Küsimus:
Tervist!
Mul on selline küsimus - meie võtsime omale soome hagija kutsika 3,5 kuulise, nüüd ta elab meiega juba 2 kuud, aga kõige suurem mure on see et ta kardab inimesi... mind ja minu meest tema usaldab ja käitub meiega väga hästi, tähendab et meiega koer on väga tubli ja armastav, aga siis näiteks kui meie jalutame temaga õues ja tema näeb inimesi ja lapsi ta jookseb kohe põõsadesse, tähendab et ta kardab neid, isegi kui meile koju keegi tuleb külla ta peidab ennast kuskile nurka või laua alla ja ei tule sealt välja niikaua kui inimesed on ära läinud.
Enne ta elas maal, suures kuuris oma ema, isa ja 7 kutsikatega koos, võib olla teda seal lõi keegi teda.
Vot selline mure meil on äkki te saate midagi soovitada meile, et saaks koerale midagi õpetada või teha temaga midagi, sest mul on nii valus vaadata kuidas ta kõiki kardab!
Vastus:
Tere,
Kutsika eas omandavad koerad väga suure osa olulisest maailmapildist, seostest inimeste, võõraste häälte, teiste koerte ja kõiksuguste inimese poolt väljamõeldud masinatega (alustades autodest lõpetades tolmuimejatega). Suure mõjutuse annavad kaasa ka vanematelt saadud geenid ning ema käitumine kutsikate imetamise ning nendega koos veedetud ajal.
Argus ning soov maailma eest põgeneda ehk kaduda ja tarduda, hullemal juhul aga nurgas hambaid laksutada ja igat lähenejat rünnata, tuleneb enesekindluse puudusest (suures osas nimetataksegi seda üldistavalt teatud staadiumis arguseks).
Selleks, et koer antud viisil käituma hakkaks ei ole vaja teda lüüa, ta ei pruugi olla kunagi oma nahal vitsa ega kätt tundnud. Natuke nõrgema närvisüsteemiga koera jaoks piisab ka kõvemast häälest, mingist ehmatavast uuest kogemusest ning seosest, mis tekib olukorrast vahetult peale seda, et luua edasiseks eluks iga uue küsimuse puhul tugeva hirmutunde ja põgenemissoovi. (Peame meeles, et iga uus hetk võib tuua uue kogemuse alates nii väikesest asjast nagu riiete vahetus inimese seljas lõpetades prillide kasutuse ning erinevate häälte ja ehmatustega)
Selliseid halbu seoseid üleelanud koera jaoks on maailm suur, ohtlik, täis erinevaid tundmatuid inimesi, hääli, mis kõik tekitavad pidevalt võimenduva hirmutunde.
Kui inimesed, kellele ta tuge oodates otsa vaatab ja küsib, mis nüüd? , käituvad teda hellitavalt, kussutavalt, lohutavalt või isegi antud olukorras hoogsalt mängule kutsudes ja patsutades, lisab see tema hirmule hoogu. Inimese loomulik toetav eelpoolmainitud käitumine on reeglina koera jaoks ühese sisuga: juht käitub ebatavaliselt ja ebakindlalt (me ei tea mida teha), seega ei oska ka tema probleemi lahendada ja koera jaoks kaob juhi tugi, ta peab ise enda eest otsustama ja seega ka ohtude eest kaitset otsima.
Kui hirmu on kogetud, sellele reaktsioon on olnud halb- puudulik tugi, erutunud õhkkond jne. võimendub hirm igas uues kogemuses, kinnistub ja kasvab, mida aeg edasi, seda hullemaks olukord läheb. Tihti selleni välja, et koer ei julge enam oma kohalt lahkuda ja oma kohaks valib ta võimalikult varjulise, kindla seljatagusega koha. Kui nüüd inimene, soovib teda sealt välja tuua meelitades toidu või hääleja või füüsiliselt, on reaktsioon taaskord negatiivne ja peale hirmutunde lisandub shokk koera mõistusest üle oleva olukorra tõttu, tema jaoks on see surve liig mis liig ja tihti „viimaseks piisaks karikas“.
Hirmutavate ohtude keskel on aga väga raske ise tugev olla ja toe puudumisel käitub nii inimene kui loom ühtemoodi (kas põgeneb, tardub või ründab- just selles järjestuses). Kui on olemas aga tugi ehk juht, tuleb nii shokis loom kui inimene kindlakäelisel kartmatul juhtimisel ja stabiilsel käitumisel olukorrast välja.
Seetõttu taaskord, alustada tuleb Koerakuulaja meetodi nelja põhitala , antud juhul väga delikaatset harjutamist. Tuleb õppida suhtlema koeraga tema keeles, ehk talle arusaadavalt näidata, et maailmas ei ole midagi vaja karta. Kasutada rahunemis aega, luua kindel rutiin ning valida pehmemad signaalid, tõsta tema enesekindlust järkjärgult läbi enda õige käitumise. Võimalikult minimaalseks viia erinevate ohuolukordadega kokkupuude (võõrad loomad ja inimesed), sel ajal kui te oma suhet kinnitate.
Valesti edastatud signaalid võivad stressi võimendada ja lahendused olla inimese jaoks loogiliselt võetu alusel hoopis vastupidised. Tegemist on õrnal pinnal kõndimisega (arvestades antud koera enesekindluse tasandit) ning seetõttu ei soovita antud katsetusi ise ette võtta vaid juhinduda spetsialisti kohapeal antud näpunäidetest.
Kärt Pingas
Tagasi
