Kaana koerKaana koer on läbi aastasadade arenenud selliseks nagu ta on, teda ei ole inimeste poolt aretatud. Oma nime sai ta proffessor Rudolphina Menzelilt, kes poolmetsikult elavad Kaana koerad 1930ndatel aastatel kodustas. Kaana koeri kasutatakse peamiselt valvekoertena.

Kaana koer on iseloomult pisut metsik ja algupäraselt ehe. Ta on tark ja vőtab kergesti őppust, samas on ta iseteadlik ja otsustusvőimeline. Ta on väga umbusklik ja ettevaatlik, oma reviiri valvab ta hoolikalt. Oma perekonnale on ta ülimalt truu ja ustav. Vőőraste koerte vastu on ta loomupäraselt agressiivne, oma pere vastassoost olevate koertega aga saaks ta hästi läbi.

Kaana koer on keskmist kasvu, turjakőrgusega 50-60 cm, kaal 16-20 kg. Karvkate on aluskarvaga, keskmise pikkusega, nn isepuhastuv. Värvuselt on karvkate punakaspruunist kreemikasvalgeni, ka must ja valge värv vőib esineda.
Tõustandard

KASUTUS: Kaitse- ja valvekoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.6
Algupärased tõud.
Töökatseteta.

ÜLDMULJE :
Keskmise suurusega, harmoonilise kehaehitusega, tugev ja ruudukujuline, koera metsikule eellasele sarnaneva
tüübiga. Sugupooltevaheline erinevus on märkimisväärselt rõhutatud.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Elav, kiire reaktsiooniga, võõraste suhtes umbusklik, täieliku kaitsevalmidusega – terav, kuid loomupäraselt mitte agressiivne. Valvas mitte ainult inimeste, vaid samahästi ka teiste loomade suhtes. Ta on oma isandale tingimusteta alluv ning kergesti koolitatav.

PEA :
Hästi proportsionaalne, kekmise pikkusega tömbi kiilu kujuline, millele sügav kõrvadevaheline osa annab veelgi laiema mulje.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Veidi lamendunud. Võimsatel isastel peab see kogu ulatuses lai olema.
Üleminek laubalt koonule : Tasane, siiski äratuntav.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Tugev, mõõduka laiuse ja pikkusega.
Mokad : Tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Tugevad lõualuud tõiskomplektse
hammastiku ja kääritaolise või otsehambumusega.
Silmad : Tumepruunid, veidi viltuse asetusega, mandlikujulised. Tumedad silmalaugude servad on
möödapääsmatud.
Kõrvad : Suhteliselt lühikesed ja laiad, tipust veidi ümardunud püstkõrvad, madala asetusega.

KAEL :
Lihaseline, keskmise pikkusega.

KERE :
Ruudukujuline.
Turi : Hästi arenenud.
Selg : Ühtlane.
Nimme (lanne) : Lihaseline.
Rindkere : Sügav ja mõõduka laiusega. Roided on hästi kaardunud.
Alajoon ja kõht : Hästi üles tõmmatud.

SABA :
Kõrge asetusega, kogu ulatuses ümbritsetud tiheda koheva karvaga, selja kohale keerdunud asendis.

JÄSEMED:
Mõõdukate nurkadega. Olulise tähtsusega on nende tasakaalustatus.

ESIJÄSEMED :
Esijalad on täiesti sirged.
Õlad : Kaldus asetusega ja hästi lihaselised.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad.

TAGAJÄSEMED :
Jõulised.
Reied : Tugevad, tagapoolel kerge karvanarmastusega.
Põlved : Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed : Madala asetusega.
KÄPAD : Tugevad, ümarad kassikäpad kulumiskindlate padjanditega.

LIIKUMINE :
Traav on kiire, kerge ja energiline. Selles peab avalduma märkimisväärne liikuvus ja kestvus. Korrektne liikumine on hindamisel põhjapaneva tähtsusega.

KARVKATE:
KARV :
Kattekarv on tihe, karm ja sirge, lühike kuni keskmise pikkusega. Alusvill on liibuv ja seda esineb rikkalikult.

VÄRVUS :
Liivakarva kuni punakaspruun, valge, must või laiguline, maskiga või ilma selleta. Kui esineb mask, siis peab see olema sümmeetrilise joonisega. Nii must mask kui ka valged värvimärgised on lubatud kõikide värvuste juures.
Sagedamini esineb sellist värvijoonist, mis sarnaneb bostoni terrieri omale. Hall, vöödiline, piirdemärgistega must (black and tan) või kolmevärvilisus ei ole lubatud.
Kõrbealade iseloomulikud värvused - liivakarva, kuldne, punane ja kreem – need on eriti tüüpilised tõulised
tunnused.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus : 50 – 60 cm.
Isased peavad olema emastest oluliselt suuremad.
Kehakaal : 18 – 25 kg.

Tagasi