Pürenee mäestikukoerPürenee mäestikukoer on pärit Prantsusmaalt. Pürenee mäestikukoerad töötasid tihti koos Pürenee lambakoertega, lambakoerad tegelesid peamiselt karjatamisega, mäestikukoerad karjakaitsmisega, näiteks karude ja huntide eest. Teda kasutati ka valvekoerana.

Tänapäeval on ta peamiselt seltsikoer.
Kaasaegne tõustandard on säilinud väga lähedasena oma 1923. aastal väljatöötatud algupärasele versioonile; kõik sisse viidud muudatused on tehtud vaid täpsustavatena.

Pürenee mäestikukoer on tark, tal on väga tugevalt arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Ta on julge ja enesekindel. Algajale koeraomanikule see tőug ei sobi. Oma perekonna suhtes on ta lojaalne ja ustav, vőőraste vastu aga umbusklik.

Tõustandard

PÄRITOLU: Prantsusmaa.

KASUTUS: Karjakaitsekoer mäestikus karjatamisel

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid, šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad .
Alarühm 2.2.
Molossid. Mäestikukoerad.
Töökatseteta.

LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Pürenee mäestikukoer, kes on Pürenee mäestikualadel  esinenud arvamatutest aegadest, sai tuntuks juba keskajal ja teda hakati kasutama losside valvekoerana; tõu olemasolu dokumenteeriti Gaston Phoebus’e poolt juba 14ndal aastasajal. 17. sajandil oli ta kasutuses seltsikoerana ning nautis elu ka Louis XIV luksuslikus õukonnas.

Esimesed täpsed kirjeldused sellest koerast avaldati krahv de Bylandt’i raamatus aastal 1897. Kümme aastat hiljem asutati esimene tõuklubi ja aastal 1923 kinnitas Pürenee mäestikukoera sõprade ühing (la Réunion des Amateurs de Chiens Pyrénéens) Bernard SÉNAC-LAGRANGE’ initsiatiivil tõu ametliku standardi S.C.C. (Société Centrale Canine de France – Prantsusmaa Koerte Keskliidu) juures. Kaasaegne tõustandard on säilinud väga lähedasena oma 1923. aastal väljatöötatud algupärasele versioonile; kõik sisse viidud muudatused on tehtud vaid täpsustavatena.

ÜLDMULJE :
Suur, imposantne, tugeva kehaehitusega koer, kellel ei puudu samas ka teatav elegantsus.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Koljuosa suurim laius on võrdne koljuosa pikkusega.
- Koonuosa on mõnevõrra lühem koljuosast.
- Õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkus ületab veidi turjakõrguse.
- Rinnakorvi sügavus vastab umbes poolele turjakõrgusest või on sellest mõnevõrra väiksem.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Kuna see koeratõug on ette nähtud eranditult vaid karja kaitseks röövloomade rünnakute vastu, rahuldab
aretusvalikut vaid selliste omadustega koer, kellel on kontrollitud sobivust valvama, tähelepanu äratavat käitumist ja suhet oma karjaga. Siinkohal esiletoodud iseärasusi rõhutavad jõulisus ja liikuvus, nagu ka õrn hoolitsus ja kiindumus oma kaitsealuste suhtes. Sellel kaitsekoeral on kalduvust sõltumatusele ning omaalgatuslikkusele, mis nõuab tema peremehelt teatavat autoriteedi kehtestamist.

PEA :
Koera suurusega võrreldes mitte liiga võimas; pea on külgedelt üsna lame.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Koljuosa suurim laius vastab tema pikkusele. Kolju on veidi kumerdunud ja seega on lauba külgosad hästi täitunud. Kuklakühm on selgelt märgatav ja tagantpoolt näib koljuosa teravatipulisena. Kulmukaared ei ole oluliselt rõhutatud ning laubavagu silmadevahelise astanguna vaevutuntav.
Üleminek laubalt koonule : Kerge kaldega.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Täies ulatuses must.
Koon : Lai, veidi lühem kui koljuosa, ninatipu suunas ühtlaselt ahenev. Pealtvaates on koon tömbiotsalise V
kujuline. Silmade alt hästi täitunud.
Mokad : Veidi rippuvad mokad katavad napilt alalõuad; mokad on mustad või väga tugevasti mustalaigulised,
niisamuti igemed.
Lõuad / Hambad : Hammastik peab olema täiskomplektne, hambad terved ja valged. Kääritaoline hambumus
(ülemised lõikehambad asetsevad vahet jätmata alumiste ees). Lubatud on ka otsehambumus, ka selliselt, kui
mõlemad keskmised alumised lõikehambad on oma reast ettepoole vajunud.
Silmad : Üsna väikesed, mandlikujulised, kergelt viltuse asetusega; targa ja mõtliku ilmega; tumeda merevaigu

värvi. Mustaservalised silmalaud ei ole lõdvad. Pilk on
pehme ja usaldav.
Kõrvad : Asetsevad silmade kõrgusel, üsna väikesed, ümaratipulise kolmnurga kujulised. Allasuunas pea
külgedele laskuvad ja tähelepanelikkuse korral veidi kõrgemale kerkivad.
KAEL :
Tugev, üsna lühike, vähese kaelalotiga.

KERE :
Õlanukist istmikunukini mõõdetud kerepikkus ületab veidi turjakõrguse. Vahemaa rinnakuluust maani on umbes pool turjakõrgusest ega tohi mingil juhul sellest väiksem olla.
Ülemine profiiljoon : Hästi kompaktne.
Turi : Lai.
Selg : Hea pikkusega, kindel.
Nimme (lanne) : Keskmise pikkusega.
Laudjas : Veidi laskuv ja üsna rõhutatud puusanukkidega.
Rindkere : Mitte niivõrd liiga sügav, pigem lai ja pikk.
Ulatub küünarnukkide kõrguseni, kuid mitte sügavamale.
Rinnakorvi sügavus on võrdne poolega turjakõrgusest või on veidi väiksem. Roided on kergelt kaardunud.
Tühimikud : Mõõduka sügavusega.

SABA :
Saba ulatub vähemalt kannanukkideni. See on kohevakarvaline ja moodustab vimpli. Rahulikus olekus on
saba madala asetusega, eelistatumalt selgelt keerdunud sabaotsaga; tähelepanelikkuse korral kerkib saba kõrgele ja keerdub ülalpool seljajoont, kusjuures sabaots puudutab nimmet (saba „teeb ratast“, „arroundera“ Püreneede mägirahva kõnepruugis).

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Esijalad on tugevad ja sirgete seisudega, püstised.
Õlad : Keskmiselt kaldus asetusega.
Õlavarred : Hästi lihaselised, keskmise pikkusega.
Küünarvarred : Sirged, tugevad, hea karvanarmastusega.
Randmeliigesed : Asetsevad küünarvarre pikendusena.
Kämblad : Kergelt kaldus asetusega.
Esikäpad : Piklikuvõitu, kompaktsed, mõnevõrra võlvunud varvastega.
TAGAJÄSEMED :
Karvanarmastus tagajalgadel on rikkalik ja pikem kui esijalgadel. Tagantvaares on tagajalad maapinna suhtes
sirgelt püstise seisuga.
Reied : Mitte liiga pikad, keskmiselt kaldus asetusega; lihastik on hästi arenenud ning ümaralt väljakummuv.
Põlved : Mõõdukalt nurgitunud, asetsevad kere pikiteljega paralleelselt.
Sääred : Keskmise pikkusega, tugevad.
Kannaliigesed : Laiad, kuivad, keskmiselt nurgitunud.
Tagakäpad : Piklikuvõitu, kompaktsed, mõnevõrra võlvunud varvastega.
Kannused : Mõlemal tagajalal on kahekordsed, hästi väljaarenenud kannused - topeltkannused. Esijalgade lisavarbad võivad olla nii ühe- kui kahekordsed.

LIIKUMINE :
Pürenee mäestikukoera liikumine on jõuline ja vaba, mitte kunagi raskepärane; liikumine on üsna pika ulatusega ja kiire ning samas pehme ning elegantsena näiv. Liigesenurgad võimaldavad koeral liikuda kestvalt ühtlase ja vastupidava tempoga.

NAHK :
Nahk on paks ja elastne; sageli esinevad kogu keha ulatuses pigmendilaigud.

KARVKATE:
KARV : Tihe ja sile, üsna pikk ja paindlik; turjal ja seljal üsna kuivalt kare; sabas ja kaela osas, kus karv võib ka veidi laines olla, on karv pikem. „Pükste“ karv on peenem, villavam ja hästi tihe. Alusvill on kogu ulatuses hästi tihe.

VÄRVUS : Valge või valge hallide (mägra- või hundihallide), helekollaste või oranžitooniliste (roostetooniliste) laikudega peas, kõrvadel ja sabatüve piirkonnas, vahel ka kerel. Mägrakarva laigud on eelistatumad.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus : Isastel 70 – 80 cm,
Emastel 65 – 75 cm.
Väga heatüübiliste koerte puhul võib lubada kõrvalekallet kuni 2 cm ülespoole.
Märksõnad:

Tagasi