Ameerika kokkerspanjel on levinuim spanjelitőug ja viimaste aastate üks populaarsemaid koeratőuge Eestis.Iseloom. Ameerika kokkerspanjel on elav, temperamentne ja uudishimulik koer, alati valmis kőigis pere tegemistes kaasa lööma. Ta on lőbus ja mänguhimuline seltsiline lastele, kuid peab silmas pidama seda, et "ameeriklane" on ka väga iseteadev ja last ta tavaliselt "karjajuhina" ei tunnusta.
Kokkeri jaoks on peremees vői perenaine karjajuht, siis on tema ja lapsed on kokkeri meelest parimal juhul temaga vőrdsel pulgal, tavaliselt aga madalamal. "Ameeriklase" suurim pahe on aplus - söömisel ei oska ta piiri pidada ja vaid haruharva suudab omanik vő őrutada koera toitu varastamast. "Ameeriklane" ei ole rumal - vastupidi - mőned isendid osutavad lausa geniaalset leidlikkust kui on vőimalus näpata midagi maitsvat. "Ameeriklase" aplust ära kasutades on teda väga lihtne őpetada tegema igasuguseid trikke, kuulekuskoolitust vői agilityt.
Välimus. Ameerika kokkerspanjel on tugeva, kompaktse kerega ja tugevate jasemetega koer.
Ameeriklase kaunis karv, mis käppadel, rinnal ja kőhu all ulatub peaaegu maani ja kaunikujuline pea suurte tumedate silmade ning pikkade kőrvadega, teevad temast kahtlemata ühe atraktiivsema koeratőu uldse. Näitustel koguvad "ameeriklased" enda ümber alati imetlejate ringi.
Ameerika kokkerspanjeleid on väga erinevaid värve: must, must piirdega, sokolaadivärvi, kőik beezi varjundid alates punasest kuni peaaegu valgeni, kirjud (must-valged, beez-valged, sokolaad-valged, kolmevärvilised).
Isase koera ideaalne kasv on 38 cm ja emasel koeral 36 cm (lubatav kőikumine 1,5 cm).
Hooldamine. Ameerika kokkeri rikkalik ja kaunis karv on selle tőu omapära, valides "ameeriklase" olete valinud ka väga töömahuka karvahoolduse.
Tősiasi on, et tőeliselt kaunis on see tőug vaid näitusepäeval vői vastpestuna, föönitatuna ja kammituna. Selleks, et "ameeriklane" ka igapäevaelus kena välja näeks ei tohi unustada, et korrapärasus on karvahoolduse "a" ja "o".
Kutsikat on vaja hakata harjutama kammimise, föönitamise, harjamise ja pügamisega kohe algusest peale, siis on edaspidine karvahooldus lihtsam. Kutsikat peaks pügama (vői laskma pügada) iga kuu, täiskasvanud koera 2 - 3 kuu tagant. Ameerika kokkerspanjel on őige valik inimesele, kellele meeldib kaunis koer, keda kőik imetlevad ja kes on valmis tegema tööd selleks et koer alati kaunis välja näeks.
Ameerika kokker vajab piisavalt liikumist ja "kaalujälgimist", et püsida heas vormis.
Tekst: Tartu Spanjelite Klubi
Tõustandard
KASUTUS: linde lenduajav koer, seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 2
Linde lenduajavad koerad
Töökatseteta
ÜLDMULJE:
Ameerika kokkerspanjel on sportkoerte väikseim esindaja. Tal on vastupidav, kompaktne kere ning peenelt vormitud ja ilmekas pea, nii et koer tervikuna on täielikult tasakaalus ja ideaalse suurusega. Ta õlad kõrguvad sirgetel esijalgadel, seljajoon langeb kergelt tugevate, mõõdukalt kaardunud ja lihaseliste tagajäsemete poole.
Ta on koer, kes võib arendada märkimisväärset kiirust ja on samas vastupidav. Eelkõige peab ta olema vaba ja rõõmsameelne, tugev ning täielikult tasakaalustatud.
Tegutsedes peab ta ilmutama töö vastu huvi. Igas suhtes tasakaalus koer on eelistatud koerale, kellel on väga tugevaid ja nõrku külgi.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Suhe rinnakupidemest reieni on pisut pikem kui suhe turja kõrgeimast punktist maani. Keha peab olema piisava pikkusega selleks, et võimaldada sirget ja vaba sammu; koer ei jäta kunagi pikka ega madalat muljet.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Iseloomult rahulik, ilma mingite arguse ilminguteta.
PEA:
Eesmärgiks on heade proportsioonidega pea, mis on ülejäänud kehaga tasakaalus. Ilme on taibukas, ärgas,
mahe ja meeldiv.
PEAPIIRKOND:
Kolju: ümar, kuid mitte liialt, mitte mingil juhul lame; selgelt eristuvate kulmudega. Luustik silme alt on peenelt vormitud. Üleminek laubalt koonule: tugevasti märgatav.
NÄOPIIRKOND:
Nina: piisava suurusega koonu tasakaalustamiseks; hästiarenenud, sportkoerale iseloomulike sõõrmetega.
Mustadel, kõrbepiiridega mustadel ja must-valgetel koertel on nina must, ülejäänud värvustel võib see olla pruun, maksakarva või must – mida tumedam, seda parem. Nina värvus harmoneerub silmaäärise värviga.
Koon: lai ja sügav. Õiges vahekorras moodustab kaugus otsmikulõikest ninaotsani poole vahemaast otsmikulõikest kuklani.
Mokad: ülemised mokad on piisavalt sügavad, et katta alalõuga.
Lõuad/hambad: lõuad on neljakandilised ja ühtlased.
Hambad on tugevad ja terved,mitte liiga väikesed ja moodustavad käärhambumise.
Põsed: ei ole liiga esiletungivad.
Silmad: silmamunad on ümarad, suured ja vaatavad otse ette. Silmaäärte kuju muudab nad kergelt
mandlikujuliseks; silm ei ole liiga sügaval ega pungis. Vikerkest on tumepruun, mida tumedam, seda parem.
Kõrvad: sagarikujulised (lobulaarsed), pikad ja hea narmaskarvastikuga, ei asetse silma alumisest äärest
kõrgemal.
KAEL:
On piisavalt pikk, et nina võiks vabalt maani ulatuda; lihaseline ja ilma rippuva kurgunahata. Kael sirgub
tugevalt õlgade vahel ja kaardub kergelt peaga ühinedes.
KERE:
Seljajoon: laskub kergelt lihaseliste tagajäsemete suunas.
Selg: tugev ning laskub ühtlaselt ja kergelt õlgadest allapoole kupeeritud saba suunas.
Rind: sügav, selle alumine punkt ei ole kõrgemal kui küünarnukid, eesrind on piisavalt lai, et võimaldada küllalt ruumi südamele ja kopsudele, aga ei ole nii lai, et takistaks esijalgade liikumist sirgelt ette. Roided on sügavad ja hästi kaardunud.
SABA:
Kupeeritud saba on kinnitunud ja hoitud selja ülemisel joonel või pisut kõrgemal, kuid ei ole iial püsti nagu terjeril ega iial argusele viitavalt all. Kui koer liigub, on saba heatujuliselt üleval.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED paraleelsed, sirged, tugeva luustikuga, lihaselised ning asetatud abaluude all tihedalt vastu keha.
Õlad: asetunud tahapoole, nii et õlavars moodustab abaluuga ligikaudu 90º nurga, mis võimaldab koeral ette
sirutades esijalgu vabalt liigutada. Õlad on selgepiirilised ega eemaldu kehast ning asetatud nõnda, et turja kõrgeim punkt asetseb nurga all, mis võimaldab roietel avaralt kaarduda.
Küünarnukk: küljelt vaadatuna ja vertikaalsete esijäsemete korral asuvad küünarnukid täpselt abaluu kõrgeima punkti all.
Kämblad: lühikesed ja tugevad. Esijäsemete liigvarbad võib eemaldada.
TAGAJÄSEMED: tagant vaadates on tagajäsemed paraleelsed nii seistes kui ka liikudes. Nad on tugeva
luustikuga ja lihaselised.
Puusad: laiad, reied ümarad ja lihaselised.
Reied: võimsad ja selgepiirilised.
Põlv: mõõdukalt kaardunud, tugev, ilma mingi nõrkuseta nii seistes kui ka liikudes. Kand: tugev ja madala asetusega. Tagumiste jäsemete liigvarbad võivad olla eemaldatud.
KÄPAD: kompaktsed, ümarad ja tugevad, sarvestunud padjanditega, ei pöördu ei sisse ega välja.
LIIKUMINE:
Kuigi ameerika kokkerspanjel on väikseim sportkoer, on tal sellele rühmale iseloomulik liikumine. Hea liikumise eelduseks on tasakaal keha esimese ja tagumise poole vahel. Ta liigub tugeva, võimsa taganttõukega ja on õlgadest ning esijäsemetest korrektselt ehitatud, nii et ta suudab neid ette viia taganttõukele vastavalt. Koera liikumine on esmajoones koordineeritud, sujuv ja pingutuseta. Koer peab sammuga maad haarama; liigset elevust ei tohiks segi ajada õige liikumisega.
KARVKATE:
KARV: peakarv lühike ja õhuke; kerel keskmise pikkusega ning ilmastikukaitse tagamiseks piisava aluskarvaga.
Kõrvad, rind, kõht ja jalad on karvased, kuid mitte nii palju, et varjutaksid kokkerspanjeline iseloomuliku kuju ja liikumise või mõjutaksid tema välimust ja funktsiooni mõõduka karvkattega sportkoerana. Karva tekstuur on kõige tähtsam. Karv on siidine, sirge või kergelt laineline ja tekstuuriga, mis võimaldab kerget hooldamist. Liigset karvkatet, lokkis või puuvillase tekstuuriga karva karistatakse rangelt. Selja masinaga pügamine ei ole soovitav. Koera kehakuju esiletõstmiseks tehtav trimmimine peab jätma võimalikult loomuliku mulje.
VÄRVUS JA MÄRGISED:
- Must: sügavmust, kaasa arvatud must kõrbpiirdega.
Must peab olema läikiv süsimust; pruun või maksavärvi varjund ei ole soovitav. Lubatud on pisut
valget rinnal ja/või kurgul; valged karvad mujal on dikvalifitseerivad.
- Muu ühevärviline: kõik teised ühevärvilised peale musta varieeruvad heledast kreemikast sügavpunaseni, sh ka pruun ja pruun kõrbpiirdega.
Värvus peab olema ühtlane, kuid dekoratiivkarv võib olla pisut heledam. Lubatud on pisut valget rinnal
ja/või kurgul; valged karvad mujal on diskvalifitseerivad.
- Mitmevärviline: kaks või enam hästijaotunud värvust, millest üks peab olema valge; must ja valge, punane ja valge (punane võib ulatuda helekreemikast sügavpunaseni), pruun ja valge, kimmel, k.a.
nimetatud värvikombinatsioonid kõrbpiirdega.
Eelistatakse, et kõrbid märgised jäävad mustade ja ühevärvilistega samasse piirkonda. Kimlid on mitmevärvilised ja võivad olla mistahes tavalise kimlimustriga. 90% või enam põhivärvust on diskvalifitseeriv.
- Kõrbpiirid: kõrb värvus võib varieeruda helekreemikast sügavpunaseni ja võib olla kuni 10% koera värvusest, suuremad kõrbid märgised on diskvalifitseerivad. Mustade ja ühevärviliste kõrbid märgised peavad paiknema järgmiselt:
1) selge kõrb laik kummagi silma kohal;
2) koonu külgedel ja põskedel;
3) kõrvade alumistel külgedel;
4) kõikidel jalgadel ja/või käppadel;
5) saba alumisel poolel;
6) rinnal oleva laigu olemasolu või puudumine ei ole puudus.
Kõrbid märgised, mis ei ole selgelt nähtavad või mis on ainult varjundiks, on vead. Koonu külgedelt ülespoole leviv ja koonul ühinevad kõrbid piirded on samuti vead.
Kõrbpiirdega mustadel ja ühevärvilistel koertel on kõrbide märgiste puudumine ülalmainitud piirkondades diskvalifitseerivaks veaks.
SUURUS:
Ideaalne täiskasvanud koera turjakõrgus on isastel 15 tolli ja emastel 14 tolli. Kõrgus võib mõlemale poole tolli piires varieeruda. Isane koer, kelle kõrgus ületab 15 ja pool tolli või emane, kelle kõrgus on üle 14 ja poole tolli, diskvalifitseeritakse. Isane koer, kelle kõrgus on alla 14 ja poole tolli ning emane koer, kelle kõrgus on alla 13 ja poole tolli, kuuluvad samuti diskvalifitseerimisele. Kõrgus määratakse koera abaluude kõrgeima punkti ja maa vahelist püstjoont mööda, kusjuures koer seisab loomulikult, nii et esijalad ja pisut madalamad tagumised jäsemed on mõõtmisjoonega paralleelsed.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad
Alarühm 2
Linde lenduajavad koerad
Töökatseteta
ÜLDMULJE:
Ameerika kokkerspanjel on sportkoerte väikseim esindaja. Tal on vastupidav, kompaktne kere ning peenelt vormitud ja ilmekas pea, nii et koer tervikuna on täielikult tasakaalus ja ideaalse suurusega. Ta õlad kõrguvad sirgetel esijalgadel, seljajoon langeb kergelt tugevate, mõõdukalt kaardunud ja lihaseliste tagajäsemete poole.
Ta on koer, kes võib arendada märkimisväärset kiirust ja on samas vastupidav. Eelkõige peab ta olema vaba ja rõõmsameelne, tugev ning täielikult tasakaalustatud.
Tegutsedes peab ta ilmutama töö vastu huvi. Igas suhtes tasakaalus koer on eelistatud koerale, kellel on väga tugevaid ja nõrku külgi.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Suhe rinnakupidemest reieni on pisut pikem kui suhe turja kõrgeimast punktist maani. Keha peab olema piisava pikkusega selleks, et võimaldada sirget ja vaba sammu; koer ei jäta kunagi pikka ega madalat muljet.
KÄITUMINE/ISELOOM:
Iseloomult rahulik, ilma mingite arguse ilminguteta.
PEA:
Eesmärgiks on heade proportsioonidega pea, mis on ülejäänud kehaga tasakaalus. Ilme on taibukas, ärgas,
mahe ja meeldiv.
PEAPIIRKOND:
Kolju: ümar, kuid mitte liialt, mitte mingil juhul lame; selgelt eristuvate kulmudega. Luustik silme alt on peenelt vormitud. Üleminek laubalt koonule: tugevasti märgatav.
NÄOPIIRKOND:
Nina: piisava suurusega koonu tasakaalustamiseks; hästiarenenud, sportkoerale iseloomulike sõõrmetega.
Mustadel, kõrbepiiridega mustadel ja must-valgetel koertel on nina must, ülejäänud värvustel võib see olla pruun, maksakarva või must – mida tumedam, seda parem. Nina värvus harmoneerub silmaäärise värviga.
Koon: lai ja sügav. Õiges vahekorras moodustab kaugus otsmikulõikest ninaotsani poole vahemaast otsmikulõikest kuklani.
Mokad: ülemised mokad on piisavalt sügavad, et katta alalõuga.
Lõuad/hambad: lõuad on neljakandilised ja ühtlased.
Hambad on tugevad ja terved,mitte liiga väikesed ja moodustavad käärhambumise.
Põsed: ei ole liiga esiletungivad.
Silmad: silmamunad on ümarad, suured ja vaatavad otse ette. Silmaäärte kuju muudab nad kergelt
mandlikujuliseks; silm ei ole liiga sügaval ega pungis. Vikerkest on tumepruun, mida tumedam, seda parem.
Kõrvad: sagarikujulised (lobulaarsed), pikad ja hea narmaskarvastikuga, ei asetse silma alumisest äärest
kõrgemal.
KAEL:
On piisavalt pikk, et nina võiks vabalt maani ulatuda; lihaseline ja ilma rippuva kurgunahata. Kael sirgub
tugevalt õlgade vahel ja kaardub kergelt peaga ühinedes.
KERE:
Seljajoon: laskub kergelt lihaseliste tagajäsemete suunas.
Selg: tugev ning laskub ühtlaselt ja kergelt õlgadest allapoole kupeeritud saba suunas.
Rind: sügav, selle alumine punkt ei ole kõrgemal kui küünarnukid, eesrind on piisavalt lai, et võimaldada küllalt ruumi südamele ja kopsudele, aga ei ole nii lai, et takistaks esijalgade liikumist sirgelt ette. Roided on sügavad ja hästi kaardunud.
SABA:
Kupeeritud saba on kinnitunud ja hoitud selja ülemisel joonel või pisut kõrgemal, kuid ei ole iial püsti nagu terjeril ega iial argusele viitavalt all. Kui koer liigub, on saba heatujuliselt üleval.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED paraleelsed, sirged, tugeva luustikuga, lihaselised ning asetatud abaluude all tihedalt vastu keha.
Õlad: asetunud tahapoole, nii et õlavars moodustab abaluuga ligikaudu 90º nurga, mis võimaldab koeral ette
sirutades esijalgu vabalt liigutada. Õlad on selgepiirilised ega eemaldu kehast ning asetatud nõnda, et turja kõrgeim punkt asetseb nurga all, mis võimaldab roietel avaralt kaarduda.
Küünarnukk: küljelt vaadatuna ja vertikaalsete esijäsemete korral asuvad küünarnukid täpselt abaluu kõrgeima punkti all.
Kämblad: lühikesed ja tugevad. Esijäsemete liigvarbad võib eemaldada.
TAGAJÄSEMED: tagant vaadates on tagajäsemed paraleelsed nii seistes kui ka liikudes. Nad on tugeva
luustikuga ja lihaselised.
Puusad: laiad, reied ümarad ja lihaselised.
Reied: võimsad ja selgepiirilised.
Põlv: mõõdukalt kaardunud, tugev, ilma mingi nõrkuseta nii seistes kui ka liikudes. Kand: tugev ja madala asetusega. Tagumiste jäsemete liigvarbad võivad olla eemaldatud.
KÄPAD: kompaktsed, ümarad ja tugevad, sarvestunud padjanditega, ei pöördu ei sisse ega välja.
LIIKUMINE:
Kuigi ameerika kokkerspanjel on väikseim sportkoer, on tal sellele rühmale iseloomulik liikumine. Hea liikumise eelduseks on tasakaal keha esimese ja tagumise poole vahel. Ta liigub tugeva, võimsa taganttõukega ja on õlgadest ning esijäsemetest korrektselt ehitatud, nii et ta suudab neid ette viia taganttõukele vastavalt. Koera liikumine on esmajoones koordineeritud, sujuv ja pingutuseta. Koer peab sammuga maad haarama; liigset elevust ei tohiks segi ajada õige liikumisega.
KARVKATE:
KARV: peakarv lühike ja õhuke; kerel keskmise pikkusega ning ilmastikukaitse tagamiseks piisava aluskarvaga.
Kõrvad, rind, kõht ja jalad on karvased, kuid mitte nii palju, et varjutaksid kokkerspanjeline iseloomuliku kuju ja liikumise või mõjutaksid tema välimust ja funktsiooni mõõduka karvkattega sportkoerana. Karva tekstuur on kõige tähtsam. Karv on siidine, sirge või kergelt laineline ja tekstuuriga, mis võimaldab kerget hooldamist. Liigset karvkatet, lokkis või puuvillase tekstuuriga karva karistatakse rangelt. Selja masinaga pügamine ei ole soovitav. Koera kehakuju esiletõstmiseks tehtav trimmimine peab jätma võimalikult loomuliku mulje.
VÄRVUS JA MÄRGISED:
- Must: sügavmust, kaasa arvatud must kõrbpiirdega.
Must peab olema läikiv süsimust; pruun või maksavärvi varjund ei ole soovitav. Lubatud on pisut
valget rinnal ja/või kurgul; valged karvad mujal on dikvalifitseerivad.
- Muu ühevärviline: kõik teised ühevärvilised peale musta varieeruvad heledast kreemikast sügavpunaseni, sh ka pruun ja pruun kõrbpiirdega.
Värvus peab olema ühtlane, kuid dekoratiivkarv võib olla pisut heledam. Lubatud on pisut valget rinnal
ja/või kurgul; valged karvad mujal on diskvalifitseerivad.
- Mitmevärviline: kaks või enam hästijaotunud värvust, millest üks peab olema valge; must ja valge, punane ja valge (punane võib ulatuda helekreemikast sügavpunaseni), pruun ja valge, kimmel, k.a.
nimetatud värvikombinatsioonid kõrbpiirdega.
Eelistatakse, et kõrbid märgised jäävad mustade ja ühevärvilistega samasse piirkonda. Kimlid on mitmevärvilised ja võivad olla mistahes tavalise kimlimustriga. 90% või enam põhivärvust on diskvalifitseeriv.
- Kõrbpiirid: kõrb värvus võib varieeruda helekreemikast sügavpunaseni ja võib olla kuni 10% koera värvusest, suuremad kõrbid märgised on diskvalifitseerivad. Mustade ja ühevärviliste kõrbid märgised peavad paiknema järgmiselt:
1) selge kõrb laik kummagi silma kohal;
2) koonu külgedel ja põskedel;
3) kõrvade alumistel külgedel;
4) kõikidel jalgadel ja/või käppadel;
5) saba alumisel poolel;
6) rinnal oleva laigu olemasolu või puudumine ei ole puudus.
Kõrbid märgised, mis ei ole selgelt nähtavad või mis on ainult varjundiks, on vead. Koonu külgedelt ülespoole leviv ja koonul ühinevad kõrbid piirded on samuti vead.
Kõrbpiirdega mustadel ja ühevärvilistel koertel on kõrbide märgiste puudumine ülalmainitud piirkondades diskvalifitseerivaks veaks.
SUURUS:
Ideaalne täiskasvanud koera turjakõrgus on isastel 15 tolli ja emastel 14 tolli. Kõrgus võib mõlemale poole tolli piires varieeruda. Isane koer, kelle kõrgus ületab 15 ja pool tolli või emane, kelle kõrgus on üle 14 ja poole tolli, diskvalifitseeritakse. Isane koer, kelle kõrgus on alla 14 ja poole tolli ning emane koer, kelle kõrgus on alla 13 ja poole tolli, kuuluvad samuti diskvalifitseerimisele. Kõrgus määratakse koera abaluude kõrgeima punkti ja maa vahelist püstjoont mööda, kusjuures koer seisab loomulikult, nii et esijalad ja pisut madalamad tagumised jäsemed on mõõtmisjoonega paralleelsed.
Märksõnad:
Tagasi
