Eseme toomist saab kasutada, kui jalutuskäigul oleme midagi ära kaotanud või maha unustanud. Andes koerale käskluse ”too” ja koer otsib kaotsiläinud eseme.
KOOLITUS ALGAB JÄRGNEVAL MOEL
Alguses õpetatakse koera eset suhu võtma (”võta”), seda hoidma (”hoia”)ja ära andma (”anna”). See koolituse osa peab olema täielikult omandatud enne kui saab päriselt üle minna eseme toomisele.
Koer jäetakse istuma ja ese viiakse u. 5m kaugusele ja tullakse tagasi koera juurde. Seejärel minnakse koos koeraga eseme juurde(koer rihma otsas) ja antakse käsklus ”võta-too” ja joostakse koos koeraga tagasi lähtepunkti, antakse käsklus ”anna”. Kui koer ei võta eset maast võib seda jalaga liigutada. Kui seegi ei aita kasutatakse tugevat sundi.(Shotlaste omanikud seda tegema ei peaks, sest shotlase saagiinstinkt on piisavalt hästi arenenud, et saada hakkama leebel viisil)
Poomisrihm viiakse üles – kõrvade taha, vasak käsi asetatakse koera kaelale nii, et kaelarihm ja jalutusrihm tulevad nimetissõrme ja pöidla vahelt ning parema käega hoitakse jalutusrihmast (võimalikult kaelarihma juurest) ja korratakse käsklust ”võta” ja samaaegselt suunatakse koera pea maasoleva eseme juurde.
On eriti tähtis, et tegevust ei lõoetata enne kui koer võtab maast eseme, alles siis lõpetatakse karistamine ja järgnevad kiitused. (Seda moodust ma ei soovitaks iseseisvalt kasutada, vaid kui, siis ainult kogenus koolitaja käe all). Teine moodus koerale õpetada eset tooma on esemega koos mängimine. Visatakse mõni koera lemmikese ja kästakse see ära tuua. Kui koer on eseme juures teda ergutatakse ja siis antakse käsklus ”too”.
Kui koer on võtnud eseme joostakse ise teises suunas ja kutsutakse koera. Peale käsklust ”anna” võetakse koeralt ese suust ja kiidetakse – mängitakse. See moodus võtab peremeestelt rohkem aega ja nõuab kannatlikkust, ka võib juhtuda, et nii õpetatud koer hakkab eksamil esemega mängima või pillab eseme maha. Eksamil algab harjutus algasendist. Peremees viskab eseme 10 – 15m kaugusele. Väikese ooteaja järel annab ta käskluse “too”. Koer toob eseme ja istub peremehe ette – ese suus. Veidi oodanud annab peremees koerale käskluse ”anna” ja koer laseb eseme peremehe kätele.
Peale käsklust ”kõrval” tuleb koer kõrvale. (Üldiselt on eseme toomine kuulekuses kõige raskem element. Paljud koerad jõuavad treeninggruppidesse rikutuna, st. koeraga on palju mängitud eseme viskamis-äratoomismängu, kuid on seda tehtud vigaselt. Peamiselt on peremehed olnud koera(kutsika) tagaajaja rollis – koer ei taha eset loovutada ja jookseb sellega minema. Nähes, et peremees on loobunud kaasa mängimast jäetakse ese ohutusse kaugusesse, et vajadusel see suhu haarata ja jälle mängu alustada.Tuleb leida veel põnevam ese(maius), mille vastu koer oleks nõus loovutama toodavat eset!
Samuti võib proovida äraproovitud vana võtet, et ese seotakse nööri otsa. Kui koer haarab eseme suhu, hakkab peremees seda enda poole sikutama koos koeraga kuni jõudes temani, annab maiust, et koer selle lahti laseks. Harjutust korratakse mõned korrad ja lõpetatakse hetkel, kui koer on veel väga huvitatud esemest. Esemeks ei sobi lihtsalt koera mänguasjad, mis vedelevad koera pesas. Selleks võiks olla spetsiaalne puidust viskepulk või mõni muu ese, mis koerale tuttavaks tuleb teha põneva saagi tagaajamismänguga. Eseme toomise õpetamine nõuab väga palju kannatust nii peremehelt, kui koeralt. Loomulikult on veel võimalusi, kuidas eseme toomist õpetada ja eks iga koera puhul tuleb lähtuda just antud koera eripärast)
Autor: Anu Oks
Tagasi
