Steiermarki karmikarvaline hagijas ehk Steirisch Rauhhaarbracke, on pärit Austriast, teda kasutatakse jahikoerana. Tema aretamisega alustas Karl Peintinger, Steiermarkist, ristates Hannoveri verekoera Istra hagijaga. Tal õnnestus 1870. aastatel tõug ühtlustada ning seda tunnustati ametlikult 1889. aastal.
See hagijas on väga jõuline, ta on võimeline töötama ka rasketes ilmastikutingimustes ja erinevatel maastikel ja kõrgustes.
Väljaspool oma kodumaad on ta vähelevinud ja ka Austrias on ta rohkem levinud maa lõunaosas.
Steiermarki karmikarvaline hagijas on tööhimuline, energiline, sotsiaalne ja sőbralik. Oma perekonna suhtes on ta truu, saab hästi läbi teiste koerte ja lastega. Ta on liikuv ja aktiivne, intelligentne ja kergesti koolitatav. Sobib aktiivsele inimesele.
Steiermarki karmikarvaline hagijas on keskmist kasvu, jõuline, turjakőrgusega 44-58 cm. Karvkate on poolpikk, kare ja kergelt lainjas, värvuselt punane ja fawn. Lubatud on valge rinnalaik.
Pea: keskmise suurusega, kergelt kumer kolp, rõhutatud kuklakühm. Ninapeegel on musta värvi, mokad kuivad. Näos vuntsid ja mokahabe. Silmad pruuni värvi, kõrvad keskmise suurusega, rippuvad, asetsevad tihedalt pea ligi. Hambumus: käärhambumus kui lubatud on ka tanghambumus.
Kael on jõuline ja üsna lühike. Keha: lai, pikk selg, sügav ja lai rinnakorv, pisut ülespoole hoiduv kõhujoon.
Jäsemed: tugev luustik, sirged, paralleelsed jalad, ees- ja tagajalgadel normaalsed nurgad. Lihaselised jäsemed.
Käpad on keskmise suurusega, kumerdunud ja hästi koondunud. Saba keskmise pikkusega, hoidub kergelt saablikujuliselt.
Tagasi
