Küsimus:

Tere.  Minu vanemad võtsid hiljuti varjupaigast endale seitsmekuise Chow-Chow tunnustega segaverelise emase koera. Eelnevalt koer ka steriliseeriti. Käisime lapsega juba varjupaigas koera jalutamas ja kõik tundus normaalne. Koer lasi lapsel end paitada ja oli üleüldse väga rahulik. No ja läksime siis vanaemale külla koera vaatama ja ühel hetkel kui mu poeg püüdis koera paitada, kargas see talle kallale.Sellest rünnakust sai poiss kõigest ehmatuse. Aga peale seda näis koer lausa otsivat võimalus last hammustada.

Eks sai  viieaastasele poisile siis selgitatud, et ole rahulik ja ära jookse ning poja üritas väga. Asi tundus rahunevat. Aga kord kui olime lapse ja vanaisaga kolmekesi koos köögis ning koer magas laua all. Järsku ründas ta last ilmaigasuguse hoiatuseta nii tõsiselt, et poisil hambajäljed ja sinikad jalgadel. No eks laps natuke hüppas minuga mängides. Tundub, et lapse vähegi järsemad liigutused ajavad koera raevu.

Nüüd poiss kardab koera paaniliselt ja ei julge vanaema juurde minnagi. Mida teha?

Vastus:


Tere! Mõned koerad ei salli lapsi. Eriti ebakindlat tüüpi koerad. Ka mul endal on olnud 2 koera, kes kartsid ja seetõttu ründasid last. Kui mu tütar käis oma lastega külas, oli koer oma puuris kinni. Teist väljapääsu mina ei näe. Tuleb tegeleda sellega, et koer tunneks end turvalisemalt, kuid oht jääb ikka.

Tervitades
Alla Petrova