Koer.ee kasutajate blogid


mai 27
2004

Marta päevik - varastamisel on kurvad tagajärjed

Kirjutas: koer.ee

Kategoorias:  

koer.ee

Nii, käes on hammaste vahetumise aeg ja seoses sellega olen ma suutnud igasuguseid pahandusi korda saata.

Olen proovinud erinevaid asju närida, et leida tõhustat meetodit, mis sügelevate hammaste vastu aitaks. Kingade närimisest pole tolku - liiga pehme, proovisin telekapulti - see jälle liiga kõva, kividega sama lugu. Kõige paremini aitaks puit, aga selle hankimiseks pean aias reide tegema ning kuna ma oksad kiiresti  ära suudan hekseldada, pean ootama, kuni mõni puu nii lahke on ja mõne oksa mulle poetab. Mööbli närimine on rangelt keelatud ja sellest olen ma ka aru saanud. Ajalehtede rebimistehnika harjutamine hammaste sügelemist ei leevenda, küll aga meeldib mulle see rebimishääl.

Eile õhtul olime Tacomaga kahekesi kodus, vaatasime koos telekat, aga mingil hetkel hakkas igav ning sain hakkama tõelise vargusega, mis hiljem mulle valusalt kätte maksis. Nimelt leidsin laualt kartulikoti ja mõtlesin, et proovin järele, mis toit see selline on. Ega mulle ei maitsenud, kuid sõin siiski nendest kõhu täis. Toit pole ju raisata.

Tagajärg oli jube, eriti pererahva jaoks - mineerisin kogu elamise - ma ju ei teadnud, et kartul samamoodi välja tuleb nagu ma ta sisse söön. Suutsin tekitada neile ka teise šoki, nimelt leidsin õuest mingi imeliku lõhnava musta pehme känkra ning tassisin selle oma pessa. Noh, niisama, ma ei söönud küll seda, aga jätsin ta pessa, lihtsalt kui saagi. Pererahva ehmatuseks oli tegu muti laibaga...ja oh seda häda. 

Ükspäev käisime mere ääres, perenaine tahtis ilmselt mind vette meelitada ja ronis kividele ja kutsus mind, aga ma päris vette minna veel ei tahtnud ja ronisin mööda kive talle järele. Tegelikult käisin jalgupidi vees küll, aga külm oli, eks suvel saab ujuma mindud. Vesi meile, verekoertele, väga meeldib. Tacoma oli samal ajal rannas, tema vett ei armasta, vihma samuti mitte. Ta isegi joob väga vähe, võrreldes minuga.