Küsimus:
Tervitused Muhu saarelt
Oleme värsked 7 nädalase emase kutsika omanikud. Meie juures on ta nüüd kolmandat nädalat. Kuna ma varem pole koertega eriti kokku puutunud olen püüdnud internetist tarkust koguda ja midagi ka praktikas kasutusele võtnud. Aga mure kasvab koos kutsikaga.
Kuna me elame maal ja mina töötan kodus on mul võimalus koeraga õues käia nii palju kui vaja (päeva jooksul tuleb ikka 6-7 korda kindlasti, lisaks veel need korrad kui ta üksinda õue lasen). Õues on nii palju tegemist, et ei tule meeldegi häda teha. Oleme vahel üsna pool tundi väljas aga ei midagi ja kui me siis tuppa tuleme on varsti suur loik maas. Kui ta üksinda õue lasen siis sisustab ta selle aja ukseklaasi kriipides ja niutsudes kui just mõni meie kolmest kassist mööda ei juhtu minema, sest siis on minek! Miks ta arvab, et õu on müramise ja mängukoht ja tuba pissimiseks. Pesen vastava vahendiga iga päev põrandaid aga ega ta toas kohta ei otsigi, laseb kuhu juhtub. (põrandapesu ajal sõidab tema koos mopiga mööda põrandat ja hirmus lõbus on ju).
Ja teine mure on see, et kutsa ripub mu sokkide, püksisäärte ja varrukate küljes hammastega. Tal on erinevaid köiejuppe jms aga mina olen kõige parem objekt. Mida suuremaks ta kasvab seda valusamini ta näksab, mõned hambajäljed on juba mul olemas. Olen püüdnud tardunult paigal püsida, et ta huvi minu vastu kaotaks aga valus on ju kui ta lõuad kokku lööb! Õuest tuppa tulles on ta kõige pöörasem, siis ma ei saa õieti jalanõusid veel äragi võtta kui ta hambad käiku laseb.
Iseenesest on ta üks aktiivne rõõmurull, kes minutitki paigal ei püsi ja tundub, et praegu kogu elu keerlebki tema ja ta vajaduste ümber.
Kas need probleemid mööduvad kui kutsikast saab suur koer või on meie suhtes midagi valesti?
Lugupidamisega
Sirje
Vastus:
Tere Sirje,
Lühidalt sissejuhatuseks: Reeglina ei anna hea perenaine kutsikaid emaskoera juurest ära enne 8 nädalat, reeglina hoitakse (olenevalt koera suurusest) kutsikaid isegi kuni 12 nädalat ema kõrval. Põhjus selleks on esmase õppe saamine koerte keelest, puhtuse hoidmisest ning reeglitest, just ema kaudu. Kui kutsikas on mingil põhjusel aga varem pidanud ema juurest lahkuma tuleb see töö ära teha inimesel.
Kuna kutsikate ema hakkab nende juurest lahkuma tihtipeale alles 8 nädalaseks saamist ei soovita ka inimese kõrvale võetud kutsikat enne üksinda välja jätta (kõige elementaarsem, tal ei ole selles vanuses veel vaktsineerimised tehtud ning maailm ei ole tema jaoks päris ohutu). Kui kutsikat aga eraldama hakatakse, tuleks seda teha natukene haaval (hetkeks, minutiks, 5 minutiks, 15 minutiks..) ning eemaldada võimalikud takistused (katta nt. sisse või väljavaate avad või võtta võimalus sisse-välja piiluda), mitte reageerida nutule ja kraapimisele (uksele on tihtipeale kasulik äraõppe ajaks panna metallplaat, et vältida suuremat kahju ja teha see loomulikul moel koerale ebameeldivaks (st. kaotada kasutegurid). Reageerida kutsikale vaid siis kui ta on vaikseks jäänud, alati ise kutsudes kui ukse avate, sõbralikult rääkides ja oma asjaajamistega edasi minnes.
Kui kutsikas on juba 3 kuune võib talle vaikuse peale lihtsalt ukse avada ning mitte midagi ütlemata oma asju ajama minna, kui ta rahulikult käitub siis kiita seda enda juurde kutse ja preemiaga nt. maius või mäng.
Pissimise kohta olen pikemalt kirjutanud ka siin .
Antud vanuses kutsikas on veel liiga noor, maailm tema jaoks väga uus ja huvitav ning selleks, et leida hetk pissimiseks tuleb tal leida RAHULIK koht, kus ta saab oma ümbrust usaldada. Keegi ei tee häda pinge all (kui tegu ei ole hirmuhädaga). Nautige seda aega koos ja püüdke asju mitte üle mõelda, loomulik lähenemine on kõige paremaid tulemusi andev. Kindlasti pange paika kohe algusest reeglid (kas koer võib ka täiskasvanuna neid asju mida praegu lubate, kui ei, keelake neid kohe ja alati teda nt. ära lükates kui ta hüppab ning kiites kui ei hüppa).
Sellises õrnas vanuses kutsikaga oleks kindlasti kasulik peale 2 kuuseks saamist käia paljudes erinevates kohtades (erinevad hääled, loomad, inimesed), et ta oskaks hilisemalt nendega rahulikult käituda ning uued elamused ei tõstaks stressitaset liiga kõrgele (toob esile äärmuslikku käitumist nt. kohene kaitse või rünnak).
Pissimise ära õpetamisega olge rahulik ja kannatlik, püüdke jälgida ülalpool lingil toodud juhiseid ... siinkohal ei ole kusagile kiiret. Samuti soovitan tuppa luua mingi selge ala nt. ajalehtedega ning pissi peale sattudes ta sinna peale tõsta, kui ta õpib lehtedele tegema saab need miski aeg välja tõsta ning kohe kui ta kohta otsima hakkab ka tema sinna järgi. Niimoodi läheb tasapisi ka pissitegemine täielikult üle välja, mõnel kiiremini mõnel aeglasemalt, reeglina ei ole mõtet oodata täielikku häda kontrolli alla 4 kuuselt kutsikalt, seni võib vahel ikka juhtuda (mänguhoos, peale suuremat sööki-jooki, peale pikka und jne), see on loomulik.
Kui te suudate kutsikaga koos pissile minnes tekitada refleksi sõnaga ning luua mitte pingelise olukorra (selleks võib luua ka eraldatud ala) on ka koera loomulik valik oma hädad välja teha. Seni kuni õnnetusi juhtub tuleb need rahulikult ära koristada ning desinfitseerida (viimaseks on oluline kasutada õigeid vahendeid, osad loodud puhastusvahendid sisaldavad aineid mis koerale just pissi lõhna meenutavad ning ei eemalda seega lõhna vaid lisavad seda). Koristamise ajaks tuleks kutsikas kusagile sulgeda, et ta ei võtaks põrandapesu mänguna vaid saaks aru, et see on tegevus mis nõuab temalt rahulikkust. Täiskasvanud koerale jääb tihtipeale läbi sellise mängu kasvanud jahiinstinkt kõvasti sisse ja põrandapesu koera juuresolekul võib osutuda vägagi ebameeldivaks kui mitte võimatuks tegevuseks.
Hammaste kasutus on kutsikate juures väga loomulik, sellest ei saa võõrutada lihtsalt ignoreerimisega vaid tuleb kasutada, kohe kui hambad käiku lähevad, ka teravat keelavat (nt, EI) või isegi ehmatavat häält (EI + kahe plekk kaane kokkulöömine + rahulik kiitus kui lõpetab). Suunata hammastega mäng teistele asjadele, kiita selle eest ning reageerida kui ta ise hambaid vales kohas kasutab. Karistuse jada peaks olema järjepidev- keelame tugeva häälega, kiidame kui lõpetab, kordame kui vaja, kui keelamisele ei reageerita siis eraldame 5 minutiks.
Kui õuest tuppa tulles on reaktsioon kõige teravam tuleb teil abiks kasutada pikemat nöörijuppi, mis on kaelarihma külge kinnitatud (ilma silmuseta otsas). Sellest saate teda ise tähelepanu osutamata eemal hoida kuni ta rahuneb (rahulik aeglane tõmme nöörist eemale ja kohe lõdvestus+ kordus niikaua kuni paigale jääb, lahti lasta ning minna oma asju tegema vähemalt 5 minutiks enne kui temale tähelepanu annate (st. kui ta lahti laskmise peale rahulikuks ei jää siis korrata takistamist või eraldada).
Kutsika iga kestab mõnel koeral inimese mõistes 2-3 aastani, tehtud vead aga võivad kujuneda omandatud käitumiseks ja kesta elu lõpuni (nt. peale hüppamine, taaskohtumisel üleerutuvus ja hammaste kasutus jne.). Miks nii kaua? Kuna me nimetame kutsikalikuks käitumiseks koertel ka puberteedi ja noorukiiga. Selged piirid paika ning endale selgus kes millal ja mida otsustab, ning teie suhte algtalad tiksuvad paika. Kutsikas ja ka täiskasvanud koer soovivad enda jaoks eraldi aega (mängu, koolitust) aga kindlasti ei pea me oma elu sellepärast koera ümber ehitama vaid looma sellise reþiimi, et tema õpib meie järgi elama ja meie üksteisest rõõmu tundma.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
