Positiivne ja negatiivne karistusNegatiivne karistus

Negatiivne karistus vähendab käitumist võttes ära midagi head. Kui treenitav naudib midagi või sõltub millestki heast, väldib ta selle hea kaotamist. On tõenäoline, et treenitav ei korda käitumist, mis eelnes hea asja kaotamisele. Sellist tagajärge on aga oluliselt raskem kontrollida.

Näited:

Lapselt võetakse tema mänguasi ära, kuna ta kakles teise lapsega. Aken teise ahvi aedikusse suletakse kui ahv hammustas treenerit. “See auto ei liigu rohkem (Anni sünnipäevale), kui te lapsed kaklete!”. Koer pannakse rihmaotsa ja viiakse pargist ära selle eest, et ta tuli kutse peale sinu juurde (see toob esile tahtmatu tulemuse, kus koer ei taha enam kutsepeale juurde tulla). Puberteedieas laps pannakse koduaresti halva käitumise eest. Delfiini treener jalutab koos kalaämbriga minema kui delfiin käitub agressiivselt. “Ma ei räägi sinuga enam, peale seda, mis sa tegid”.

Teisejärguline negatiivsed karistajad

Treenerid ei näe tavaliselt vaeva selleks, et luua seost negatiivse karistuse ja tegevuse või hääle vahel (negatiivne sild). Seda nimetatakse vahel ka “deltaks” või diskrimineerivaks stiimuliks. Mõned koeraomanikud teevad suure vea kutsudes koera enda juurde ning seejärel kasutades negatiivset karistust viies nad lemmiktegevuse juurest ära. Samamoodi saab luua inimesele negatiivse seose positiivse tegevuse ajal juurde kutsumisega n. huvitava mängupealt kutsub sind keegi "korraks" enda juurde, kui sa lähed siis aga viiakse sind mängujuurest ära: tekib seos kutsuja, kutse ehk mõjutaja ja negatiivse ehk hea tegevuse äravõtmise vahel. Järgmine kord hea meelega kutsele ei reageerita või ignoreeritakse seda täiesti.

Positiivne karistus

Positiivne karistus on selline, mida kasutatakse käitumise vähendamiseks. Termin positiivne ajab sageli inimesed segadusse, sest tavaliselt tähendab ju positiivne midagi head, rõõmsat, tunnustavat, lõbusat jne. Tegemist on siinkohal tehnilise terminiga, mis tähendab millegi lisamist või alustamist. Samuti tasuks meeles pidada, et siinkohal ei saa mitte treenitav karistatud (halva käitumise osanikuks kuna tegi midagi moraalselt valet), vaid tegevus, mida treenitav tegi (teiste sõnadega vähendatakse ebasoovitavat käitumist). Õigesti kasutatud positiivne karistus on parim ja kiireim viis võõrutada treenitav ebasoovitavast käitumisest.

Näited:


Koera haukumist karistatakse sidrunipritsiga (kaelarihmal). Juhi kiiruseületamine toob talle trahvi, lubadest ilmajätmise või uuesti eksamile saatmise. Beebi käsi saab kõrvetada kui ta puudub pliiti. Jalutamine tähelepanuta, püsti läbi madala ukseava, saab karistatud pea äralöömisega. Kõigil nendel juhtudel vähendab tagajärg (positiivne karistus) vahetus tulevikus sama vea tegemist.

Teisejärguline positiivne karistus


Kuna positiivne karistus, nagu teisedki mõjutajad, peab järgnema vahetult ebasoovitavale käitumisele või olema selgelt ebasoovitava käitumisega seotud selleks, et olla edukas, on teisejärguline positiivne karistus väga oluline.  (Seda eriti juhul kui karistus ise saab olema midagi eriti vastumeelset või valusat). Paljud koeratreenerid loovad silla keelava sõna “ei” või “fu” ja mingi negatiivse mõjutaja vahel (luues seose sõna ja tagajärje vahel).

Hoiatused kasutades positiivset karistust


Kõik tegevused on tavaliselt motiveeritud neile järgnenud positiivsest tagajärjest ehk preemiast. Isegi karistuse puhul on preemia tihti olemas. Näiteks: kiskja peab üle elama suuri riske ja valu selleks, et saada toitu kätte. Nad võivad saada tugevalt vigastada saagi hammaste, sarvede, küüniste, kapjade löökidest aga nad jätkavad saagi püüdmist. Sel juhul preemia saagi näol kaalub üle karistused isegi siis kui need on dramaatilised.

Positiivse karistuse ajastus peab toimimiseks olema suurepärane. Ta peab ühtima täpselt tegevusega selleks, et ta toimiks. Kui su treenitav jääb sulle vahele ebasoovitava käitumisega nii (n. käsil on mõne asja lõhkumine), et ta märkab sind, ehmatab ja lõpetab lõhkumise, sina aga karistad teda selle eest siis ei karista sa lõhkumist vaid sinule tähelepanu pööramist ja ka siis kui sa koera tegevuse pealt riidlemisega ehmatad ja jätkad riidlemist kui ta on tegevuse lõpetanud.
Sama toimub kui ebasoovitava tegevuse pealt tavatud koer tuleb või hakkab sinu juurde tulema (vahel koeraomanike poolt liigitatud ka “andeks palumiseks” ) ja sa temaga riidled, teda karistad. Edaspidi ei tule treenitav sinu juurde vaid kohe sind märgates ja karistusega seostades, põgeneb, kaitseb ennast või tardub. Pea meeles! Loom ei loo seost karistuse ja lõhutud asja vahel ükskõik kui palju sa sellele karistuse ajal käega näitad.

Eemaletõukav tegevus peab olema piisav selleks, et lõpetada ebameeldiv tegevus selle kestel, ning peab olema suurem kui ebameeldivast tegevusest (n. närimisest) saadud preemia (närimislihaste trenn, hammaste kasutus, mõnu lammutamisest ja sisu avastamisest, igemete sügelus hammaste vahetusel jne). Mida suurem on treenitava kogemus tegevusest tuleva tagajärje preemiaga, seda eemaletõukavam peab olema positiivne karistus, et vähendada või lõpetada ebasoovitav käitumine. Väga ebameeldivaks ja kõige mõjusamaks on reeglina just ignoreerimine ehk tähelepanu äravõtmine ja teise tuppa viimine (karjast eemaldamine). Rünnanud koerale luuakse aga vahetu seos rünnatuga pannes ta rünnatu ette selili (kõrge agressiooni/preemia vastu kõrgem alluvus/karistus).

Alusta väikesest eemaletõukavast karistusest (ignoreerimine) ja liigu vajadusel tugevamaks (teise tuppa rahunema viimine). Kõigi ohtlike käitumiste treenimiseks kasuta treeneri abi, ära tee seda kunagi üksi. Vigu tehes võib probleemne käitumine veelgi süveneda või sinu vastu pöörduda. Kui treenitav harjub kiirelt karistusega ja ei näita parandatavas käitumises paranemise märke, ei ole sellel käitumise parandamisest suurt kasu. Ole ettevaatlik, et sa karistust kasutades ei looks seost karistuse ja enda vahel (käega löömine, peks, karjumine, koera pikaajaline  shokeerimine või terroriseerimine). Sellega saavutad ainult niipalju, et treenitav tegeleb südamerahus ja suure naudinguga ebasoovitava käitumisega edasi ainult, et ta ei tee seda mingil juhul sinu juuresolekul!

Füüsilised karistused võivad tekitada füüsilisi traumasid ja psühholoogilised karistused võivad tekitada psühholoogilisi traumasid, mõlemad koos ka mõlemat!

Positiivset karistusviisi kasutades võib ebameeldivat tegevust ebasoovitava tegevuse pidurdamiseks kasutada ainult niikaua kuni see lõpetab ebasoovitud käitumise. Mingit põhjust ei ole ega positiivset tulemust ei anna see kui sa karjud treenitava peale minut aega, peksad teda või ahistad muul viisil pikemalt. Selline tegevus on igati vale ning käib piinamise alla. Kui sa leiad, et pead ühte karistusviisi kasutama ühe tegevuse lõpetamiseks rohkem kui kolm korda ning tegevus ei ole vähenenud ega kadunud, ei vähenda sa oma käitumisega treenitava ebasoovitavat käitumist vaid ahistad, terroriseerid, piinad treenitavat. Tema aga ei saa aru mida temast tahetakse, mida ta valesti tegi või miks sa nii teed (ehk kasutegur on 0, halvemal juhul muutub kasutegur kahjuteguriks): shokk, tardumine, õpitud abitus.

Karistajad suruvad käitumise maha. Kasuta positiivset karistust selleks, et treenida treenitavat mitte tegema ebasoovitavat tegevust.  

Autor: Kärt Pingas, koerakuulaja

Märksõnad:

Tagasi