Suvi on rikas igasugu koertenäituste poolest, võistluste melu ja sebimine võib teil silme eest kirjuks võtta.
Mida seal näitustel siis ikkagi tehakse palusime selgitada kauaaegsel rahvusvaheliste koertenäituste korraldustoimkonna liikmel Evelyn Joonasel.
On ilus päikesepaisteline laupäeva hommik. Kell on 6.15, mina istun juba autos. Raadio mängib kõvasti ja auto on pilgeni täis tuubitud koeri ja kõiksugu pikal näitusepäeval vajaminevat kraami. Ma vaatan naabermaju, kus valitseb vaikus ja rahu (laupäev ju – kõik magavad), ning leian juba vähemalt tuhandendat korda, et ma ei ole päris normaalne – ma olen inimene, kelle hobiks on koerad…
Mina hakkasin koertenäitusi külastama päris pisikese tüdrukuna. Ema koju koera võtta ei lubanud, küll aga käisime me kõikidel näitustel neid vaatamas. Minu suurimaks unistuseks oli saada päris oma koer. Esimese koera sain 1990. aastal. Nüüdseks olen aktiivselt koertega ja koertenäituste korraldamisega tegelenud juba 14 aastat.
FCI
Nii mõneski punktis saab koertenäitusi võrrelda missivalimistega. Koeri hinnatakse tõugude kaupa. Igale tõule on kutsutud kohtunikuks inimene, kes läbinud vastava koolituse ja põhjalikult kursis tõu standardiga. Tõustandardid on kinnitanud rahvusvaheline keskorganisatsioon (FCI – Federation Cynologique Internationale) ja need on kohtunikule koerte hindamisel kohustuslikud. Seal on kirjas koera värvus, karvastiku iseloomustus (nt selle struktuur), samuti tema päritolumaa ja valdkond, milleks tõug on aretatud. Väga tähtsaks peetakse tõule omast iseloomu. Ühel kohtunikul võib olla mitme tõu hindamise õigus või ka kõikide tõugude hindamise õigus.
Ringid
Näitusepäeva hommikuks on valmis seatud palju erinevaid ringe, tegelikult on need küll ruudu- või ristkülikukujulised lindiga piiratud alad. Näituse korraldustoimkond on ette valmistanud osalejate loetelud – kataloogid, kus on koera nimi, omaniku nimi ja palju muud infot koera kohta.
Ringi kutsutakse koerad vastavalt numbritele: nooremad koerad ees, vanemad nende järel. Ringis on kohtunikule abiks veel sekretär ja ringikorraldaja. Siin annab kohtunik koerale kaasa nn kirjelduslehe, kus ta põhjendab koerale antud hinnet. Kohtunik võib koera hinnata suurepäraseks, väga heaks, heaks või rahuldavaks. Hinde “suurepärane” ja “väga hea” saanud koerad võistlevad omavahel edasi kuni tõu parima ja vastassugupoole parima tiitlini välja. Isaseid ja emaseid koeri hinnatakse eraldi, alles päris lõpus võistlevad kohtuniku meelest kõige ilusam isane ja kõige kaunim emane koer koos.
Mida kohtunik vaatab
Väga suurt tähelepanu pöörab kohtunik koerte iseloomule ja välimusele. Muidugi peab koer olema enne näitust pestud, kõrvad puhastatud ja küüned lõigatud. Samuti peab koeral olema “täiskomplekt” hambaid, murdunud või puudulike hammastega koer ei saa kindlasti kõrgeimat hinnet.
Ka koera esitleja peab olema korrektse välimusega ning kindlasti teadma selle tõu eripärasid, keda ta esitleb. Väga tähtis on kasutada koeral õiget näituserihma, sobivad ei ole nn fleksi-rihmad ega ka teravate ogadega kaelarihmad.
Nii nagu sportlased treenivad enne võistlusi, treenitakse ka koeri enne näitust. Koer peab oskama sammu joosta ja rahulikult seista. Väikesed koerad tõstetakse spetsiaalsetele laudadele, et kohtunik ei peaks hammaste vaatamiseks ja koera katsumiseks põlvili laskuma. Koerad ei tohi olla tigedad ega ka ülemeelikud. Kutsikatel lubatakse vahel ka natuke vallatu olla.
Näitusepäev
Näitusepäev algab tavaliselt hommikul kell 10.00, kuid ringide ajakava avaldatakse juba umbes kümme päeva varem, et inimesed teaksid, mis kellaks oma koertega kohale tulla, või pealtvaatajad teaksid, mis kell lähevad ringi nende lemmiktõud.
Töö ringides kestab orienteerivalt viis tundi, sel ajal ongi pealtvaatajatel võimalik kõndida ringide vahel ja jälgida seal toimuvat. Samuti on huvitav vaadata, kuidas peremehed oma koeri ringi minekuks ette valmistavad: pikakarvalistele tehakse soenguid, karmikarvaliste ja lühikarvaliste koerte karvale aga antakse viimane läige.
Päeva huvitavaim osa on tavaliselt pärast lõunat, kui algavad lõppvõistlused. Kõigepealt on võimalus kaasa elada noortele, kes võistlevad omavahel koera esitlemise oskustes (juuniorhändlerite ning “Laps ja koer” võistlused). Lapsed võistlevad kolmes vanuserühmas: kuni 6aastased, 7–13aastased ja 14–17aastased.
Rühmavõistlustel osalevad aga omakorda tõugude parimad koerad. FCI järgi on jaotatud kõik tõud kümnesse rühma, rühmad omakorda alarühmadeks.
Rühmavõistlused on sellepärast huvitavad, et seal on hea võimalus ära tunda ja näha mõne keerulise välismaise nime kandjat elusuuruses – rühmavõistluse tegija teatab kõikide koerte tõud, keda ringis hinnatakse. Suures ringis hindab kohtunik koeri ainult nende välimuse järgi. Eraldi valitakse suures ringis ka kõige ilusamad koerad kutsikate, juunioride ja veteranide seast.
Viimasena valitakse näituse kõige ilusam koer. Sellel võistlusel osalevad kõik rühmade võitjad ehk siis kümme koera.
Lisaks sellele, et näitusel näeb palju ilusaid ja huvitavaid koeri, on seal ka võimalik osta väga suures valikus lemmikloomatarbeid. Hinnad on kindlasti soodsamad kui poodides. Vahel korraldatakse ka pealtvaatajatele demonstratsioonesinemisi koerte koolitamisest või tutvustatakse mõnd koertespordi ala
Mida ei maksaks teha
Kindlasti ei tohi ilma peremehelt luba küsimata minna koeri katsuma. Olgugi, et tegu on koolitatud ja sõbraliku iseloomuga koertega, võivad mõned loomad olla näitusestressis ning seepärast ebakindlad. Samuti ei tohiks näituseplatsil joosta, sest te võite mõnele koerale otsa joosta, mõni teine koer võib teid aga pagevaks jahisaagiks pidada.
Ja kui teid midagi huvitab, siis küsige, iga loomaomanik on alati valmis oma kogemusi jagama.
Mida värvid tähendavad?
Roosa lint – suurepärane
Punane lint – väga hea
Sinine lint – hea
Kollane lint – rahuldav
Ainult roosa (suurepärane) ja punase (väga hea) lindi saanud koerad võistlevad edasi ja siin tähistavad kohti järgmised lindid:
Punane – 1. koht
Sinine – 2. koht
Kollane – 3. koht
Roheline – 4. koht
Koerte võistlusklassid:
(BEEBIKUTSIKAD – kutsikad vanuses 4–6 kuud, mitteametlik võistlusklass);
1. KUTSIKAKLASS – kutsikad vanuses 6–9 kuud, samuti mitteametlik võistlusklass;
2. JUUNIORIKLASS – koerad vanuses
9–18 kuud;
3. AVAKLASS – koerad vanuses alates
15. kuust;
4. KASUTUSKLASS – koerad alates 15. elukuust, kellel on sooritatud töökatse ja kes omavad sellekohast tunnistust;
5. TŠEMPIONIKLASS – koerad alates 15. elukuust, kellele on kinnitatud tšempioni tiitel;
6. VETERANIKLASS – koerad alates 7. eluaastast;
7. JÄRGLASTEKLASS – ühe konkreetse isas- või emaskoera vähemalt neli järglast vähemalt kahest eri paaritusest. Koerad peavad olema eelnevalt osalenud antud näitusel ja saanud vähemalt “väga hea” hinde;
8. KASVATAJAKLASS – konkreetse kasvataja poolt kasvatatud vähemalt neli koera vähemalt kahest eri paaritusest.
Kõik koertenäitused Eestis korraldatakse Eesti Kennelliidu Näituse Eeskirjade järgi. Selle dokumendi leiab Eesti Kennelliidu kodulehelt : www.kennelliit.ee.
Kennelliidu kodulehelt dokumentide kaustast leiab ka rohkem infot näitusel jagatavate tiitlite kohta.
Autor: Evelyn Joonase
Tagasi
