Welshi terjer
Welshi terjer ehk Welsh Terrier on pärit Walesist, Inglismaalt, kus neid kasutati jahi- aga ka valvekoertena.
Mõned ajaloolased usuvad, et need terjerid on otsesed vana-inglise musta ja pruuni terjeri järglased, kuid pikaajalised Walesi tõud viitavad sellele, et need koerad ei ole tänapäeval eksisteeriva inglise tõu järglased. 1737. aastal pidasid Carnarvonshire'i linna elanikud end uhkusega tõu loojateks. Tol ajal tunti tõugu carnarvonshire walesi terjeri nime all. Kahe ja poole sajandi jooksul kasutati koertekarja saarmate ja mäkrade jahtimisel. Tõugu tunnistati Inglismaal 1885. aastal. Ameerika Ühendriikides rühmitati nad kuni 1901. aastani inglise terjerite all.
Välimuselt meenutavad nad Airedale terjeri väiksemat varianti. Tänapäeval on nad ka populaarsed seltsi- ja agilitykoerad.

Welshi terjerid on iseloomult intelligentsed, kergesti koolitatavad, elavad ja aktiivsed, julged ja töökad. Sobivad hästi perekoeraks, sest saavad lastega suurepäraselt läbi, samuti teiste koertega. Vajavad siiski palju liikumist ja aktiviseerimist, seega sobivad eelkőige aktiivsele inimesele.
Pea on lame, lõuad on jõulised, üleminek otsmikult koonule on nõrgalt eristuv. Silmad on väikesed, hea asetusega ja tumedavärvilised. Kõrvad on väikesed, v-kujulised, üsna kõrge asetusega ja hoiduvad ettepoole koolduvalt. Kael on keskmise pikkusega, jäme, kergelt kumer ja liitub pikkadele, tahapoole asetsevatele õlgadele. Keha on lühike. Esijalad on sirged ja lihaselised, hea luustikuga. Tagajalad on hea pikkusega, tugevate ja lihaseliste reitega ning samuti hea luustikuga. Käpad on väikesed, ümarad ja kassikäppade sarnased. Saba on kõrge asetusega, kuid mitte liiga rõõmsalt püsti.
Welshi terjerid on keskmist kasvu, turjakőrgusega kuni 39 cm, kaal on 9-10 kg.
Karvkate on karm, värvuselt black and tan vői grizzle, vajab regulaarset karvahooldust.
Märksõnad:

Tagasi