Küsimus:
Tere!
Mul on kodus 1 aastane emane saksalambakoer. Koer on sõbralik, aga aeg ajalt väga põikpäine, kui tema ikka ei taha teha, siis ei tee. Enamasti elab ta õues, aga aegajalt laseme tuppa (eriti vihmaga, sest kuuti ta vabatahtlikult ei lähe). Ööseti panen ta kuudi juurde rihma otsa, siis tal ei ole muud väljapääsu ja läheb sinna magama.
Probleem on nimelt selles, et kui ta tuppa lasen muutub ta väga ärevaks. Ta peab kõiki ja kõike kontrollima. Kui ma kohapeal istun, siis ta viskab ka ise pikali oma vaibale, aga nii kui ühe sammu astun, siis kõksti pea püsti ja tuleb järgi. Näen, et see väsitab ka teda ennast. Kuidas aidata koera, et ta muutuks rahulikumaks?
Abile lootes,
Ingrid
Vastus:
Tere Ingrid,
Loomad, kes elavad suures osas inimestest eraldi (nt. koerad aias) peavad enamuse üksiviibitud ajast ka ise eluliselt olulisi otsuseid vastu võtma. Koerad võtavad endale väga üheselt omaks kaitseülesande ning täidavad seda ka täie truudusega oma kohustuste vastu. See mismoodi nad seda teevad on muidugi iseloomu ja keskkonna erinevustest tulenevalt ka veidi erinev, aga pinge mis tuleneb võetud ülesande iseärasusest küllalti suur.
Kui koeral on siiani olnud keskkond mida ta kontrollib ning mille kontrolliall olemises ta veendunud on siis inimese (suhteliselt kaootilise käitumisega koera jaoks) ilmumine sinna keskkonda toob esile kõrgendatud valve oma nõrgemate karja liikmete üle. Kui nüüd võetakse teise keskkonda (tuppa) viimisega ära koeralt tuttava keskkonna harjumuspärane rahu ning tuuakse juurde ka takistused (seinad, uksed) ning liikuv kari (inimesed) siis on kontrolli saavutada seda raskem.
Reeglina leiab koer enda jaoks kellegi, kes tema jaoks on eluliselt tähtsam või kellel liikumine tema karjaelu võib eluliselt muut (oma ootamatusega) ning hakkab teda jälgima ning tihti ka "karjatama". Nii käiakse oma paremeestel järgi toast tuppa ja lastakse nutulaulu, kraabitakse, haugutakse (nõutakse sisselaskmist ja tekitatakse paanikat) tualeti uksetaga, seistakse lastele teepeale ette ega liiguta paigast, näksatakse külalist kannast või naelutatakse ta urinaga paigale - kõik selleks, et olukorda kontrolli all hoida.
Sressi vähendamiseks ning olukorra leevendamiseks on siinkohal väga olulisel kohal nii toidu kui taaskohtumise signaal koerakuulaja meetodist , nende kahe kasutamine peaks oluliselt vähendama koera stressi ning instinktiivset vajadust iga liigutust kontrollida. Läbi kõigi nelja koerakuulaja meetodi ala saate aga võtta otsustusõiguse vajalikus kohas (st kui ise kohal olete) alati enda peale ning seeläbi võtta koeralt ka liigse stressi. Kasutegur ja ülesanne tuleb koera jaoks sisetingimustes muuta ning välitingimustes kontrolli alla saada (muidugi kui ta seda juba ei ole, st. kutsele reageerimine, pereliikme esimesena külalisele vastu lubamine jne.)
Kui antud alad paika tiksuvad ei hakka koer teile ka muudes alades vastu (esineb oluliselt vähem kui üldse nn, "valivat kuulmist" käsutäitmisel. Põhjuseks on instinkt, mille vastu loomad ei tööta - ellujäämine sõltub karja juhist, kui karja juhiks on inimene siis tuleb ka tema poolt antud juhiseid järgida, vastasel juhul tekib tugev konflikt ja koer peab kas juhistaatuse üle võtma või enda tõstuseks karjast lahkuma ja oma karja looma.
Karja juht peab oma käitumises olema aga kindlameelne ning õiglane, koera jaoks peab tegevus omama tihti ka kasutegurit (nagu tegelikkuses ka inimese jaoks), kui antud reeglite järgi on suhe paigas ei teki reeglina ka olulisi probleeme kuna koera esitatud küsimustele "kes otsustab" on adekvaatselt vastatud :)
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
