Welsh Corgi Cardigan ja Welsh Corgi Pembroke on Briti saarte ühed vanimad tőud. Legendide kohaselt on nad "nőiutud" koerad. Mööda Walesi rohelisi künkaid vedasid nad haldjate ja nőidade tőldu, karjatasid nende loomi, olid väikestele rüütlitele hobuste eest.Ka praegu vőib terane inimene näha nende őlgadel "vőlusadulat". "Cor" tähendab kääbust ja "gi" koera. Kuna walesi talupojad olid vaesed ja neil polnud raha erinevate koerte pidamiseks, siis kasutati corgisid karjustena, talu valve-koertena ja seltsilistena.
Iidse Walesi seadused nägid ette mitmeid karistusi inimestele, kes vigastasid vői varastasid corgisid, kuna nende väikeste koerte oskustest sőltus otseselt omaniku heaolu. Arvatavasti on cardiganid toodud Kesk-Euroopast Walesi keltide poolt ligi 3000 aastat tagasi. Corgide esivanemad on olnud Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite püstkőrvad, mis on segunenud Cardiganshire'i koertega. Nende sugulasteks peetakse schipperket ja pomeraani. Edaspidi said aga corgide kodukohtadeks Cardiganshire'i ja Pembrokeshire'i krahvkonnad Walesis.
Algselt olid corgid väga jässakad, kuldset vői bluemerle värvi, tihti rippkőrvadega.Corgide lühikesed jalad on aastasadade pikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal. Lühikesed jalad annavad koerale kiiruse ja vőimaldavad vältida lehmade lööke, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.
Ka Eestis on proovitud pembroke'e karjakoertena, kuid praegu eelistatakse tőukarjustest collie'sid.
Vaatamata erinevustele, aretati corgisid kui ühte tőugu kuni XX sajandi alguseni. "Ametlikult" oli cardigan esimest korda näitusel Inglismaal 1919 aastal. 1926 aastal asutati Inglise Cardigan Welsh Corgi assotsiatsioon. 1934 aastal toimus tőugude jagunemine: Inglise kennelklubi kinnitas Cardigan Welsh Corgi ja Pembroke Welsh Corgi.
Teadaolevalt toodi Eestisse esimesed pembroke'id 1993. aastal ja cardiganid 1997. aastal.
Praeguseks on olnud ka esimesed pesakonnad. Corgid on meil pigem seltsi- ja harrastuskoerad. Energilisus, rőőmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad neist usaldusväärsed, kindlad ja valvsad sőbrad. Nad on vilkad, kuid samas mitte hüsteerilised. Nad arenevad pidevalt ja tahavad, et ka omanikud areneksid nendega koos. Vaatamata väikesele suurusele vajavad nad kasvatamist ja koduse korra őpetamist. Diivanikoera osa neile ei sobi. Corgi on väikest kasvu suur koer.
Corgid on väga energilised koerad. Nad vajavad palju tegevust. Kui te ei viitsi nendega jalutada ja tegeleda, siis vőivad nad endale ise tegevuse leida ja see ei pruugi kodusele majapidamisele kasuks tulla. Väga soovitav on käia trennis, näiteks on sobiv agility.
Corgide arukus on üldtuntud. Tihti on neid lihtsam koolitada, kui teenistuskoeri, rőőmuga őpivad nad kőike uut ja vőtavad meelsasti osa pere harrastustest. Nende loomulik kontakt ja koostöövalmidus on igati meeldiv omadus. Corgisid vőib näha agility ja sőnakuulelikuse vőistlustel, flyballis ja ka jäljekoerana.
Kuna corgi on aretatud kui universaalne koer, siis on ta ka hea majavaht, teatates hoovis vői ukse taga liikujatest. Samas oskab ta jälgida lapsi. Igal corgil on oma isikupära, mis teeb tast vaimustava kaaslase.
Corgidel on ka väikesed iseloomuvahed. Pembroke on elurőőmsam ja kergesti süttiv, cardigan aga rahulikum ja ettevaatlikum. Ka välimused on veidi erinevad. Pembroke on väiksem, tema karv on tihedam ja efektsem. Cardigan on massiivsem ja veidi jässakam. Üks suurim vahe on esikäppades: cardiganil on nad keeratud veidi väljapoole, pembroke'il on nad sirged. Cardigani kőrvad on märksa suuremad ja ümaramad. Pembroke kaalub 9 - 15 kg, cardigan 10 - 20 kg. Isased ja emased koerad on selgesti eristatavad.
Aastaid lőigati pembroke'idel saba, kuid arvestades loomakaitsjate hääli, on viimastel aastatel näha ka pikasabalisi pembroke'e. Väike osa pembroke'e sünnib ilma sabata. Cardiganidel on aga alati olnud saba.
Corgidel on soe alusvill ja tihe pealiskarv. Kasukas ei saa kunagi läbimärjaks ja annab hea külmakaitse. karvavahetus on paar korda aastas. Hooldus on lihtne, piisab iganädalasest harjamisest ja vajaduse korral pesemisest. Standardid lubavad kőikvőimalikke värve. Tavaliselt pembroke'id on erinevates toonides punased (pruunist kuldseni), ka soobel-märkidega, vői tricolour (kolmevärvilised). Cardiganid vőivad olla brindle (tiigritriibuline, puidumustrit meenutav), tricolour punaste- (tan) vői brindlemärkidega, bluemerle (must ja hall marmor) vői erinevat värvi punane, ka soobel-märkidega. Kőikidel värvidel on lubatud valged märgid peapeal, käppadel, kaelal ja sabaotsas.
Corgid on suhtelised terved tőud, pärilikud silmahaigused ja düsplaasia esinevad väga harva. Tavaline eluiga on 12 - 15 aastat, kuid ka 16 ja 17aastased koerad pole mingi haruldus. See eeldab korraliku energiarikast toitu, koolitust ja harjutusi, veterinaarset järelvalvet, vaktsineerimisi, hammaste ja küünte hooldust ja muidugi armastust. Teil peab olema piisavalt aega, raha ja armastust. Kuivtoitudest soovitavad kasvatajad kasutada Eukanuba Premium,Purina Pro Plan Perfomance Formula, Pedigree Advance Formula Energy. Valgu ja rasva sisaldus vőiks olla vastavalt 30% ja 20%. Kuid tuleb jälgida koera üldist seisundit ja vajaduse korral vahetada toitu. Tavaliselt on corgid hea isuga, kuid ärge mingil juhul laske koeral ennast paksuks süüa. Väheliikuvale koerale tuleb anda lahjemat toitu.
Eestis ühendab corgiomanikke Eesti Briti Karjakoerte Ühing, kuhu kuuluvad ka pika- jalühikarvaline collie, bordercollie, habecollie, shetlandi lambakoer, ning vana inglise lambakoer
Tekst: Alar Müürisepp
Algselt olid corgid väga jässakad, kuldset vői bluemerle värvi, tihti rippkőrvadega.Corgide lühikesed jalad on aastasadade pikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal. Lühikesed jalad annavad koerale kiiruse ja vőimaldavad vältida lehmade lööke, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.
Ka Eestis on proovitud pembroke'e karjakoertena, kuid praegu eelistatakse tőukarjustest collie'sid.
Vaatamata erinevustele, aretati corgisid kui ühte tőugu kuni XX sajandi alguseni. "Ametlikult" oli cardigan esimest korda näitusel Inglismaal 1919 aastal. 1926 aastal asutati Inglise Cardigan Welsh Corgi assotsiatsioon. 1934 aastal toimus tőugude jagunemine: Inglise kennelklubi kinnitas Cardigan Welsh Corgi ja Pembroke Welsh Corgi.
Teadaolevalt toodi Eestisse esimesed pembroke'id 1993. aastal ja cardiganid 1997. aastal.
Praeguseks on olnud ka esimesed pesakonnad. Corgid on meil pigem seltsi- ja harrastuskoerad. Energilisus, rőőmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad neist usaldusväärsed, kindlad ja valvsad sőbrad. Nad on vilkad, kuid samas mitte hüsteerilised. Nad arenevad pidevalt ja tahavad, et ka omanikud areneksid nendega koos. Vaatamata väikesele suurusele vajavad nad kasvatamist ja koduse korra őpetamist. Diivanikoera osa neile ei sobi. Corgi on väikest kasvu suur koer.
Corgid on väga energilised koerad. Nad vajavad palju tegevust. Kui te ei viitsi nendega jalutada ja tegeleda, siis vőivad nad endale ise tegevuse leida ja see ei pruugi kodusele majapidamisele kasuks tulla. Väga soovitav on käia trennis, näiteks on sobiv agility.
Corgide arukus on üldtuntud. Tihti on neid lihtsam koolitada, kui teenistuskoeri, rőőmuga őpivad nad kőike uut ja vőtavad meelsasti osa pere harrastustest. Nende loomulik kontakt ja koostöövalmidus on igati meeldiv omadus. Corgisid vőib näha agility ja sőnakuulelikuse vőistlustel, flyballis ja ka jäljekoerana.
Kuna corgi on aretatud kui universaalne koer, siis on ta ka hea majavaht, teatates hoovis vői ukse taga liikujatest. Samas oskab ta jälgida lapsi. Igal corgil on oma isikupära, mis teeb tast vaimustava kaaslase.
Corgidel on ka väikesed iseloomuvahed. Pembroke on elurőőmsam ja kergesti süttiv, cardigan aga rahulikum ja ettevaatlikum. Ka välimused on veidi erinevad. Pembroke on väiksem, tema karv on tihedam ja efektsem. Cardigan on massiivsem ja veidi jässakam. Üks suurim vahe on esikäppades: cardiganil on nad keeratud veidi väljapoole, pembroke'il on nad sirged. Cardigani kőrvad on märksa suuremad ja ümaramad. Pembroke kaalub 9 - 15 kg, cardigan 10 - 20 kg. Isased ja emased koerad on selgesti eristatavad.
Aastaid lőigati pembroke'idel saba, kuid arvestades loomakaitsjate hääli, on viimastel aastatel näha ka pikasabalisi pembroke'e. Väike osa pembroke'e sünnib ilma sabata. Cardiganidel on aga alati olnud saba.
Corgidel on soe alusvill ja tihe pealiskarv. Kasukas ei saa kunagi läbimärjaks ja annab hea külmakaitse. karvavahetus on paar korda aastas. Hooldus on lihtne, piisab iganädalasest harjamisest ja vajaduse korral pesemisest. Standardid lubavad kőikvőimalikke värve. Tavaliselt pembroke'id on erinevates toonides punased (pruunist kuldseni), ka soobel-märkidega, vői tricolour (kolmevärvilised). Cardiganid vőivad olla brindle (tiigritriibuline, puidumustrit meenutav), tricolour punaste- (tan) vői brindlemärkidega, bluemerle (must ja hall marmor) vői erinevat värvi punane, ka soobel-märkidega. Kőikidel värvidel on lubatud valged märgid peapeal, käppadel, kaelal ja sabaotsas.
Corgid on suhtelised terved tőud, pärilikud silmahaigused ja düsplaasia esinevad väga harva. Tavaline eluiga on 12 - 15 aastat, kuid ka 16 ja 17aastased koerad pole mingi haruldus. See eeldab korraliku energiarikast toitu, koolitust ja harjutusi, veterinaarset järelvalvet, vaktsineerimisi, hammaste ja küünte hooldust ja muidugi armastust. Teil peab olema piisavalt aega, raha ja armastust. Kuivtoitudest soovitavad kasvatajad kasutada Eukanuba Premium,Purina Pro Plan Perfomance Formula, Pedigree Advance Formula Energy. Valgu ja rasva sisaldus vőiks olla vastavalt 30% ja 20%. Kuid tuleb jälgida koera üldist seisundit ja vajaduse korral vahetada toitu. Tavaliselt on corgid hea isuga, kuid ärge mingil juhul laske koeral ennast paksuks süüa. Väheliikuvale koerale tuleb anda lahjemat toitu.
Eestis ühendab corgiomanikke Eesti Briti Karjakoerte Ühing, kuhu kuuluvad ka pika- jalühikarvaline collie, bordercollie, habecollie, shetlandi lambakoer, ning vana inglise lambakoer
Tekst: Alar Müürisepp
Tõustandard:
PÄRITOLU: Suurbritannia
KASUTUS: Lambakoer .
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad
(välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatseta
ÜLDMULJE:
Madal, tugev, jässakas, valvas ja aktiivne, jätab kindla ja vastupidava mulje.
ISELOOMULIKUD JOONED:
Vahva välimusega, tõõtahteline
KÄITUMINE/ISELOOM:
lahke ja sõbralik, mitte kunagi närviline ega agressiivne
PEA:
Pea on kujult ja muljelt rebaselik, tähelepaneliku ja intelligentse ilmega, laup on suhteliselt
lai ja kõrvade vahelt lame, mõõduka pikkusega stopp.
Koonu ja pea suhe on 3:5. Koon on veidi kitsenev.Ninaots on must.
Lõuad//Hambad: Lõualuud on tugevad täiusliku, korrapärase ja täieliku käärhambumisega, s.t. ülemised
hambad katavad tihedalt alumisi hambaid ja hambad on lõualuus täisnurga all.
Silmad: Hea asetusega,ümarad, keskmise suurusega, pruunid, karvkatte värviga sobivad
Kõrvad: Kikkis,keskmise suurusega, veidi ümarad.
Ninaotsast silma tõmmatud mõtteline joon jätkub kõrvaotsani või vähemalt sellele väga lähedale.
KAEL:
Kaunis pikk.
KERE:
Keskmise pikkusega, hästi kaardunud, mitte kokku kasvanud ribidega, ülaltvaates veidi kitsenev. Ühtlane ülaliin. Rind on lai ja sügav, ulatudes hästi esijäsemete vahele.
SABA:
Lühike, eelistatavalt sünnipärane.
Kärbitud: Lühike.
Kärpimata: Asetatud ülaliini joonele, kantakse madalal, ei ole keerdunud selja kohale. Kantakse liikumisel seljaga samal joonel, rahulikus olekus madalal. Liiga kõrge või liiga madal saba asetus on ebasoovitav.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Madalad jalad on lühikesed ja võimalikult sirged, õlavarsjärgib rinnakorvi kuju. Tugevad luud ulatuvad
sirgelt käpani. Küünarnukid on tihedalt keha järgivad, ei ole lõdvad ega tihedad.Hästi asetsevad abaluud
moodustavad õlavarrega 90° nurga.
TAGAJÄSEMED: tugevad ja painduvad, head põlvenurgad. Jalad on lühikesed. Tugevad luud ulatuvad sirgelt käpani. Kannad on tagant vaadates sirged.
KÄPAD: Ovaalsed, varbad on tugevad, hästi kaardunud ja tihedalt koos, kaks keskmist
varvast on natuke pikemad kahest äärmisest, päkad on tugevad ja hästi kaardunud. Küüned on
lühikesed.
LIIKUMINE:
Vaba ja toimekas, ei ole lötv ega seotud. Esijäsemete samm on pikk ilma liigse töuketa, sobides tagajäsemete sammuga.
KARVKATE:
KARV:
Keskmise pikkusega, sirge, tiheda aluskarvaga, mitte kunagi pehme, laineline või traatjas.
VÄRVUS:
Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) või black and tan; valgete
märkidega kaelal, jäsemetel ja rinnal või ilma. Valge värvus peas ja näos on lubatud.
SUURUS JA KEHAKAAL:
Turjakõrgus on ligikaudu 25,4 - 30,5 cm.
Kaal: isastel 10-12 kg, emastel 10-11 kg.
Märksõnad:
Tagasi
