Läinud neljapäeva õhtul oma väikese foksterjeriga jalutama läinud Ülenurme elanik Maret Ojakivi oli kodust vaid paari maja kaugusele jõudnud, kui lebas ühtäkki maas, kahe saksa lambakoera hammaste vahel.

Ojakivi jõudis kella üheksa ajal õhtul just tütrega trennist, kui otsustas kohe ka perekoer Kristoferiga igaõhtusel jalutusringil ära käia. Tagantjärele tänab ta õnne, et läks just ise, mitte ei saatnud koeraga jalutama lapsi, nagu sageli juhtub.

Oma kodust paari maja kaugusele jõudnud, nägi ta ühest hoovist enda poole jooksmas saksa lambakoera. «Mõtlesin, et võtan oma koera sülle, aga ei jõudnud, suur koer kargas kohe üles,» räägib naine. Äkitselt oli seal teinegi suur koer ja kahe koera kambakas algas.

Koerad lükkasid Ojakivi pikali, hiljem selgus, et naine sai pureda mõlemast käest ja paremast jalast. Maas olekust mäletab ta, et röökis nagu pöörane, veel mitu päeva hiljem oli tal karjumisest kurk valus.

Imekombel pääses ta siiski koerte vahelt välja ja jooksis hoovi, kust koerad olid tulnud. «Nii palju mul oidu ikka peas oli, et sain Kristoferi rihmast lahti lasta,» meenutab ta. Tänu sellele pääses väike koer suurte käest plagama.

Hambad riietest läbi

Kuidas suured koerad tagasi aeda said, Ojakivi ei mäleta. Koju jõudes helistas ta aga esmajoones politseisse, kust soovitati kohe traumapunktis ära käia, kõik koera raviarved alles hoida ja politseisse avaldus kirjutada.

Traumapunktis tõdeti, et naise parem käsi on tugevasti muljuda saanud ja paremal jalal on näha neli hambajälge, mis annavad tunnistust hammustaja lõugade suurusest. Vasak käsi on tal aga elastiksidemega kinni seotud ja valutas veel eilegi. Ojakivi arvab, et käsi sai haiget oma koera rihmast hoides.

Hambaarstina töötav naine peab nüüd sinisel lehel olema ja lükkas valutava käe tõttu oma pisikeste patsientide ravimise edasi. Koer Kristofer veetis aga öö loomakliinikus, kus tal tagumik karvadest paljaks aeti ja sügavad haavad narkoosi all kokku lapiti.

Jalutajaid rünnanud koerte omanik Kalev, kes keeldus oma perekonnanime ütlemast, käis reedel Ojakivi juures ja lubas hüvitada nii Kristoferi raviarved kui ka naise katki rebitud teksapüksid. Ehkki koerte hambad võtsid ka läbi jope, jäi jope imekombel terveks.

Kristoferi esimene öö kliinikus läks maksma 1600 krooni, ent arstil käikudest pole ta siiski veel pääsenud. Samuti peab talle andma valuvaigisteid.

Kalev, kes oli ründe ajal ise toas, rääkis, et tema alla aastane veel kutsikaohtu koer oli aias end ketist lahti tõmmanud ja aia alt välja pääsenud. Seepeale tõmbas ka koera ema endal rihma üle pea ja jooksis samuti välja.

«See oli tobe juhus,» tõdes ta ja kinnitas, et ostis koertele kohe uued rihmad-ketid.

Varem pole Kalevi sõnul tema koertega probleeme olnud. Ketis hoiab ta oma koeri just seetõttu, et noorem küla peale hulkuma ei pääseks. Ehkki koertekoolis pole Kalev oma koertega käinud, kinnitas ta, et õpetab neid omal käel. «Nad on pereliikmed, nad ei ole lihtsalt koerad,» lisas ta.

Maret Ojakivi teab aga, et samad koerad on kord ka tema naabripoisile säärde karanud.

Juhtub tihti

Ülenurme konstaablipiirkonna vanemkonstaabel Harras Tiisler tõdes, et kui koer on põhjustanud inimesele kehavigastusi, võib omanikku oodata kuni 12 000-kroonine trahv. Et aga praegusel juhul on omanik nõus kannatanule kahjud hüvitama, võib ta ilmselt pääseda kergema karistusega, tõdes Tiisler. Tema sõnul pole sellised juhtumid paraku aga üldsegi harukordsed. Alles hiljuti ründasid koerad Roiul omanikuga jalutuskäigul olnud koera.

Tiisler, kes on ka ise kaks korda koerte rünnaku üle elanud, soovitab kannatanutel igal juhul minna traumapunkti. Esiteks võivad koerahammustused kergesti mädanema minna, teiseks võib olla vajalik marutaudivastaste süstide tegemine.

Koerte koolitaja Tiia Ariko soovitab rünnaku ohvriks sattudes usaldada eelkõige oma instinkti, mitte hakata üle mõtlema. «Igal juhul ei tohi koera sülle krabada ja jooksma hakata,» hoiatab ta, sest siis võib ründaja hakata saaki jälitama.

Et Kristofer võib ennast õnnekoeraks pidada, tõestab see, et Ariko sõnul väikesed koerad enamasti kahe suure koera rünnakust eluga ei pääse.

Kui koer ründab

• Ära kilju, see on märk alistumisest. Tee pigem ähvardavat häält, ole konkreetne ja enesekindel.

• Kui ründab hulkurkoer, tee liigutus, justkui hakkad maast kivi võtma, see võib koera ehmatada. Kui ründab kodukoer, siis tema inimest ei karda.

• Kukkudes tõmba ennast kägarasse ning kaitse oma pead ja kaela. Kui sul on ka väike koer kaasas, võta ta kõhu alla.

• Kui oled majade juures, võta oma koer sülle ja suru ennast vastu maja seina, näoga seina poole.

• Kui võimalik, lase oma koer rihmast lahti ja anna talle võimalus põgeneda. Seda vaid juhul, kui oled kindel, et ta minema jookseb, mitte ei astu ründajale vastu.

• Hoidu rüseluses ka oma koera hammaste eest.

• Kanna kaasas telefoni. Teata politseisse ähvardavalt käituvatest lahtistest koertest. Ka juhul, kui nad on koos omanikuga, kuid jalutavad lahtiselt.


Tagasi

Kommentaarid 

 
0 #1 aivo laaseviir 2011-08-30 01:17
lollike- paras
 

Kommenteerida saavad ainult registreerinud kasutajad.