Korea Jindo
Korea Jindo kodumaa on Korea, nende kohta on märkmeid juba 13 sajandist.

Tõu päritolust pole mingeid kirjalikke ülestähendusi. Paljud spetsialistid on siiski üksmeelsed selles, et tõutüüp on juba mitmeid aastatuhandeid olemas olnud Korea poolsaarest edelas asuval Jindo saarel.

Tema igivana ajaloo kohta on liikvel mitmeid erinevaid teooriaid ja nendest tunnustatuim on see, et jindo koer ongi algupärane korealane. Saarel on tõug säilinud vaid tänu sealsetele omaaegsetele ühendusteede puudulikkusele. Koreas nimetatakse seda koera kas jindo kae või jindo kyon. Nii kae kui kyon tähendavad korea keeles koera.

Neid kasutatakse peamiselt jahi- ja valvekoertena. Nad on harjunud töötama karjades.

Korea Jindo on eriti tugeva jahikirega, kartmatu, julge, valvas, terane ja äraostmatu, mitte armukade. Eelkõige äärmiselt truu oma peremehe suhtes. Võõraste suhtes ettevaatlik. Ei armasta füüsilist kontakti ega teisi koeri, eriti isaseid. Tal on suurepärane suunataju. Ühe-mehe-koer, kes tunnistab ka uut
peremeest, kuid ei unusta iialgi kiindumust oma kutsikapõlve isanda vastu. Puhas ja vähese söömisega.

Neil on tugevalt arenenud valve- ja kaitseinstinktid. Nad on intelligentsed ja kergesti koolitatavad, peremehele sőnakuulelikud ja koostööaltid.

Korea Jindo on keskmist kasvu, turjakőrgus on 45-55 cm, kaal 10-20 kg. Karvkate on ilmastikukindel, aluskarvaga, keskmise pikkusega, tihe ja pehme, värvuselt valge pruunide märkidega, black and tan, fawn mustade märkidega, hall vői brindle.

Tõustandard

PÄRITOLU: Korea

KASUTUS: Jahikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.5
Aasia spitsid ja sugulastõud
Töökatsetega.

ÜLDMULJE:
Proportsionaalne, keskmist kasvu jahi- ja valvekoer. Püstised kõrvad ja keerdus või sirbikujuline saba väljendavad ilmekalt nõtkust, jõudu, terasust ja
eneseväärikust.

OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse suhe kerepikkusega on 10 : 10,5.

KÄITUMINE JA ISELOOM :
Eriti tugeva jahikirega, kartmatu, julge, valvas, terane ja äraostmatu, mitte armukade. Eelkõige äärmiselt truu oma peremehe suhtes. Võõraste suhtes ettevaatlik. Ei armasta füüsilist kontakti ega teisi koeri, eriti isaseid. Suurepärane suunataju. Ühe-mehe-koer, kes tunnistab ka uut peremeest, kuid ei unusta iialgi kiindumust oma kutsikapõlve isanda vastu. Puhas ja vähese söömisega.

PEA :
Pealtvaates meenutab tömbi kolmnurga kuju ega tee koera kohmaka- või karmiilmeliseks.
PEAPIIRKOND:
Kehaga võrreldes keskmise suurusega. Laup on veidi kaarduv ning aheneb märkamatult silmade suunas. Lauba laius kõrvade kohalt on pea suurusega võrreldes
mõõdukas.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt väljendunud kuid mitte liiga järsk. Mõõdukas otsmikuvagu ulatub laubale.

NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Must. Valget värvi koera puhul on lubatud ka lihakarva nina.
Koon : Mitte tüse ega ülestõmbunud.
Mokad : Mustad, tihedalt liibuvad ja õhukesed, mitte rippuvad. Ülahuul katab veidi alahuult.
Lõuad/hambad : Hambad on hästi tugevad. Kääritaoline hambumus.
Põsed : Hästi arenenud ja kuivad, nii küljelt kui eest vaadates veidi kumerad ning ahenevad nina suunas.
Silmad : Tumepruunid, pea suurusega võrreldes üsna väikesed, mandlikujulised ja hästi elavad. Silma välisnurk suundub viltuselt tõusvalt kõrva suunas.
Kõrvad : Keskmise suurusega, kolmnurksed, paksud ja tingimata püstised, mitte kõrgele ega madalale kinnitunud, kuklajoonest veidi ettepoole kaldu asetusega. Kõrvade sisepind peaks soovitavalt olema kaetud peene ja tiheda karvaga.
KAEL:
Suhteliselt proportsionaalne, jäme, lihaseline ja tugev, ilma lõdva kaelanahata. Õilsa hoiakuga. Tähelepanelikkuse korral on see koeral rohkem sirutunud ja hästi kaardunud kui rahulikus olekus.

KERE:
Kerepikkus ületab veidi turjakõrgust.
Selg : Tugev ja sirge.
Nimme (lanne) : Lihaseline, vetruv, kuiv ja rindkerest veidi kitsam.
Rindkere : Jõuline ja mõõduka sügavusega, kuid mitte liiga lai. Rinnakorvi alumine koht ulatub napilt küünarnukkide kohale; ka küünarnukkideni ulatuv rind on
veel lubatud. Märgatavalt kaardunud roided. Hästi arenenud eesrind.
Alajoon ja kõht: Kõhujoon on tõusev.

SABA:
Sirgeks tõmmates peaks sabatipp ulatuma kannani. Saba on üsna kõrge asetusega. Sabatüvi on jäigalt püstine ja peaks püsima liikumatuna ka koera liikumisel. Saba on koheva karvaga ja sirbikujuline või rõngas, kuid mitte liiga konksus. Sabatipp puudutab selga või puusa.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijalad on eestvaates sirged ja paralleelsed.
Õlad : Tugevad ja jõulised ja tahasuunas hästi kaldu.
Küünarnukid : Liibuvad tihedalt kerele, mitte sisse- ega väljapöördunud.
Kämblad : Külgvaates veidi kaldu.
Käpad : Kujult nn kassikäpad. Varbad on üsna lühikesed, ümaravõitu ja tihedalt kooshoidvad. Küüned on tugevad ja võimalikult mustad. Padjandid on paksud ja täidlased.

TAGAJÄSEMED:
Külgvaates on tagajalad mõõdukalt nurgitunud; tagantvaates on need sirged, paralleelsed ja mitte liiga laia ega ka kitsa asetusega. Kannused peavad olema
eemaldatud.
Reied : Hästi arenenud.
Põlved : Mõõdukate nurkadega.
Kannaliigesed : Madalad, mitte sirged, mõõdukate nurkadega.
Käpad : Nagu ka esikäpad.

LIIKUMINE:
Korea Jindo liikumine on jõuline ja kindel. Selg peaks jääma tihkeks ja tasaseks. Tagaosa ei tohi vankuda.
Traavimisel on peahoid kõrge, kuid tempo tõustes laskub see üsna madalale, kuni isegi labaluude tasandini. Saba tipuosa võib vastavalt koera liikumissuuna muutustele veidi kaasa liikuda.

KARVKATE:
KARV : Korea Jindol on kahekihiline karvkate. Alusvill on pehme, tihe, hele ja kattekarvast lühem, samas andes viimasele piisavat tuge. Kattekarv on jäik ja veidi püstine. Kere karvaga võrreldes on karv peas, jalgadel ja kõrvadel lühem ning kaelal, turjal, seljal ja laudjal pikem. Saba ja reite tagaosa karv on kõige pikem.

VÄRVUS : Korea Jindo värvused on punakas liivakarva, valge, must, piirdega must, hundihall ja vöödiline.

SUURUS JA KEHAKAAL:
Turjakõrgus :
Isased 50 – 55 cm, ideaalne 53 – 54 cm.
Emased 45 – 50 cm, ideaalne 48 – 49 cm.

Kehakaal :
Isased 18 – 23 kg,
Emased 15 – 19 kg.




Tagasi