991 a, nende kohta saab öelda et nad on truud ja kodu hoidvad- kaitsvad suured ja ausad sõbrad. Halva mõtte tunnevad alati ära. Nendega tuleb küll veidi teistmoodi hakkama saad kui berniga, lihtsalt bernhardiin mõtleb pikalt ja siis võib tunduda, et ta ei taha alati alluda käskudele. Bernhardiin ei talu narrimist - tal on pikk meel - peab kaua meeles, kui oled talle halba teinud, on temaga sõbraks saada raske.
Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.
Berni alpi karjakoerad - nüüdseks on neid juba palju - tõug on populaarne. Mulle tundub, et just seetõttu, et ta on perekeskne koer.
Bernhardiin on suur kodu ja pere valvur kes igaüht ei usalda koduuksest sisse laskta. Oma lapsed usaldan alati nende juures mängima.
Kuidas leiate oma koera aretamiseks sobiva partneri? Millest sõltub pesakonna kutsika hind?
Kuna meil on kennelis nii isaseid koeri, kui emaseid koeri - siis nüüdseks on teadlikkus suurenenud - valida tuleb parim terviseuuringute poole pealt. Ja kurja koera meil aretusse ei lasta. Iseloom peab olema vastavale tõule sobiv. Kutsika hind sõltub paljudest teguritest - vanematest, uuringutest, tõu populaarsusest. Samas hind ei ole ju kunagi kivist. Kuid õige kasvataja ei müü kutsikat nn. kiirhinnaga - ostja tahab! Heal kasvatajal on aega kutsikat müüa ja kui vaja kasvatab sõbra suureks ka siis kui temas näituse potensiaal ja tervis puudub.
Mida Te arvestate kutsikale omanikku valides? Kas valite oma kutsikatele omaniku mingeid kindlaid omadusi ja nõudmisi silmas pidades? Kas ja kui palju suhtlete oma kenneli kasvandikega?
Mina olen laskunud valida koeral omaniku, mitte vastupidi, samuti on meie koerad just nii meile sattunud. Kui kutsikal ikka huvi sinu vastu puudub, siis sellega sa ka läbi saama ei hakka. Olen proovinud hoida ühenduses, et teaksin kuidas kasvandikel läheb, kas peremehed-perenaised ise ka ikka rahul on. Kasvandike peremehed saadavad pilte toredatest koosveedetud hetkedest ja juhtumistest.
Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?
Jah, meil on kasvandike läinud elama nii Soome kui ka Lätti.
Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?
Minu viimane halb kogemus oli kuulujutu näol - tunnen kaasa koera surma pärast... - see levitatav kuuldus ajab nutma ja naerma. Ma ei tea kas on sobiv konkurent nii kõrvaldada ja teisi mustata.
Ka oli mul üks juhus seoses kutsika müügiga kes broneeriti ja ostjad pidid tulema teda vaatama. Mina ootasin kuni lõpuks helistati, et saime kutsika teisest kennelist ja odavamalt. Kui teada sain millisest kennelist, ei jäänud minul muud üle kui kiita valikut, sest ise ma küsisin samast kennelist kutsikat. Ja kasvataja maine on super - meie kenneli hea haldjas Heli Jürindi- bernide kasvataja Pärnus.
Sooviksin, et kasvatajad ei kakleks "turu" e.ostja pärast - igale koerale leidub hea peremees - tuleb vaid oodata see õige - ja valib selle välja just sinu kutsikaS. Kui turg puudub, siis hakatakse suhtuma halvasti teise kasvatajasse.
Tagasi
