Normandia arteesia bassetNormandia arteesia basset ehk Basset Artesien Normand on pärit Prantsusmaalt. Ta on üks kuuest bassetitőust. Ta põlvneb algselt hubertuse ja bretagnekoertest ning ka mõnedest prantsuse jahikoertest, keda kasutati juba 16.ndal sajandil jahikoerana.

Alles 19. sajandi teisel poolel alustati tõu puhastamisega, nimelt ristati kahte esimest aretusliini ja palju aastaid kestnud aretustöö lõppes tänapäeva Normandia arteesia basseti tõu tekkimisega.

Teda kasutati jahikoerana, eelkőige väikeulukite jahil. Tal on väga jõuline ja kõlav haukumine, liigub aeglaselt kuid ajab hoolikalt jälge.

Normandia arteesia basset on iseloomult rahulik, heasüdamlik ja sőbralik. Ta saab kőikidega hästi läbi, nii laste kui ka teiste koertega. Ta sobib suurepäraselt ka seltsikoeraks, ka korterisse. Tema liikumisvajadus ei ole suur, küll aga armastab ta ninatööd teha.

Ta on sotsiaalne, ei pruugi taluda üksindust, sest on harjunud algselt karjas töötama ja elama.

Pea: peenekujuline ja kuiv, kumera, üsna kitsa pealaega. Kergelt rõhutatud üleminek otsmikult koonule ja kuklakühm on esileulatuv. Põsed on siledad, koon keskmise pikkusega, ninaselg kergelt kaardus. Ninapeegel on musta värvi.

Silmad on suured ja tumedad, pilk rahulik. Kõrvad: väga madala asetusega, sissepoole keerdunud, õhukesed ja väga pikad.  Hambumus: käärhambumus.

Kael on küllaltki pikk, mõõduka lõualotiga. Keha: lai ja jõuline, nimmeosa kumer. Rind on esiletungiv, mahukes, mõõdukalt sügav rinnakorv, hästi kaardus roided.

Jäsemed: ümarad, lühikesed ja tugevad õlad, lühike ja jäme ülavarst. Hea kaldenurgaga tagajalad, nahavoldiga kannal, hästi lihaselised reied.

Käpad: ovaalsed, tugevad ja kergelt harali. Saba: pikk ja jõuline, hoidub saablikujuliselt, kuid mitte selja kohale.

Normandia arteesia basset on keskmist kasvu, turjakőrgus on 25-35 cm, kaal keskmiselt 15 kg. Karvkate on lühike, karm tihe ja sile, värvuselt oranž-valge vői oranž-pruun-valge musta või ulukivärvi "sadulaga". Soovitatavalt on käpad valged.

Märksõnad:

Tagasi