26 Jaanuar 2010
Ku
idas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene"?
Koerad on mulle koguaeg meeldinud , lapsepõlves oli meil collie nimega Leidy. Ja nii kui sai kolitud omaette elama, hakkas ka unistus päris oma koerast võimust võtma.
Ühel suvisel näitusel Lauluväljakul jäi mulle silma üks punakas täpiline koera kutsikas. Kelle sarnast ma varem näinud ei olnud ja tõugu ei osanud ma isegi pakkuda mitte.
Nii ma seal siis käsin onul järgi ja imetlesin tema täpilist koerakutsikat, samas otsisin mõnd tuttavat , kes ütleks mulle mis tõugu koer see on. Lõpuks leidsin ka tuttava kes teadis kohe , et see väike kutsikas on red-merle austraalia lambakoer. Mäletan ainult , et kimasin seejärel kiiresti interneti punkti uurima selle tõu kohta. Mida rohkem lugesin ja infot leidsin, seda rohkem sai selgeks – see ongi tõug, mis sobib mulle!
2005 aastal koliski meie juurde väike black-tricolor aussie tüdruk Rootsi maalt. Ja võin käsi südamel öelda- see koer tegi mu elus 100 % pöörde. Kui algselt sai mõeldud, et käime kutsikoolis ära ja siis õpetame talle trikke jm kodus.....siis poole aastapärast leidsin ennast edasijõudnute trennist ja treenisime oma esimeseks SK võistluseks ja hiljem juba lisnadusid ka agility trennid. Ja nii me mõlemad koos koeraga arenesime. Nüüdseks on meil kodus 4 aussiet ja igalühel oma eesmärk täita.
Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?
Kuna ma ise nii „fännan” seda tõugu, siis mingil hetkel tekkis soov seda teistega ka jagada. Ja saigi hakatud uurima selle tõu aretust ja meie esimene pesakond sündis august 2008.
Kuidas sündis Teie kenneli nimi?
Kui sai hakatud mõtlema esimesele pesakonnale, siis keerles peas koguaeg mingi veekogu. Ja lõpuks saigi valitud nimeks Peak River ( kõrgmäestiku jõgi) . Ja seda põnevam on fakt, et tegelikuses ongi olemas jõgi nimega Peak River ja see asub Austraalias. Suurepärane asjade kokkusattumine.
Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?
Eelkõige ikka tervist ja tõuomadusi,milleks see tõug aretatud on. Kui tõu standard näeb ette , et aussie olgu aktiivne ja töökas, siis seda proovime me ka oma aretuses jälgida. Loomulikult tahaks ilusat välimust ka , aga see pole meie jaoks primaarne.
Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?
Austraalia lambakoer on intelligentne keskmist kasvu koer, tugeva karjatamis- ja kaitseinstinktiga. Ta on meeldiv ja ustav kaaslane, suurepärane perekoer. Talle meeldib olla osaline igapäeva askeldustes ja tegemistes, nautides peremehe lähedust. Ta on 
nagu vari, kes saadab oma omaniku kõikjal.
Usina karjakoerana on ta väga vastustustundlik oma kohustuste ees, ajab ta siis parajasti karja, kaitseb maja või tegeleb mõne muu temale antud ülesandega. Tänapäeval kasutatakse aussisid ka pääste- ja teraapiakoertena ning nendega harrastatakse erinevaid koeraspordialasid.
Aussi sobib eelkõige aktiivsele inimesele. Tõu energilisus võib üllatada paljusid. Nad jooksevad, hüppavad ja möllavad palju. Aussi omanik peaks olema valmis pakkuma oma koerale piisavalt tegevust, nii liikumise kui ka ajutöö kaudu. Aussi on kõige õnnelikum siis, kui ta saab ennast väsitada nii füüsiliselt kui vaimselt.
Tõu omaduste plusspooleks võib pidada kindlasti tema rõõmsameelsust, naljasoont ja soovi olla omaniku lähedal. Aussi omanik ei pea kunagi muretsema üksinduse pärast, sest aussi on valmis teda saatma kõikjal, vannitoas, tualetis, pesu pesemisel, söögivalmistamisel, televiisori vaatamisel.jne. Nad on nõus olema kus iganes (autos, bussis) peaasi et saaks olla peremehe läheduses.
Ausside puhul ei tohiks aga kindlasti unustada, et neil on tugevalt arenenud kaitseinstinkt, ja nad on valmis andma oma elu kaitstes oma peremeest. Eelkõige peitub selle armsa mõmmiliku välimus taga aga siiki tubli töökoer.
Aussid on erinevad nii oma olemuselt kui ka välimuselt. Kui mõne teise tõu puhul võib tunduda et üks koer on teise koopia ja ainult nende omanikud teevad neil vahet, siis ausside puhul on see pigem vastupidi. Kahte ühesugust aussit on raske leida, erinevused algavad kõrvade asendist, turjakõrgusest, silmavärvist, saba pikkusest...
Levinumad värvid on: red ja black tricolur, red ja black, red ja blue merle.
Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.
Eestis pole aussied veel nii suurt populaarsust saavutanud kui naaberriikides Soomes ja Rootis. Hetkel elab Eestis 12 austraalia lambakoera, nendest 5 meie esimesest pesakonnast ja 4 elab meie enda kodus + 10 pisikest , kes peatselt oma kodudesse kolivad.
Kuna neid veel nõnda vähe, siis tervislik seisund on neil hea. Ja populaarsuse kasvule loodame me väga, sest on ju see tõug väga universaalne nii koeraspordiks kui perekoeraks.
Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?
Kindlasti pean ära märkima, et meie esimesest pesakonnast kasvasid välja : EE J W-09; BALTI J W´09; Junior Champion Of Georgia, BEST IN SHOW võit Gruusias( koer alles 15 kuune), tõu parimaks valituks saamine 12 kuuselt. Loomulikult ka maailmavõitja näituse suurepärane hinne tegi tuju heaks ja Soomes ausside erinäitusel saavutatud suurepärased tulemused tõstsid tuju ja minu enesekindlust aretuses. Jään lootma , et peagi hakkab meie kenneli uudistes ilmuma ka tulemusi koeraspordi vallast.
Hetkel on kaugeim näitusereism viinud meid Bratislavasse Maailma Võitja näitusele.
Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?
Ja ikka! Hetkel elam kolm meie kasvandiku Soomes ja üks kasvandik tutvustab ennast Gruusias.
Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?
Loomulikult mõistan hukka , seda kui oma koera eest ei hoolitseta või kui koer võetakse perre hetke emotsiooni ajel ja siis unustatkse ta aia nurka nagu mõni vana mööblitükk.
Positiivne on aga see, et kutsikakoolide populaarsus on kõvasti tõusnud ja see annab ka märku, et tulevikus on meil tänavatel jalutamas palju hästi käituvaid koeri ja nende vahvaid omanikke.
Küsimustele vastas Marge Perri, kennel Peak River
Tagasi
