Koera valides ei maksa vaadata ainult koera välimust. Väga tähtis on eelnevalt uurida ka seda, millise iseloomuga valitud tõugu koer tavaliselt on. Erinevaid koeratõuge on mitusada ja nad on aretatud just sellepärast, et inimesed vajavad erisuguseid koeri erinevateks otstarveteks.
Kas suur või väike koer?
Koera suurus mõjutab mitmel moel temaga kooselamist. Ainult seltsiliseks võetud koera puhul on väikest kasvu koer enamasti kõige sobivam. Palju looduses viibida armastavatel inimestel ei maksa võtta koera, kelle jalad on väga lühikesed või kes on muul viisil kohmakas.
Suur koer võib aga kodus diivanilaua "puhtaks pühkida" ühe sabaviibutusega! Kui elate pisikeses korteris, kipub suur koer ikka jalgu jääma ja ega selline koer ka ise tunne end just väga hästi liiga tillukeses kodus. Selleks, et sellises pisikeses kodus elav kutsa piisavalt liikuda saaks, peab temaga sellevõrra rohkem õues kõndima. Suure koeraga on keerulisem liikuda ka sellistes kohtades, kus on palju inimesi. Autos võtab suur koer ruumi vähemalt sama palju kui üks täiskasvanud inimene. Pisikese koera saab aga kaasa võtta pea kõikjale ja ka teiste inimeste seas võib temaga liikuda peaaegu märkamatult ning selline koer ei tekita inimestes ka hirmu.
50-60 kilo raskuse koera toitminegi läheb mitu korda kallimaks kui 10-kilose koera ülalpidamine. Kui peaks olema vajadus koera opereerida, on suure koera operatsioonid enamasti kallimad kui väikese kutsa omad. Väga tähtis on ka see, et suure koeraga peab kindlasti käima koerte koolis!
Kas oled huvitatud "karvase" koera pidamisest?
Kas jaksad harjata ja kammida koera iga päev, aastast aastasse või tahaksid meelsamini muul moel koeraga koos aega veeta? On suur hulk koeratõuge, kelle karv ei vaja peaaegu üldse hooldamist. Enamus koertest ajavad palju karva vähemalt mõned kuud aastas. Isased koerad võivad karvu ajada kogu aeg. Emased koerad aga vahetavad karva enamasti kaks korda aastas.
Teatud tõugu koerte karva peab trimmima. Sellised koerad ei aja enamasti palju karva, kui nende karva trimmitakse regulaarselt. Samas peab arvestama sellega, et enamasti peab koera trimmima spetsialisti juures ja selle eest peab maksma. Puudlid ei aja üldse karva, aga nende kasukas on ise selline, et seda tuleb iga päev kammida ja aeg-ajalt pesta ning pügada.
Mitmed koeratõud vajavad kammimist kord nädalas, sest muidu läheb nende kasukas takuseks. Takud aga pingutavad ebameeldivalt kutsa nahka. Seega on väga oluline koera kasuka eest hoolt kanda! Ära ei tohi unustada ka seda, et eriti pika karvaga koerad toovad porise ilmaga väga palju mustust tuppa.
Kui sulle meeldib talvel väljas liikuda, vali endale selline koeratõug, kes ei karda külma ja kelle kasuka külge lumi liiga kergesti ei hakka. Kõige tähtsam on, et koeral on kahekordne kasukas, see tähendab, et katvale karvale lisaks on ka aluskarv. Eriti oluline on see siis, kui kavatsed koera hoida õues aias või ketis. Lambakoertel on enamasti paks kasukas, aga nemad ei sobi keti otsa või veel vähem aedikusse, sest lambakoerad tahavad olla inimeste seltsis või joosta õues vabalt.
Jahikoer tahab jälgi ajada.
Noorena on enamus koeri metsikud ja energilised, isegi kui nende tõug on muidu rahulik. Aktiivset tõugu koerakutsikad on aga nagu tuulispasad ja vajavad seda, et omanik nendega iga päev mitu tundi tegeleks ja liiguks. Ülevoolava energiaga jahi- ja lambakoerad võivad ka täiskasvanuina käituda nagu igavesed pätid kodus ja hirmutada väljas naabreid, kui omanik neile piisavalt tähelepanu ei pööra ja nendega ei tegele.
Tänapäeval on üha tähtsam, et koer oskaks käituda ka võõraste inimeste juuresolekul. Valvamis- ja kaitseinstinktid vahelduvad erinevatel tõugudel. Maakohas elava valvurkoera puhul on sellised instinktid heaks omaduseks, aga linnas peab koer paratamatult kokku puutuma paljude inimeste ja teiste loomadega ning tänu sellele peab ta oskama nendega ka viisakalt käituda. Omasid kaitsta tahtev ja võõraste suhtes umbusaldav koer tembeldatakse kergesti tigedaks.
Tihti haukuvast koerast võib linnakorteris tõeline probleem tulla. Seega ei ole soovitatav korteris pidada valveinstinktidega koeratõugu. Samuti ei tohi siis ise õpetada koera haukuma iga koridorist kostuva hääle peale. Mistahes tõugu koerast võib siiski tulla üksi olles ulguja või haukuja, kui omanik teda ei õpeta aeg-ajalt lühikest aega üksi olema.
Tugeva jahiinstinktiga koertel on kalduvus lahti olles oma teed minna. Seepärast ära parem igaks juhuks lase oma koera kunagi lahtiselt jooksma. Mitte mingil juhul ära kunagi lase koera päris omapäi õue!
Ära unusta koera registreerimast
Kui oled valinud endale sobivat tõugu kutsika, registreeri ta kohe! Koeri on võimalik registreerida omaniku elukoha linnavalitsuses. Koera registreerimisnumber peab kirjas olema ka koera kaelarihmal. Kui peaks juhtuma, et koer eksib ära, saab kaelarihmal oleva registreerimisnumbri järgi hõlpsasti kindlaks teha koera omaniku.
Iga koer on eriline!
Ka hoolikalt valitud koeratõust võib siiski tulla hoopis teistsugune koer, kui loodeti. Iga koer on eriline ja igal tõul on erisugused kalduvused ja iseloom. Palju määrab ka see, kui hästi õnnestub Sul oma koera kasvatada. Mitte kunagi ei tohi koera aga kasvatada vägivallaga! Kõige tähtsam on lõppude lõpuks, milline suhe on Sinul oma koeraga. Omanik peab oma koera armastama ja koera ning omaniku vahel peab valitsema usaldus. Mistahes aeglane unistaja või pikakarvaline "rullikene" - oma koer on ikka kõigi teistega võrreldes armsaim ja parim!
Allikas: Eesti Loomakaitse SeltsTagasi
