TaziMillal inimene esmakordselt kodustas koera, ei tea täpselt keegi. Kőige varasemad teated sellel kohta jättis ürgne kunstnik koopa seintele ja kaljudele, kujutades jahipidamist. Egiptuse bareljeefidel, iidse Assüüri varemeis, Kreeka ja Rooma vaasidel on kujutatud koera inimese kőrval. Neist kaugeist aegadest alates kuni tänapäevani saadavad meid eluteel need üllad ja truud loomad, aidates inimest igasugustes oludes.

Üks haruldasemaid jahikoertest on Kesk-Aasia Hurt – TAZI. “Kaugel horisondi taga, päikese elukohas, kuhu igal őhtul soojuse ja valguse järele lähevad rohkearvulised gaselli- ja antiloobikarjad, seal, kus mitte kunagi ei ole talve, kus linnud laulavad oma laule, tői gepard ilmale oma pesakonna ja tugevaim ja kauneim nende seas oli tazi. Jumala käsi valis ta välja ja saatis inimese juurde, et ta oma tarkuse, jőu ja graatsilise iluga rőőmustaks maailma” Nii pajatab tazi sünniloo igivana legend.

Sajad inimpőlved kasvatasid ääretuil aasia ja aafrika avarustel kergeid jooksukoeri. Saladuslikud sumerid, kaldealased, egiptlased, assüürlased – kőik nad nimetasid oma koeri tazideks.Spetsialistid oletavad, et nende esivanemaiks olid Vana-Egiptuse tezem ja araabia sloughi. Pärsias levisid salukid, idas aga afganistani hurdad. Kui kőrgelt muhameedlased neid hindasid, näitab fakt, et ta on ainus loom, keda ei peeta roojaseks ja ta vőib elada telgis ja jurtas koos inimesega.

Tazi peamised levikualad on Usbekistan, Turkmeenia ja Kazashtan. Tazi on äärmiselt vähenőudlik, vastupidav ja sobiv ületama väga pikki vahemaid, nad on utreeritult kuivad, lőhikarvalised, keskmist kasvu hurdad. Nad on vőimelised isegi lagedas stepis nähtamatult jälitama ja kinni vőtma saaki.

Nad jahivad omapäraselt – vabalt joostes otsivad metslooma kasutades nägemist ja erinevalt teistest hurtadest, ajades ka jälgi. Ajanud üles saagi , vőtavad nad selle peale väsimatut ajamist. Et näha kaugemale, hüppab ta jahimehe ette sadulasse.

Parimate tazide käest ei pääse ka kiirejalgsed antiloobid – saigakid. Väga hinnatud on tazid, kes on őpetatud töötama koos jahikulliga – selline paar vőib vabalt kinni vőtta ka suure hundi.

Kahjuks peab märkima, et viimastel aastakümnetel väheneb nende hinnaliste koerte arv. Kui täna ei vőeta ette otsustavaid abinőusid , ähvardab see tőug hävida.

Selle haruldase tőu säilitamine on üks tähtsaim ja keerulisem Usbeki Künoloogia Föderatsiooni ülesanne. Tazi siluett on UKF embleemi ehteks. Nii mőndagi on juba tehtud selle tőu heaks. Ekspeditsioonid on leidnud raskesti kättesaadavatest paikadest ja steppidest puhtatőulisi hurtasid, keda aretatakse künologiakeskustes, käib hoolikas tőuaretus.

Alates 1990.aastast korraldatakse stepikatseid tazidele rebase ja jänese ajamiseks.

Usbekistanist tazi väljaviimine on eriliselt UKF kontrolli all. Künoloogid loodavad viia selle tőu kőrgele tasemele. Loodame, et tulevikus saame seda suurepärast ja prestiizhset koera ka eksportida. Tazidest vőib palju rääkida, aga parem üks kord näha ja armuda temasse alatiseks.

Tekst: © Ingrid Lasimer, Kennel Abolla

Märksõnad:

Tagasi