23 Detsember 2010
Veebipõhises lemmikloomade registris on pea 50 000 kiibistatud lemmikut, kellest enamus on koerad ja kassid, aga on ka tuhkruid, jäneseid, hobuseid, minisigasid, madusid, isegi merisiga ja hamster, kirjutab Delfi.
Registri administraator Laura Tärn rääkis Delfile, et registri eesmärgiks on tagada üle-eestiline kiibistatud lemmikloomade registreerimine ühistel tingimustel. „Kuna vastavalt seadustele lasub kõikidel omavalitsustel kohustus arvet pidada oma territooriumil olevate lemmikloomade üle, siis sai aastal 2005. loodud Lemmikloomaregister,“ rääkis ta. „Register on mõeldud eelkõige kiibistatud lemmikloomade jaoks, sest kiip üksi, ilma registrita, ei oma mõtet kuna puudub võimalus tuvastada looma omanik.“
Looma kiibistades ja registrisse kandes saab omanik kindlustada, et tema lemmikut ei taba kurb lõpp Väike-Maarja jäätmejaamas, mille kahjuks leiavad nii mõnedki varjupaika sattunud loomad, tõdes Tärn.
Tärni sõnul on register üles ehitatud nii, et võimaldab igal omavalitsusel pidada oma elektroonset registrit. See tähendab, et iga sisestatud loom kuulub vastavalt omaniku aadressile kindla omavalitsuse alla.
„Lemmiku kadumisel on aga otsingut võimalik teostada üle-eestilisest andmebaasist ja seega garanteerida, et iga kiibistatud, registrisse kantud lemmikloom jõuaks tagasi ootava pere juurde, olenemata looma kadumise kohast,“ rääkis Tärn.
Registri kasutamine on tasuta
Registri igapäevased kasutajad on enamasti veterinaarid, varjupaikade töötajad ning ühinenud omavalitsuste ametnikud. Nii veterinaaridele kui varjupaikadele on registriga liitumine ja loomade lisamine täiesti tasuta.
Iga loomaomanik, olenemata asukohast, saab oma uue kiibistatud lemmiku ise täiesti tasuta registrisse lisada portaalist www.eesti.ee. Nii looma lisamine kui ka hilisem registris hoidmine on omanikule tasuta.
Looma saab lisada, kui siseneda “Kodaniku” osasse ning valida teenuste alt “Kohalike omavalitsuste lemmikloomaregister”.
Portaalist on võimalik ka alati vaadata oma registrisse kantud loomade täpseid andmeid, muuta oma kontakte või teavitada looma surmast. Tärn tõi näite, et kui kliinikud teevad lemmiklooma vaktsineerimise kohta registrisse märkusi, siis saab omanik registrist kontrollida, milllal on järgmise vaktsineerimise aeg.
Iga loomaomanikel saab kiirelt kiibinumbri järgi kontrollida, kas loom on ikka registris ning vastasel juhul loom ise tasuta registrisse kanda.
Tagasi
