Inimesed on aretanud koeri mingi kindla eesmärgi jaoks, seega on teatud käitumismallid tõugudes erineva tugevusega esindatud – näiteks jalgade näksamise komme mõndadel karjakoertel.
Koeratõud erinevad käitumiselt üksteisest ainult nende omaduste poolest, milleks neid aretatud on. Muus on koerad väga sarnased, tõusisene erinevus isendite vahel on tegelikult sama suur kui tõugude vahel.
Arvestatavaid uurimusi koeratõugude erinevustest on vähe, sest võrdlemiseks peaks katsealuseid kasvatama kutsikast peale täpselt samas keskkonnas. Tavaliselt on võetud suvalised vabatahtlikud omanikud oma koertega ja nendega uuring tehtud, aga koeratõugusid sageli kasvatatakse ka erinevates tingimustes.
Kindlasti on koeratõugudel geneetilised erinevused, kuid teatud keskkonna mõjud nagu sotsialiseerimine ja kutsika kasvatamine saavad neid tasakaalustada.
Koeratõugude erinevuste liigne rõhutamine võib tuua kaasa ebavajalikke vaidlusi või isegi ohtlikke tagajärgi, näiteks jaotus agressiivseteks ja mitteagressiivseteks tõugudeks.
Palju draamat ja ebaõiglust on tekitanud pitbullide alusetu sildistamine ohtlikeks koerteks. Kategoriseerimisel tuleks olla väga ettevaatlik ja teha enne põhjalikku uurimistööd.
Ei tohiks kehtida vabandused nagu “minu koera tõug on raskesti treenitav” ja “see koeratõug ongi selline”, sest suuremat rolli mängib koera kasvatus. Kui sinu koera tõug on jonnakuse ja sõnakuulmatuse poolest kuulus, peaksid just palju rohkem tema õpetamisele tähelepanu pöörama. Tõu eripärasid teades saad pöörata kasvatusel tähelepanu võimalikele tekkivatele probleemidele.
Kaks sama tõugu koera on välimuselt väga sarnased, kuid iseloomult võivad erineda kui öö ja päev. Iga koer on ainulaadne, nii nagu pole maailmas kahte ühesugust inimest.
Autor: tunnekoera.ee
Tagasi
