On teada, et esimesed basenjid toodi Niiluse-äärsetelt aladelt kingituseks Egiptuse vaaraodele juba paar tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Basenji taasavastati Kesk-Aafrikas, kus teda hinnati ja hinnatakse ka praegu kőrgelt tema intelligentsuse, kiiruse ja jahiinstinktide tőttu. Kodumaal Aafrikas kasutatakse basenjid jahikoerana, kes ajavad metsloomi ülespandud püünistesse, samuti täidab ta linnukoera ülesandeid – ajab linde kőrge rohu seest lendu ja leiab üles lastud jahisaagi. Selle tegevuse juures on eriti tähtis basenjidele ainuomane omadus – mitte haukuda.
Müsteerium - miks basenji ei haugu- on siiani vastuseta, kuigi seda leida on üritatud sajandite jooksul. Uurides basenjide kurgu ehitust avastati, et basenjide kurk on ehitatud nii, nagu igal teiselgi koeratőul. Ometi kőik teised tőud ju hauguvad.
Basenjide tőelistelt fantaatikutelt pärineb arvamus, et basenjid on niivőrd intelligentsed- neil ei ole lihtsalt meile mitte midagi öelda. Samas on aga väär arvata, et basenjid ei häälitse. Vastupidi, nende eneseväljendamisoskus ilma haukumist kasutamata on hämmastav – basenji vőib piiksuda, uriseda, joodeldada, vinguda ja tekitada papagoidele iseloomulikke häälitsusi.
Samuti kasutab basenji väga ilmekalt kehakeelt, lisades sinna juurde imepärased käpažestid ja näoilme. Kui basenjid vőrrelda teiste loomadega, siis sarnaneb ta kőige rohkem kassile.
Ühele tőelisele basenjile meeldib üle kőige pikutada päikeselaigul. Siis asetab ta ühe esijala elegantselt üle teise ja
Peale selle meeldib basenjidele kassi kombel turnida ja igale poole hüpata. Nad on uskumatud ronijad. Basenji on väga puhas loom, kuid samas hullemat asja kui vesi on tema jaoks raske välja mőelda.
Basenjile meeldib küll vannis käia, kuid selle tagajärg – märg karv – on fuih´kui pőlastusväärne. Veelgi hullem on see, kui tema jumaldatud perenaine vői peremees näiteks vannis käies juhuslikult märjaks saab! Kui selline jube olukord on kőigest hoolimata tekkinud, üritab basenji “őnnetukest” vőimalikult kiiresti kuivaks lakkuda. Basenji iseloomulikuks väliseks omaduseks on tema toredad kortsukesed laubal, rőngas saba ja hoogne gasellilik traav.
Seda imepärast tőugu leidub musta-valge, puna-valge, “tiigrikarva” ja kolmevärvilise kasukaga. Enimlevinud on puna-valged.
Tekst:Rita Valdna-Pruel, Kennel Ribessita
Tõustandard
PÄRITOLU: Kesk-Aafrika
KASUTUS: Jahikoer, seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.6
Algupärased tõud.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Kerge kehaehitusega, peeneluuline aristokraatliku ilmega koer, kerepikkusega võrreldes kõrgejalgne, alati
heatahtlik, tähelepanelik ja intelligentne. Püstiste kõrvadega ja rikkalikult kurdudega kaetud pea, mida uhkelt kannab hästi kaardunud kael. Sügavale ulatuv rinnakuluu läheb üle silmatorkavaks taljeks, saba on
tihedalt keerdunud. See kokku annab pildi täiuslike proportsioonidega gasellitaolise nõtkusega koerast.
OLULISED PROPORTSIOONID :
Vahemaa kuklakühmust laubalõikeni on veidi pikem kui vahemaa laubalõikest ninaotsani.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Ei haugu, kuid ei ole ka tumm. Tema tüüpiliseks hääleks on segu klunksuvast naerust ja joodeldusest.
Märkimisväärne on selle tõu igas mõttes suur puhtusearmastus. Intelligentne, sõltumatu, samas
armastusväärne ja valvas tõug. Võib olla võõraste suhtes reserveeritud käitumisega.
PEA :
Kui kõrvad on püsti suunatud, tekib laubale rikkalikult peeni nahakurde; soovitava väärtusega on ka külgsuunas kurrutus, kuid see ei tohi mingil juhul üle kasvada kuni loti moodustumiseni. Kutsika-eas on nahavoldid tunduvalt märgatavamad, kuid kolmevärvilistel kutsikatel jääb see värvitoonide varjundierinevuse puudumise tõttu vähem silmapaistvaks.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Lame, hästi voolitud kujuga ja keskmise laiusega, nina suunas ahenev. Koljuosa külgjooned ahenevad
ühetasaselt koonuni, mistõttu tekib puhas põsejoon.
Üleminek laubalt koonule : Nõrgalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Soovitavalt must.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõuad perfektsete, korrapäraste ja täiskomplektsete hammastega
kääritaolises hambumuses, kusjuures ülemised lõikehambad katavad vahetult alumisi ja hambad väljuvad
lõualuust otse.
Silmad : Tumedad, mandlikujulised, viltuse asetusega ja kaugusesse suunatud. Ilme on üsna pinnaline.
Kõrvad : Väikesed, teravad, püstised ja veidi kapuutsi kuju meenutavad, peene struktuuriga, asetsevad peas üsna kaugele ette ulatudes. Kõrvatipud asuvad lauba keskkohale lähemal kui kõrvatüve välisservad.
KAEL :
Tugev ja hea pikkusega, olemata siiski liiga jäme. Hea kujuga ning kurgualuse osas veidi täidlasem, kuklajoon on elegantse kaarega toonitatud. Hästi õlgadele asetudes rõhutab uhket peahoiakut.
KERE :
Tasakaalustatud.
Selg : Lühike, horisontaalne.
Nimmepartii (lanne) : Lühike.
Rindkere : Sügavale ulatuv rinnakuluu. Roided on hästi kaardunud, sügavad ja ovaalsed.
Alajoon : Ülestõmmatud, moodustab rõhutatud taljeosa.
SABA :
Kõrge asetusega, kusjuures tuhara tagumine kaarduv osa ulatub sabatüvest tahapoole; see omalt poolt rõhutab
üldmuljet tagavöötme ulatumisest taha. Saba on lülisamba kohale hästi tihedalt ühekordsesse või topeltrõngasse keerdunud ja toetub reiele.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged ja peeneluulised. Maha toetudes moodustavad nad sirged jooned, seejuures eesosale
keskmist laiust andes.
Õlad : Hästi tahapoole suunatud, lihaselised, mitte ülekoormatud.
Küünarnukid : Rinnakorvile hästi liibuvad. Eestvaates jäävad küünarnukid roietega samale joonele.
Küünarvarred : Hästi pikad.
Kämblad : Hea ehitusega, sirged ja liikuvad.
TAGAJÄSEMED :
Jõulised ja lihselised.
Põlveliigesed : Keskmiselt nurgitunud.
Sääred : Pikad.
Kannaliigesed : Madala asetusega, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
KÄPAD :
Väikesed, kitsad ja kompaktsed tihkete padjanditega, hästi nukilised varbad ja lühikesed küüned.
LIIKUMINE :
Jalad peavad liikuma sirgelt ettesuunas nõtke, pika, väsimatu ja hoogsa sammuga.
NAHK :
Hästi pehme.
KARVKATE
KARV :
Lühike, läikiv ja tihe, hästi peenekoeline.
VÄRVUS :
Puhas must valgega; punane valgega; must, piirdevärvus ja valge koos kõrbeväri "meloniseemnetega" (väikesed
värvimärgised silmade kohal), kõrbevärviga koonul ja põskedel; must; kõrbevärv valgega; vöödiline : mustad
vöödid punasel taustal, mida selgemalt need piiritletud on, seda parem. Valget võib olla käppadel,
rinnal ja sabatipus, peale selle on lubatud ka valge kaelavõru.
SUURUS ja KEHAKAAL :
Ideaalne suurus : Isased : 43 cm turjakõrgus,
Emased : 40 cm turjakõrgus.
Ideaalne kehakaal : Isased : 11 kg,
Emased : 9,5 kg.
Tagasi
