Kui täiskasvanud koer teeb häda tuppa. Kui kodutreening on jäänud poolikuks või vajab kordamist

Üldiselt eelistavad koerad võimaluse korral häda oma elukohta mitte teha. Kodutreeningu läbiviimisel tuleks vältida olukordi, kus koeral on võimalik teha häda tuppa. Kui ta teeb häda soovitud kohta, tuleb teda selle eest kindlasti kiita. Kuigi koera liikumisvabaduse mõningane piiramine, et ta õpiks häda kinni hoidma, on tavaliselt vältimatu, tuleks seda teha minimaalselt.

Koera söögi- ja jalutuskorrad peaksid toimuma alati samadel aegadel. Söögikordade vahel ei tasuks koerale süüa anda. On hea, kui koer saab hommikul esimese asjana väljas käia. Ja õhtul võiks see olla viimane asi. Lisaks tuleks enne alati käia väljas, kui koeral tuleb üksi koju jääda. Kokku peaks täiskasvanud koer saama väljas käia vähemalt neli korda päevas.

Proovige märgata märke, mis annavad aimu, et koeral on häda. Ta võib hakata nuuskima, kiunuma või muul moel rahutuks muutuda.

Kui teil pole võimalik koeral silma peal hoida, pange ta puuri, võimaluse korral mõnda väiksemasse tuppa. Mõne aja jooksul võib järk-järgult hakata koerale enam liikumisvabadust andma. Pärast väljaskäimist laske koeral mõnda aega vabalt toas olla, esialgu 15–20 minutit. Ja hea käitumise korral võib hakata piiranguaega vähendama.

Kui juhtub, et tabate koera pahateolt, plaksutage käsi, nii et koer ehmataks kergelt. See peaks panema teda häda pooleli jätma. Seejärel minge kohe koeraga õue.
Koera peale karjumine ja tema karistamine ei ole hea, koer võib seda vääralt tõlgendada ning arvata, et ta ei tohi teie ees häda teha.  Kui juhtub, et koer on teie märkamata häda tuppa teinud, ärge tehke midagi, sest koer ei suuda seostada karistust ja varem tehtud tegu.

Kohad, kuhu koer on häda teinud, tuleb desinfitseerida, et kaoksid lõhnad, mis võiks teda uuesti samasse kohta meelitada.

Liivakastitreening

Kui mingil põhjusel pole võimalik koeraga piisavalt väljas käia, võib mõelda ka liivakastitreeningule. Seda võimalust valides tasub silmas pidada, et kui otsustate hiljem koera ümber õpetada, järgneb sellele mõningane segaduseperiood, kus koer teeb tõenäoliselt häda mõnikord tuppa.

Liivakastitreening on üldjoontes tavalise kodutreeninguga sarnane. Esialgu tuleks koera liikumisvõimalusi piirata ja seejärel viia ta rihma otsas sellesse kohta, kuhu ta võib häda teha, olgu see siis liivakast, paberid, kaltsud vms. Kui koer on häda soovitud kohas ära teinud, kiitke teda. Kui ta hakkab häda valesse kohta tegema, kasutage eelpool kirjeldatud plaksutamisnippi.

Hirm õues käimise ees

Mõnel puhul võib juhtuda, et koeral tekib õues käimise ees hirm. Näiteks siis, kui vaikusega harjunud maakoer satub mürarikkase linnakeskkonda või koer, kes on õppinud toas hädal käima ega ole seetõttu lihtsalt harjunud seda õues tegema. Mõni koer, kes on õuekartlik, teeb õue küll pissi, kuid ei kaka, sest viimase ajal on ta kaitsetum.

Esimese asjana peaks koer õuega harjuma ja õppima end seal mugavalt tundma. Selleks tuleks leida läheduses mõni vaiksem koht ja käia koeraga seal. Kui koer julgeb õues hädad ära teha, alustage tavalise kodutreeninguga.

Koer tunneb ängi


Ehkki harva, juhtub vahel, et koer, keda on varem edukalt treenitud, lakkab vastavalt käitumast, sageli pärast seda, kui kodus on toimunud mõni koera jaoks oluline muutus. Näiteks mõne armsa pereliikme lahkumine või hoopis ebameeldiva lisandumin või uue, kuid koera suhtes agressiivse lemmiklooma võtmine. Kui koer on konfliktis mõne teise lemmikloomaga, tuleks nad lepitada.

Ängi all kannatav koer teeb oma häda tavaliselt sellistele esemetele, millel on küljes kas inimese või teise looma lõhn: riided, diivan, toolid jne. Koduse puhtuse huvides võib mõelda koeramähkmete hankimisele. Kui kahtlustate koeral emotsionaalseid probleeme, tuleks kindlasti käia ka loomaarstil.

Kui koer teeb häda regulaarselt mingitele esemetele, võite nende esemete juurde ja peale panna maiuseid. Toidu abil võivad need kohad hakata seonduma hoopis söömise ja toidu saamisega.
Alternatiivina võib proovida vasatavate esemete lähiümbruse ebameeldivaks tegemist, et koer üldse ei lähekski nende ligidale. Näiteks katta põrand kahepoolse teibi või muu asjaga, millel kõndida oleks vastik.

 


Tagasi