Paljud loomaomanikud armastavad sööta oma koeri ja kasse inimeste toiduga, seda samal pőhjusel kui anda ka juhuslikke maiustusi. Erilise pala pakkumine on viis näidata kiindumust ja armastust.
Lisades looma söögikaussi jääke oma taldrikust vői teisi valitud toiduaineid arvatakse sellega suurendavat naudingut, mida lemmik söömisest saab.
Kuigi mőned toiduained on loomadele ohtlikud, vőivad teised hakata nende tervist mőjutama alles pärast suure koguse söömist. Kui anda koerale vői kassile lisatoitu oma söögi hulgast tuleks jälgida mõningaid reegleid.
- Lisatoit ei tohi moodustada üle 5-10% looma päevasest energiavajadusest.
- Igasugune liha, kala ning linnuliha peab olema hästi keedetud ning luud eemaldatud.
- Rangelt peab kontrollima piima ja juustu andmist – paljud koerad ja kassid ei suuda piimatooteid seedida.
- Ainult ühe kindla toiduaine andmist tuleks vältida, ka siis kui seda lisatakse söögile väikestes kogustes.
- Halva loomatoidu tasakaalustamist lauajääkidega ei maksa üritada.
- Kui koer vői kass saab kvaliteetset ja tasakaalustatud loomatoitu ei ole mőtet lisada sellessemineraalaineid ega vitamiine.
- Tähelepanelikult peaks jälgima, et loomal ei tekiks halbu harjumusi nagu laua juures kerjamine ja varastamine.
- Lisatoidu andmine tuleb lőpetada kui loom hakkab muutuma paksuks või tal tekivad seedehäired.
Lauajäägid
Jääkide andmist söögilaualt tuleks rangelt piirata. Kuigi omanik võib süüa täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitu, ei ole koerte, kasside ja inimeste toitainete vajadused samad. Paljud inimesed viskavad looma kaussi ainult valitud palu nagu pekiribad ja järgi jäänud liha, kuid jätavad kõrvale köögivilja ning teraviljatooted. Toit, mis lemmiku ette maandub, vőib olla küll väga maitsev, kuid ei sisalda toitaineid tasakaalustatult. Kui loomadele antakse lauajääke peab jälgima, et nende kogus ei ületaks 5-10% nende päevasest energiavajadusest.
Liha ja linnuliha
On inimesi, kes arvavad, et karnivooridest koerad ja kassid vőivad ära elada ainult lihast koosneva toiduga. Ometi ei suuda liha pakkuda neile kőike vajalikku. Nii liha kui ka linnuliha on küll kőrge proteiinisisaldusega, kuid neis on liiga vähe kaltsiumit, fosforit, naatriumit, rauda, vaske, joodi ja vitamiine.
On küll tősi, et looduses toitusid koerte ja kasside eellased tapetud loomade lihast, kuid tihti unustatakse fakt, et nad sőid ära kogu oma saagi – liha, luud, siseorganid, soolte sisu. Nagu teistegi lisatoiduainete andmise puhul, tuleb jälgida et looma toit säilitaks tasakaalustatuse.
Kala
Enamusele kassidest ja paljudele koertele meeldib kala maitse. Kuigi kala on heaks proteiiniallikaks, ei vasta see täielikult nende vajadustele. Enamuse kalaliikide lihas (luudeta) on liiga vähe kaltsiumit, naatriumit, rauda, vaske ja mitmeid vitamiine. Paljudel kaladel on ka rohkesti väikeseid luid, mida on raske enne keetmist eemaldada. Need luud vőivad kergestu haakuda looma kurku vői soolestikku ning pőhjustada haavu ning ummistusi.
Toorest kala ei tohi loomadele kunagi anda. Mőningad kalaliigid, näiteks karpkala ja heeringas, sisaldavad ainet, mis lőhub tiamiini – B vitamiini. Loomadel vőib tekkida B vitamiini puudus. Toore kala söötmisel on ka suur tőenäosus parasiitide levikuks. Kui loomadele anda kala siis ainult väikestes kogustes ja hästi läbi keedetult.
Piim ja piimatooted
Pea kőik kassid ja koerad armastavad piima. Kuigi piim ja piimatooted on heaks kaltsiumi ja proteiini allikaks, vőib nende tarbimine pőhjustada kőhulahtisust nii noortel kui ka täiskasvanud loomadel.
Piim sisaldab lihtsuhkrut laktoosi, mille lagundamiseks seedetraktis on vaja ensüümi laktaas. Mőnede koerte ja kasside organism ei tooda laktaasi piisavas koguses, et nad suudaksid seedida kogu piimas leiduvat laktoosi. Seega ei ole nad vőimelised piima täielikult seedima ning neil tekib sooleärritus ning kőhulahtisus.
Piimatoodetes nagu juustus ja jogurtis on laktoosi kogus väiksem ja loomad taluvad neid paremini, kőhulahtisuse oht säilib. Siiski enamus koeri naudib aeg-ajalt pakutavat kausikest piima ilma ebameeldivate tagajärgedeta. Piimatooteid ei tohiks ka vaadata kui kaltsiumi ja proteiini lisaallikat.
Liigne kaltsium pőhjustab noortel loomadel häireid luude kasvus. Kuigi piimatooted sisaldavad palju kőrgekvaliteedilist proteiini on teiste toitainete sisaldus neis ebasobiv.
Őlid ja rasvad
Mőnikord lisatakse loomade toidule täiendaval kalamaksaőli, taimseid őlisid vői loomseid rasvu, et parandada selle maitset ning lisada veel vitamiine. On tősi, et kaladest saadavad őlid on head a ja D vitamiinide ja omega-3 rasvhapete allikad.Samas on mőlemad neist vitamiinidest liigse tarbimise korral toksilised.
Nii A kui ka D vitamiini säilitatakse maksas ja nende liiast tingitud haigusnähud kujunevad välja aeglaselt. 1-2 teelusikatäit kalamaksaőli päevas vőib aja jooksu pőhjustada väikesel koeral mürgituse. Lisaks pőhjust liigne rasvade sisaldus toidus looma rasvumise vői vähendab söödava toidu hulka. Looma poolt söödava toidu hulk väheneb sest tema energiavajadus saab kaetud juba väikese toidukogusega. Loomal tekib puudus teistest toitainetest. Mőnel koeral vőib toidu liigne rasvasus pőhjustada ka seedehäireid.
Mőned omanikud lisavad looma toidule őli, et parandada tema karva kvaliteeti. Koerad vajavad asendamatuid rasvhappeid linoleenhapet ja alfa-linoleenhape, kassid lisaks veel arahidoonhapet. Nende rasvhapete puudusega loomal halveneb karva kvaliteet ja tekivad nahaprobleemid.
Halva kvaliteediga ning kaua säilitatud loomatoidud vőivad neid sisaldada ebapiisavas koguses. Samas kui looma söödetakse kőrgekvaliteedilise toiduga ei ole őlide ja rasvade lisamine vajalik. Enamikul juhtudest ei ole toit koerte ja kasside karva ning nahaprobleemide pőhjustajaks. Kui loom sööb kvaliteetset toitu, kuid tema karv ja nahk ei ole terved, tuleks pöörduda loomaarsti poole.
Raamatust "Canine and Feline Nutrition" Case, Carey, Hirakawa, Daristotle, tőlkinud Fox
Tagasi
