Kennel Ringhill's
Kuidas tuli Teie perekonda esimene koer? Kuidas Teist sai "koerainimene" ?

Meie peres on koerad olnud kogu aeg. Tõsi küll, kõik nad olid väikest kasvu segaverelised. Mäletan, kui olin paariaastane, siis toodi meile väike must kutsikas.

Ta anti minu sülle ja ma võisin ise ta tuppa viia. See oli ülimalt uhke tunne. Kutsa sai nimeks Hamsa, kuna meenutas kangesti hamstrit. Hamsast kasvas spitsi meenutav koer, kellega koos sai veedetud kogu minu lapsepõlv. See koer elas 17-aastaseks.

Hilisemas koolipõlves hakkasid mind köitma tõukoerad. Nad olid erilised ja nagu kõrgemast klassist kui need, kellega olin enne kokku puutunud. Neid oli sel ajal väga vähe näha. Oli üks tuttav miilitsakoer ,ilmselt Ida-Euroopa lambakoer. Siis sõbrannal oli suur valge puudel, ühel tuttaval aga collie. Haapsalu tänavail võis vahel näha peremehega jalutamas ilmatu uhket afgaani. Siis unistas koolilaps, et tahaks ka kunagi tõutunnistusega koera ja see peab olema suur koer.

Täiskasvanuks saades ja elulaadi stabiliseerudes jõudis kätte õige aeg võtta perre päris oma koer. Minu abikaasa õde oli juba aastaid pidanus colliesid ja sheltisid ning omas tutvusringkonda nende tõugude kasvatajate seas. Siiski oli minu sooviks veel suurem koer.

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?

Täpselt ei teagi, mis selle mõtte täpseks ajendiks oli. Võibolla segunes see mõte kokku huvist pärilikkuse ja geneetika vastu ning tuttavate koerakasvatajate tegevuse jälgimisest. Aga kindlasti oli suureks mõjutajaks huvi ja armastus koerte vastu. Igatahes ülikoolis käies oli mul selge visioon, et tahan hakata tegelema koerte aretamisega. Tõug polnud siis veel kindel.
Kui aga perre sai võetud esimene iiri hundikoer, siis oligi liisk langenud. Sain aru, et just see ongi minu tõug.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Minu koeratõud on pärit kohast, kus maastik on üsna mägine (ingl k hills). Siit sai tuletatud minu perekonnanimest lähtuvalt Ringhill`s. Samuti võib võtta seda nime kui perekonna- ja eesnime tuletist.

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?

Kuna kennel on alles väga noor ja aretus alles algusjärgus, siis tulemustest veel rääkida ei saa. Eesmärgiks on aga saada hea tervisega, pika elueaga, tõule omase närvikavaga kauneid koeri. Muidugi boonuseks oleks veel see, kui seda kõike saaks saavutada koos tagasiaretusega vanadele vereliinidele.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Iiri hundikoer ja shoti hirvekoer on mõlemad väga vanad tõud. Algupäraselt on nad olnud jahi- ja seltsikoerad, kes saatsid oma isandaid kõikjal. Iiri hundikoera on kasutatud ka sõjakoerana. Tänapäeval on nende koerte roll aga olla heaks kaaslaseks oma perele.

Iiri hundikoera on juba kutsikana kerge õpetada, kuna tegu on väga intelligentse koeraga. Kindlasti peab aga teadma nippe, kuidas seda täpselt teha. Oluline on distsipliin.

Iiri hundikoer on loomu poolest väga rahumeelne ja sõbralik. Ja seda kõigi vastu, olgu siis tegu laste, täiskavanute, võõraste või teiste neljajalgsetega. Sedasama võib öelda ka shoti hirvekoera kohta, kuid tema puhul peaks lisaks mainima, et tegu on veelgi leebeloomulisema koeraga. Kuid vahel juhtub väiksemaid ja suuremaid koerusi, sest shotlane armastab teha krutskeid. Ja teinekord võib minna tükk aega, enne kui shotlasele selgeks teha, mida tohib ja mida mitte.

Mõlemad tõud vajavad palju liikumist ja vabalt jooksmist, et tervis korras püsiks. Kuigi need  tõud on suhteliselt terved ja haigusi palju ei esine, võib mõlema tõu puhul ette tulla südamehaigusi, düsplaasiat ja vähki.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Iiri hundikoeri on Eestis hetkel poolesaja ringis, kuid viimased aastad näitavad, et selle tõu populatsioon Eestis on kasvujoones. Seda nii mujalt sissetoomise kui ka kutsikate sünni näol.

Eesti iiri hundikoerad on suhteliselt terved, mõnigal juhul on ette tulnud südamehaigusi.
Tõug on Eestis, nagu ka mujal maailmas, vähese populaarsusega. Šoti hirvekoeri on hetkel Eestis teadaolevalt kaks. Mõlemad on sündinud 2007. aastal. Šotlane on väikese populaarsusega tõug kogu maailmas.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Edukamad hetked näitustel on olnud need, kui minu juuniorklassi koer tuli Tõu Parimaks mitmete teiste iiri hundikoerte ees rahvusvahelisel näitusel Riias. Ning paar nädalat hiljem kordas sama tulemust erinäitusel Eestis.

Loomulikult olen väga õnnelik oma esimese, kunstliku viljastamise teel saadud pesakonna sünni üle.
Kaugeim näitusereis siiani on olnud Sloveeniasse 2008. aasta suvel.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Meie kennelis hiljuti sündinud esimesest pesakonnast läheb üks kasvandik ilmselt Soome. Ülejäänud jäävad tõenäoliselt Eestisse.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?

Ma ei toeta ideed paljundada tõuta koeri. Samuti ei vaata ma hea pilguga seda, kui müüakse nn tõukoera, aga sel puudub tõutunnistus.

Mõistan hukka ja tahan ise vältida terviseveaga ja iseloomuveaga koerte kasutamist aretuses.

See on positiivne, et väga paljudel tõugudel on Eestis juba olemas tõuühingud, kus on kehtestatud kindlad aretusnõuded.  Negatiivseks pean seda, et paljud koerakasvatajad ei ole suutelised koostööks oma tõu heaolu ja tuleviku nimel, vaid toimub rivaalitsemine ja üksteise poriga loopimine.

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Kuna järjest rohkem on kättesaadavat informatsiooni koeratõugude, koerapidamise, õpetamise ja palju muu kohta, siis on näha, et huvi koerte vastu on kasvanud. Samuti on kõrge Eesti näitusekoerte kvaliteet. Seda on näha tulemustest, kui Eesti koerad Euroopa suurematel näitustel osalevad.

Kuid kultuuriks ei saa nimetada nn vabakäigukoerte pidamist, kes hommikul välja ja õhtul koju tagasi lastakse. Või siis seda, kui võetakse koer ja ühel hetkel kui temast tüdinetakse, ta lihtsalt kodunt välja visatakse.



Tagasi