Kennel Wellhead - cavalier king charles spanjelid

Lapsepõlves oli meil alati kodus koer, isegi mitu koera. Kui ema juurest ära kolisin siis esimesel võimalusel võtsin endale koera.

Esimene koer oli mul krants, teine oli juba  tõukoer - Chow Chow. Ta oli imearmas ning väga hea iseloomuga, kuid haigus võttis ta minult.

Järgmine koer oli Newfoundlandi ja Labradori järglane. Välja nägi ta rohkem nagu Labrador ainult, et halli värvi. Iseloomult jällegi võrratu koer. Armastas ja hoidis lapsi. Tema eluiga sai otsa.

Oli mitmeid aastaid kui ma enam koera ei soovinud. Naabrinaisel oli cockerspanjel ja mõtlesin, et kunagi võtan ka endale sellise kena spanjeli. Kolisime Tartusse. Ja siis ühel ilusal kevadisel päeval kohtasin üht koeraomanikku, kes jalutas oma imearmsate koertega- cavalier king charles spanjelitega.

Ma armusin esmapilgul nendesse koertesse. Ma ei teadnud sellest tõust midagi ega polnud ka enne näinud cavalieri. Teadsin vaid cockerspanjelist ning seda ihaldasin juba aastaid, kuid mees oli toakoerte vastu.

Koju jõudes hakkasin kohe uurima cavalieride kohta ja minu üllatuseks elas Tartu lähedal üks kennel, kellel olid just kutsikad. Nüüd tuli veel tublisti meest moosida, et ta nõustuks selle ime armsa koeraga. Lapsedki andsid oma panuse selle nimel, et saaks vaid koera. Ega see nii kerge polnudki, mees seadis tingimused, millega me muidugi nõus olime, peaasi, et koera saame. Enne kui ta päris kindla jaatava vastuse andis, tahtis ta seda koera ka näha. Läksimegi siis kennelit külastama. Minu õnneks, polnud mul enam vaja rohkem moosida, kuna.. kui mees koera nägi ja veel kutsikat, siis armus ta ka ise nendesse koheselt.

Kohapeal selguski, et üks kutsikas veel vaba ning meil on võimalus ta endale saada. Kokkulepped tehtud ja kaup koos. Kutsikas jõudis meie juurde koju kuu aega hiljem, kui oli kahe kuuseks saanud. Seda rõõmu ei oska sõnadesse panna. Nimeks panime talle Mona. Siit algaski meie pere ühine koera kasvatamine.

Plaanime ka teise koera võtmist oma järglasest.

Nii palju veel, et kui Mona majja tuli, siis oli meil kodus ka 3-kuune imik- Elisabet. Mona oli alati suur abiline, kui Elisabet meil juba iseseisvalt laua taga sööma hakkas. Monal oli siis lausa pidupäevad. Nii palju sööki kukkus ju maha. Küll lendas putru, küll läks piimatass ümber ja kui midagi ei meeldinud, siis kogemata-meelega kukkus lausa taldrik maha. Hüüdsimegi vahepeal Monat tolmuimejaks, kes koristas kõik söödava, mis maha kukkus.

Kuid nüüd juba aastaid sööb ta vaid ainult üht kvaliteetset koeratoitu Bonaventura, kuna saime teada, et tema seedimine on nõrk.

Kuidas sai alguse mõte alustada teadliku aretustööga?

Aretustöö mõte tuli ikka kennelilt, kellelt koera saime. Kuna meie Mona oli rendilepinguga võetud siis tekkis meil võimalus kasvatada esimene pesakond oma kodus. Esimese pesakonna kasvatamisel sain aru, et iga pesakond on aretus. Tore oli vaadata, kes milliseks kasvab, mis tulemused tulevad. Minu soov on aretada terveid, kauneid ja hea iseloomuga cavaliere.

Kuidas sündis Teie kenneli nimi?

Kennelnimi tuleb meie perekonna nimest Allikas - inglise keeles Wellhead

Mida Te oma aretustöös oluliseks peate?

Tervis, kindlasti suur rõhk on ka toitumisele (aretuskoerad peavad saama parimat toitu, et anda häid tulemusi- toit on elu alus), head iseloomu ja kena välimust.

Milline on Teie poolt aretatav tõug - iseloom ja kasutusala, tervis, liikumisvajadus, koolitatavus? Kas Teie tõug on lapse-ja lemmikloomasõbralik või sobib ta rohkem koos elama  täiskasvanutega ning ei armasta enda kõrval rivaalitsevaid neljajalgseid?

Cavalier King Charles Spanjel on sõbralik, kuulekas, elav-mänguhimuline, seltsiv, toakoer, lastesõbralik, soovib väga kaisus magada, sinuga koos olla, meeldib ujuda, jalutada, metsades joosta, võib igale poole kaasa võtta kuhu perega minnakse jne jne.
Teiste lemmikutega sõbruneb ka hästi. Väga head tulemused ka Agilitys.

Tervise poole pealt peab jälgima südant ja silmi. Kui koer saab normaalselt liikuda ja pole ülekaaluline siis üldiselt on tervis korras. Kuid esineb ka päritavaid silma ja südamehaigusi.

Teie poolt kasvatatav tõug Eestis – esindatus, tervislik seisund, populaarsus jms.

Cavaliere kasvatab Eestis mõned suuremad ja mitmed väiksemad kennelid.
Viimastel aastatel populaarsus tõusnud. Tervisesse pühendutakse rohkem ning tõugu kerge hooldada.

Millised on olnud Teie edukamad ja õnnelikumad hetked näitustel, aretuses? Kuhu on viinud Teid kaugeim näitusereis?

Näituse fänn ma ei ole. Väiksemaid tulemusi oleme saanud aga ei kipu siiski näitusele minema. Õnnelik ja uhke olen viimase pesakonna üle. Selle aretus tulemuseks oli 4 ilusat kutsikat, kellest 3 on eriti hea välimikuga ning tervis on neil kõigil korras. Usun, et meidki ootab ees veel edukad ja õnnelikud hetked.

Kas Teie kenneli kasvandikud on leidnud omaniku ka väljaspool Eestit?

Üks kutsikas elab Soomes.

Kas on konkreetselt midagi, mida Te koerakasvatajana väldite ja hukka mõistate? Positiivset ja negatiivset Eesti koeranduses?

Olen kurb kuna teatud kasvatajad ei võta aretust tõsiselt. Aretavad värviveaga koeri. Samas ka müüvad värviveaga koeri aretus- näitusekoerte pähe. Petavad ostjaid ja kõige tipuks ei mõista, et kui laimab teist kennelit, kes kasvatab sama tõugu, siis teeb ta sellega ka endale halba.. oma koertele.

Ei saa aru inimestest, kes soovivad osta endale koera (odavalt, veaga) aga pärast kui koer vanemaks saanud, siis soovivad talle pesakonda, et raha teenida. Ei soovita näitusel käia ega terviseuuringuid teha.

Koeranduses leidub nii häid kui ka halbu inimesi. Kes aretab südamega, kes pigem paljundab. Kes soovib teisest kennelist parem olla ning siis unustab teatud reeglid, viisakused jne. Kadedus on suur. Positiivseid ja negatiivseid asju on palju. Jätan need igale ühele endale avastada. Mis ei tapa, teeb tugevaks.

Kuidas hindate koerapidamise kultuuri Eestis? Teie soovid koer.ee lugejatele?

Minu arust seda nagu polegi veel, alles areneb vaikselt. Loodan, et meilegi jõustuvad karmimad seadused lemmikloomapidajatele.

Soovin kõigile lugejatele südamele panna, et koer on, oli ja jääb inimese parimaks sõbraks, ärge unustage seda! Koer on ustav ja truu surmani. Kui on soov koera võtta siis käige ja uurige mitmest kennelist asja. Igal kennelil on oma nägemus, lepingud, hinnad jne.

Küsimustele vastas Marge Allikas, kennel Wellhead