Itaalia volpino

Volpino Italiano ehk eestindatult Itaalia volpino on pärit Itaaliast.
Ta on üks nende euroopa spitsilaadsete koerte järeltulija, keda leidus meie kontinendi keskosas juba pronksiajal ja kelle fossiilseid luuleide veel tänaseni tuleb välja vaiehitisekultuuri asulate väljakaevamistelt. Nii viib volpino meid tagasi saksa spitsidega samade eellasteni, kelledest ta küll otseselt ei põlvne, kuid moodustab nende külgliini.

Juba mäletamata aegadest on teda Itaalias aretatud ja ta on olnud nii paleedes aadli poolt kasvatatud kui ka eluseltsiline lihtrahva hüttides, kus teda eriti hinnati kaitseinstinkti ning valvsuse pärast. Ta oli ka Michelangelo koer ning, 18. sajandil, toskaana ja ladina rändurite väsimatu saatja, alati valmis igast oma teekonnal silma hakkavast võõrast kohe häälekalt märku andma.

Pika, sirge ja püstise karvaga Volpinot peetakse seltsikoerana, kuid ta on ka tubli valvur. Tema eripäraks on kaela ümber tihedast püstisest karvast moodustuv krae. Värvilt on nad valged vői punased. Ta on väikest kasvu, turja kőrgus 25-30cm, kaal u 3kg.

Iseloomult on ta kiinduv ja truu oma perekonnale, valmis igal hetkel nende kaitseks välja astuma. Vőőraste suhtes on ta reserveeritud, pisut umbusklik. Ta on väga mänguhimuline, energiline, vitaalne, liikuv ja sotsiaalne. Sobib aktiivsemale inimesele, vajab suhteliselt palju liikumist.

Tõustandard

PÄRITOLU: Itaalia

KASUTUS: Valve – ja seltsikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.4
Euroopa spitsid.
Töökatseteta

ÜLDMULJE :
Väikeseformaadiline spits, hästi kompaktne, harmooniline, kaetud pika kohevalt kerest eemale hoiduva karvaga.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Ruudukujuline kehaehitus, pea pikkus moodustab peaaegu 4/10 kerepikkusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Väga truu oma kodukohale ja perele, silmatorkavalt temperamentne, elav, rõõmsameelne ja vallatu.

PEA :
Püramiidjas, pikkus on ligikaudu 4/10 turjakõrgusest.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Pikkus on veidi suurem koonuosa pikkusest (6,5 : 5), laius sarnakaarte vahelt on suurem kui pool pea pikkusest (7,3 : 11,5); veidi munaja kujuga, nii pikuti kui ka läbilõikelt. Laubavagu on vähene, kuklakühm vaevumärgatav. Lauba ja koonu ülajooned on veidi

erisuunalised, laup tõuseb tahasuunas. Otsmiku luulised
kühmud on hästi arenenud ja liituvad peaaegu püstloodis
ninaluuga.
Üleminek laubalt koonule : Üsna rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Niiske, jahe, hästi avatud ninasõõrmetega.
Küljelt vaadates asub samal joonel ninaseljaga ega ulatu eesmisest mokaservast ettepoole. Värvilt alati must, niihästi valge kui ka punase karvkattega isenditel.
Koon : Pikkusel lühem kui koljuosa, nõgusate külgedega, terav. Ninaselg on sirge. Külgvaates moodustab alalõug koonu alumise piirjoone.
Mokad : Eest vaadates moodustavad ülemised mokad oma alaservadega sirge joone. Suunurkades ei ole
limaskest nähtav, mistõttu tunduvad mokad hästi lühikesed. Mokaservad on musta pigmendiga.
Lõuad / Hambad : Lõuad ei tundu kuigi tugevad, need on normaalselt arenenud ja sobivad oma esiservadega
suurepäraselt teineteisega. Alalõua serv on sirge. Hambad on valged, ühtlaselt sirged, täiskomplektis ja täielikult välja arenenud. Kääritaoline hambumus, lubatud on ka otsehambumus.
Silmad : Hästi avatud ja normaalse suurusega, valvsust ja elavust kiirgavad. Silmaavad on ümarad ja tagaosas veidi avatud nurgaga; silmalaud ümbritsevad tihedalt silmi. Iirise värv on tumeooker; lauservad on musta pigmendiga.
Kõrvad : Lühikesed, kolmnurga kujulised, püstised; neil on tugev kõhr ja kõrvade sisepind on ettepoole suunatud. Kõrvad on kõrge asetusega ja lähestikku. Kõrvapikkus on ligikaudu pool pea pikkusest.
KAEL :
Pikkus vastab umbes pea pikkusele. Alati kõrge
asetusega. Nahk on hästi liibuv.

KERE :
Ruudukujuline kehaehitus; õlaliigesest kuni istmikunukini mõõdetud kerepikkus vastab turjakõrgusele.
Ülajoon : Seljajoon on sirge, nimmeosas veidi kumer.
Turi : Veidi üle seljajoone tõusev.
Laudjas : Pikendab nimmejoont. Puusade ja sabatüve vahel on kalle horisontaaltasndi suhtes 10°.
Rindkere : Ulatub kuni küünarnukkideni; roided on hästi kaardunud. Rinnaosa on pikk.
Alajoon ja kõht : Rinnakuluust kuni kõhuni on alajoon vaevu tõusev. Tühimike kohad on vähe rõhutatud.

SABA :
Jätkab laudja pikendusena ning hoidub alati seljale keerdunult. Pikkuselt jääb veidi lühemaks turjakõrgusest.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldiselt vaadates täiesti püstise asetusega ja nii omavahel kui ka kere kesktelje suhtes paralleelse seisuga.
Õlad : Labaluude pikkus vastab ¼ turjakõrgusest ja nende kalle horisontaaltasandi suhtes on 60°.
Õlavarred : Need on pikemad kui labaluud ning nende kalle horisontaali suhtes on 65°. Kulgevad peaaegu
paralleelselt kere keskteljega. Küünarnukid : Paralleelsed kere keskteljega.
Küünarvarred : Sirged ja püstise seisuga, kergete luudega. Vahemaa maast küünarnukkideni on veidi
suurem kui pool turjakõrgust.
Randmed ja kämblad : Eestvaates pikendavad küünarvarte vertikaalselt kulgevat joont. Külgvaates on
kergelt nurgitunud.
Esikäpad : Need on ovaalsed, tihedalt kokku surutud varvastega. Käpapadjandid ja küüned on mustad.

TAGAJÄSEMED :
Tagantvaates peavad tagajalad olema istmikunukist kuni maani täiesti vertikaalsed ja teineteise suhtes paralleelse seisuga.
Reied : Nende pikkus vastab 1/3 turjakõrgusest; asetsevad kere kesktelje suhtes täiesti paralleelselt.
Sääred : Veidi pikemad kui reied, kergete luudega ja horisontaaltasandi suhtes 55° kuni 60° kaldu.
Kannaliigesed : Vahemaa kannanukkidest kuni maani on veidi vähem kui ¼ turjakõrgusest.
Pöiad : Need on täiesti püstised ja paralleelsed, seda nii tagant kui ka küljelt vaadates.
Tagakäpad : Ovaalsed nagu esikäpad ja nendega samasugused.

LIIKUMINE :
Ei või olla lühike–hüplev ei traavil ega ka galopil. Iga allüüri korral on liikumine pikk ja ulatuslik.

NAHK :
Kõikjal liibuv ja tihke, ilma mingisuguse lõtvuseta.

KARVKATE:
KARV : Karv on tihe, hästi pikk, tavaliselt sirge ja kohevalt turris. Karv on karmi tekstuuriga ja jäik; see ei või alla langeda isegi siis, kui karv pole eriti tihe, peab see püsti püsima. Kere näeb välja nagu muhviga ümbritsetud, eriti kaela osa, kus karv moodustab rikkaliku kaeluse. Pead
katab poolpikk karv, kõrvatüvesid peites; koonul on karv lühike. Kõrvadel on karv hästi peen ja lühike. Sabas on hästi pikk karv. Jalgade tagakülgedel moodustub karvanarmastus.

VÄRVUS :
- Ühevärviliselt valge.
- Ühevärviliselt punane.
- Šampanjavärv on lubatud, kuid ebasoovitav.
Kõrvade juures võib olla valitsev heleoranž nüanss, kuid seda tuleb lugeda veaks.

SUURUS :
Turjakõrgus : Isased : 27 kuni 30 cm.
Emased : 25 kuni 28 cm.