Neofoobia on hirm uute asjade ees. Neofoobia all kannatav koer muutub kartlikuks, kui viibib uues keskkonnas või kui läheduses on talle tundmatuid esemeid või võõraid loomi või inimesi. Hirm võib väljenduda näiteks värisemise, lõõtsutamise ja kiunumisena. Koer võib proovida peitu pugeda või põgeneda.
Tugevalt välja arenenud neofoobiaga koer väldib uute ümbruste uudistamist. Võõras toas viibides hoidub selline koer tavaliselt seina äärde või poeb nurka, tundmatute helide ja esemete peale võib ta paigale tarduda.
Neofoobiaga koeral on suurem oht ka teiste ärevuskäitumise liikide, näiteks sundkäitumise välja arenemiseks.
Muidugi ei tähenda see, et igasugune hirm võõraste ees oleks neofoobia. Neofoobia tähendab spetsiifilist hirmu uute kogemuste ees. Näiteks hirm võõra inimese ees ei tulene tingimata sellest, et koer pole võõrast varem kohanud, vaid teadmatusest, kuidas võõras koera peale reageerib. Neofoobia alla ei loeta ka hirmust tingitud agressiivset käitumist.
Põhjused
Neofoobia võib tekkida, kui koera kokkupuuted uuega on tema varajasel sotsialiseerumisperioodil (esimesed 16 elunädalat) olnud napid või ebameeldivad. Lisaks leiab osa asjatundjaid, et mõnel koeratõul on neofoobia tekkeks suurem eelsoodumus.
Kuue-seitsme nädala vanuselt on kutsikad seltskondlikud ja kartmatud ning uudistavad hea meelega uusi kohti ja esemeid. See kestab kuni 16 elunädalani. Pärast seda võib mõnel kutsikal hakata arenema neofoobia. See võib olla tugevam või nõrgem. Mõnel puhul on see kõigest mööduv arenguetapp, ega oma suuremat tähtsust. Näiteks võib kutsikas uue asjaga kokku puutudes esialgu kartlikuks jääda, kuid kui teda natuke julgustada, tunneb ta end peagi uue läheduses juba mugavalt. Raskema neofoobia korral on hirm suurem.
Mida rohkem uusi kogemusi kutsikas oma varajasel eluperioodil saab, seda parem. Teda tuleks harjutada laia hulga asjadega, millega tal hiljemgi kokku puutuda tuleb. Uued inimesed ja loomad, külas käimine, sõitvad autod, väljas käimine. Need varased kogemused võiks kutsikale võimalikult meeldivad olla.
Mida teha?
Kui koeral on neofoobia, sobib talle kõige paremini range päevakava, kus päevased tegevused toimuvad päevast päeva kindlal ajal. Kodune keskkond peaks olema stabiilne ja rahulik, ilma rutiini murdvate sündmusteta.
Väljas käies oleks kasulik teada, milliseid asju koer kardab, siis ei tule koera hirmureaktsioon teile ootamatult. Kaasa võiks võtta maiustusi. Kui on mänguasju, millega koerale kodus mängida meeldib, võiks neistki mõne kaasa võtta. Sellega saab koera tähelepanu potentsiaalselt hirmuallikalt eemale juhtida. Juhul kui koer hirmu ei väljenda, tuleks teda selle eest korralikult kiita.
Kui miski väljas paneb koera ootamatult hirmu tundma, tuleks hirmutavast asjast mõned sammud eemale astuda kuni koer end rahulikumalt tunneb. Seejärel võib proovida koeraga mängida, et ta hirmust üle saaks. Mängimise eesmärk on muuta koera taju hirmutavast asjast ja luua seos millegi heaga. Kui koer paistab end paremini tundvat, võiks minna koju. Seal saab koer harjumuspärases keskkonnas olla ja täielikult rahuneda. Koduteel tuleks vältida olukordi ja esemeid, mis võiksid koeras taas hirmu esile kutsuda.
Koeraga jalutades tuleb ise rahulikuks jääda. Koeraga võiks rahulikul ja rõõmsal toonil rääkida, nii tunneb ka koer end kindlamalt.
Parim hetk koera suhtumise muutmiseks on siis, kui ta mõnd uut asja kohates ei tunne hirmu. Kui koer tunneb millegi tundmatu vastu huvi ja julgeb sellele läheneda, tuleks teda kiita, et koer hakkaks uute asjade avastamist millegi meeldivaga seostama.
Täiskasvanud koera puhul on tulemused piiratumad ja tõenäosus, et koer ei õpigi täielikult muutustega kohanema, on suur. Kui ümbertreenimisega tekib raskusi, tasub otsida asjatundja, näiteks käitumisterapeudi abi.
Mõnel puhul võib abi olla ka rahustitest. Need küll ei ravi, aga aitavad koeral paremini toime tulla, nende reaktsioonid on rahulikumad ja nad saavad hirmutavatest olukordadest kergemini üle.
Mida mitte teha
Koera ei tohiks panna hirmuallikaga silmitsi seisma või sundida teda sellele lähenema. Samuti ei tohi koera selle eest karistada, et ta hirmu tunneb. Sellised praktikad vaid kasvatavad stressitaset ja võivad foobia hullemaks muuta.
Ka koera rahustamisega tuleks piiri pidada. Kiita võiks vaid kindla ja rahuliku käitumise eest. Pidev rahustamine teeb koera turvatunde teist sõltuvaks.
Tagasi
