Vana-inglise lambakoer kuulub FCI I rühma 1. alarühma – lambakoerad ja karjakoerad.Tõu ajalugu
Vana-inglise lambakoera ei ole teadaolevatel andmetele järjekindlalt aretatud, vaid ta lihtsal kujunes aastasadade jooksul selliseks nagu ta tänapäeval on. Millised tőud täpsel aluseks on olnud, on raske tagantjärele kindlaks teha. Arvatakse, et oma panuse on tőu arengusse andnud briard, bergamasco, habecollie, lőuna-vene ja Ida-euroopa lambakoerad , kes sattusid Inglismaale Venemaalt, Baltikumist ja Prantsusmaalt.
Tőu areng sai alguse Inglismaa läänerannikult, kus kohalikud talupojad vajasid koera, kes hoiaks karja koos ja oskaks seda ka turule ajada. Kuni 19.sajandini kasutatigi vana-inglise lambakoera ainult töökoerana pőllumajanduses. Koera teine nimi – bobtail – on tulnud sellest, et koerte saba kärbiti juureni, mis andis tőule iseloomuliku ümara ja tömbi tagapoole ning oli märgiks, et tegu on töötava koeraga, kelle pealt ei tule maksta makse. Samuti kasutati tol ajal edukalt ära koera kasukas – koos lammastega pügati ka riideid.
Esmakordselt koerad ja villast tehti sooje tekke ja osales vana-inglise Inglismaal aastal 1873. Ja sellest lambakoer koertenäitusel ajast algab vőidukäik näituse- ja seltsikoerana.vana-inglise lambakoera
Tõu iseloomustus
Bobtail on väga liikuv, kiire ja kärme koer, kuid iialgi ei ole ohtu, et ta peremehe juurest kaugele jookseks. Samas on ta nőus ka rahulikult tundide viisi peremehe jalgade juures lamama. Väga kuulekas ja kergesti őpetatav. Iseloomult väga truu, samas aga lőbus ja seltsiv, alati valmis mängima, jooksma ja ka miilustama. Bobtail valvab ja hoiab oma peret e.karja ka tänapäeval, kuigi praeguseks on saanud temast uhke seltsi- ja näitusekoer.
Välimuselt on bobtail väga effektne – kohev, pikk karvastik, pea ja käpad valged, kehaosa kas hele- vői tumehall. Tänaval jääb igaüks talle järele vaatama. Kuna bobtaili karv on tema eripära, siis nőuab see ka pidevat hooldust – kammimist. Ja valge osa ka loomulikult pesemist. Kuid seda kőike ei pea tegema mitte iga päev – välja arvatud käpad porisel ajal.
Tõu standard
Vana-inglise lambakoer on kogult tugev, näib ruudukujuline. Üleni kaetud küllusliku karvkattega. Pea, kael, esijäsemed ja kőhualune valged märgistega vői ilma. Kere ja tagajäsemed ühtlaselt halli vői sinise varjundiga. Valged laigud pőhivärvil ei ole soovitatavad. Kogult ei ole bobtail väga suur – isased alates 61 cm, emased veidi madalamad.
Tõust Eestis
80.-ndate aastate algupoolel olevat Eestis olnud päris mitu vana-inglise lambakoera, kuid kahjuks suri tolleaegne populatsioon mingil pőhjusel välja. Üle pikkade aastate asus Eestisse elama Moskvast pärit bobtaili-plika 1997.aasta novembris ja oli oma tőu ainuesindaja kuni 23.09.01, mil sündis Eesti esimene vana-inglise lambakoerte pesakond - lisandusid 2 isast ja 2 emast bobikut.
Tänaseks on vana-inglise lambakoerte arv Eestis kasvanud 7-ni ja tahaks loota, et see imeilus tőug meil enam välja ei sure.
Tekst: Aire-Piret Pärn, Kennel Egor - Dego
Tõustandard
PÄRITOLU: Suurbritannia
KASUTUS: Lambakoer .
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseta
ÜLDMULJE:
Tugev, ruudukujulisena näiv koer on väga sümmeetriline ja üldiselt terviklik. Mitte mingil juhul ei ole kõrgejalgne, üleni üliküllusliku karvaga kaetud. Jässakas ja lihaseline teenistuskõlblik koer on väga intelligentse ilmega.
Loomulikke piirjooni ei tohi kunstlikult kääridega muuta. Suurepärase vastupidavusega, näib tasaselt tõusva
ülaliiniga ja ülaltvaates pirnikujulise kehaga. Kõndides või küliskäigul on samm tüüpiliselt rulliv. Haukumine on erilise tooniga.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Koon on mõõtudelt ligikaudu pool kogu pea pikkusest. Koer on seistes turjast madalam kui puusadest.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Tasakaaluka iseloomuga sõnakuulelik koer. Julge, ustav ja usaldusväärne ilma ühegi viiteta närvilisusele või provotseerimata agressiivsusele.
PEA:
proportsionaalne keha suurusega.
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Mahukas kolp on pigem ruudukujuline. Hästi kaardunud silmade kohalt.
Üleminek laubalt koonule: Väga hästi piiritletud.
NÄOPIIRKOND:
Nina: Suur ja must. Ninasõõrmed on laiad.
Koon: Tugev, neljakandiline ja tömbi otsaga.
Lõuad/hambad: Hambad on tugevad, suured ja ühtlaselt asetsevad. Käärhambumisega lõualuud on tugevad
täiusliku, korrapärase ja täieliku hambumisega, s.t.ülemised hambad katavad tihedalt alumisi hambaid ja
hambad on lõualuus täisnurga all. Otsehambumine on lubatud, kuid ei ole soovitav.
Silmad: Väga laia asetusega. Tumedad silmad, silmavalget võib olla näha. Kaks sinist silma on lubatud.
Heledad silmad ei ole soovitavad. Eelistatud on pigmenteerunud silmalaud.
Kõrvad: Väikesed ja kantakse lamedalt pea külgedel.
KAEL:
Ilus pikk, tugev, graatsiliselt kaarduv.
KERE:
Pigem lühike ja kompaktne. Koer on seistes turjast madalam kui puusadest.
Lanne: Väga tugev, lai ja ühtlaselt kaarduv.
Rindkere: Sügava mahukas rinnakorv. Ribid hästi kaardunud.
SABA:
Tavaliselt kärbitud või sünnipärane nudisaba.
Kärbitud: Tavaliselt täielikult kärbitud.
Kärpimata: Ei tule esile, kui koer seisab. Madala kinnitusega. Mitte kunagi ei ole rõngas või kantud selja
kohal, ilma nähtava keeruta. Hästi karvane, rikkaliku karmi tekstuuriga karvastikuga.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED: Esijalad on täiuslikult sirged, tugevateluudega, hoides keha hästi maapinnast kõrgemal.
Abaluud: Peavad olema väga viltuse asetusega, olles turjapoolses osas kitsamalt kui õlanukipoolses osas.
Rasked õlad on ebasoovitavad.
Küünarnukid: asetsevad tihedalt rinnakorvi lähedal.
TAGAJÄSEMED: Nurgad on hästi kaetud, ümarad ja
lihaselised.
Põlv: Hästi kaarduv.
Reis: Pikk ja hästi arenenud.
Kannad: Madala asetusega. Tagantvaates peavad kannad olema üsna sirged.
KÄPAD: Ei keera ei sisse- ega väljapoole. Väikesed, ümarad ja tihedad. Varbad hästi kaarduvad. Päkad paksud ja kõvad. Lisavarbad tuleb eemaldada.
KÕND/LIIKUMINE:
Kõndides rullib karulikult tagant. Traavides näitab pingutusevaba ulatust ja tugevat tagaliikumist, jalad
liiguvad otse mööda liikumisjoont. Väga elastse galopiga. Aeglasel liikumisel võivad mõned koerad liikuda
küliskäiguga. Liikumisel võib pea hoiak olla loomulikult madalamal.
KARVKATE
KARV:
Ülikülluslik, hea karmi tekstuuriga, mitte sirge, vaid karune, ei ole lokkis. Tihe veekindel aluskarv. Pea on karvaga hästi kaetud, kõrvad mõõdukalt karvased, kael väga
karvane, esijäsemed üleni väga karvased, tagajäsemed rikkalikumalt karvaga kaetud kui ülejäänud keha. Karva
kvaliteeti, tekstuuri ja üliküllust tuleb hinnata kõrgemalt kui ainult karva pikkust.
VÄRVUS:
Iga halli või sinise varjund. Kere ja tagajäsemed on ühtlast värvi valgete sokkidega või ilma. Valgeid laike põhivärvis ei tohi heaks kiita. Pea, kael, esijäsemed ja kõhualune peavad olema valged märgistega või ilma. Iga pruun varjund on ebasoovitav.
SUURUS:
Isased 61 cm ja kõrgemad.
Emased 56 cm ja kõrgemad.
Tüüp ja sümmeetria on suurima tähtsusega ja seda ei tohi ohverdada vaid suurusele.
Märksõnad:
Tagasi
