KomondorKomondori kodumaaks on Ungari, ta on Ungari lambakoertest vanim, suurim ning vőimsaim. Komondor on üks vanimatest aasia päritoluga ungari karjakoeratõugudest.

Tema eellased saabusid tõenäoliselt koos rändavate, nomaadide kombel veisekarjast elatunud esi-ungarlastega Karpaatia nõlvadele.

Tema algupärane ülesanne on olnud lambakarjade valvamine ning kaitsmine. Komondor on väga omapärase valge karvastikuga, teda on peaaegu vőimatu lambakarja seest märgata. Komondori kasukat ei harjata vaid puhastatakse käsitsi.

Karvahooldus on väga oluline, hooldamata karv muutub viltjaks ning näotuks. Komondor areneb aeglaselt, täiskasvanuks saab ta alles 3-4 aastaselt. Tema omapäraks on väga elegantne liikumine.

Komondor on suurekasvuline ja jõulise kehaehitusega. Muljetavaldav välimus ja väärikas käitumine äratavad vaatajas aukartust ja isegi hirmu. Ta pole juba loomu poolest lipitseja. Robustne kere on üleni kaetud vildistunud, nöördunud, samas tiheda ja pika karvaga.

Külgvaates kujutab kere endast ruudukujulisest formaadist veidi hälbivat külili asetsevat ristkülikut. Tiheda karvaga kaetud pea tõuseb kerest kõrgemale. Saba peab olema rippuv, kusjuures vaid sabatipp võib horisontaaltasandini kaarduda. Karvkate on elevandiluukarva.

Kehaehituselt on ta massiivne, turjakőrgus vähemalt 65 cm emased ja  70 cm isased, kaal vähemalt  65 kg.

Iseloomult on nad tősised, julged, enesekindlad ja väga heade valveomadustega koerad. Vőőraste vastu on nad umbusklikud ja kaitsevad oma territooriumi, seetőttu vőib esineda ka agressiivsust. Peab ta ju hakkama saama vőitluses huntide ja karudega, et oma karja kaitsta. Seetőttu ta algajale kogenematule koeraomanikule kindlasti ta ei sobi.

Ta on valmis vankumatu vaprusega valvama ja kaitsma oma isanda veisekarja, vara ja majapidamist, mis on tema hoole alla usaldatud. Ta ründab hääletult ja kartmatult. Ta jälgib kogu oma valvatavat reviiri ega talu sellel mingisugust võõrast elumärki. Ta käitumine on häirimatu. Kogu päeva võib ta meelsasti lesida kohal, kus on hea ülevaade kontrollitavast alast. Öösel on ta aga pidevas liikumises.

Komondorid on harjunud elama őues, kuid nende karvkate ei talu jätkuvat niiskust.

Tõustandard


PÄRITOLU: Ungari.
KASUTUS: Karjakoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1.1
Lambakoerad.
Töökatseteta.


LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Komondor on üks vanimatest aasia päritoluga ungari karjakoeratõugudest. Tema eellased saabusid tõenäoliselt
koos rändavate, nomaadide kombel veisekarjast elatunud esi-ungarlastega Karpaatia nõlvadele.

ÜLDMULJE :
Komondor on suurekasvuline ja jõulise kehaehitusega.
Muljetavaldav välimus ja väärikas käitumine äratavad
vaatajas aukartust ja isegi hirmu. Ta pole juba loomu
poolest lipitseja. Robustne kere on üleni kaetud
vildistunud, nöördunud, samas tiheda ja pika karvaga.
Külgvaates kujutab kere endast ruudukujulisest formaadist
veidi hälbivat külili asetsevat ristkülikut. Tiheda karvaga
kaetud pea tõuseb kerest kõrgemale. Saba peab olema
rippuv, kusjuures vaid sabatipp võib horisontaaltasandini
kaarduda. Karvkate on elevandiluukarva.

OLULISED PROPORTSIOONID :
- Kerepikkus on veidi suurem turjakõrgusest.
- Rinnasügavus vastab umbes poolele turjakõrgusest.
- Koon on veidi lühem kui pool pea pikkusest.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Ta on valmis vankumatu vaprusega valvama ja kaitsma oma isanda veisekarja, vara ja majapidamist, mis on tema hoole alla usaldatud. Ta ründab hääletult ja kartmatult. Ta jälgib kogu oma valvatavat reviiri ega talu sellel  mingisugust võõrast elumärki. Ta käitumine on häirimatu. Kogu päeva võib ta meelsasti lesida kohal, kus on hea ülevaade kontrollitavast alast. Öösel on ta aga pidevas liikumises.

PEA :
Lai, kerega sobivas proportsioonis. Ka tihe, sirmikujuliselt
kattev karv ei tee seda ebaproportsionaalseks.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Võlvunud. Kulmukaared on hästi arenenud.
Üleminek laubalt koonule : Selgelt väljendunud, kuid mitte
liiga järsk.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninapeegel on sirge ja tömbilõikelise kujuga, must.
Koon : Mitte kitsenev. Koonuselg on sirge.
Mokad : Mustad. Mokad on tihedalt hammastele ja lõualuudele liibuvad; suunurgad on sakilised.
Lõuad / Hambad : Lõuad on hästi lihaselised, tugevad ja võimsad; korrapärase ja hambavalemi kohaselt täieliku kääritaolise hambumusega hammastikuga.
Põsed : Laiad ja keskmise pikkusega.
Silmad : Horisontaalse asetusega, tumepruunid. Mustad lauservad ümbritsevad tihedalt silma.
Kõrvad : Kõrvad asetsevad võlvunud koljuosa suhtes keskmisel kõrgusel; need on kindlalt ja selgelt rippuvas
asendis, V- või U-kujulised. Kõrvad ei või isegi erutuse ega ründe korral tüvest üles tõusta.
KAEL :
Hästi lihaseline. Moodustab koos horisontaaltasapinnaga umbes 35º nurga. Rahulikus olukorras ja puhkeseisundis kannab koer oma kaela seljajoone loomuliku pikendusena. See on pigem lühike kui keskmise pikkusega. Kaelalotti ega ka kaelust olla ei tohi.

KERE :
Ülajoon : Kõik ülajoont moodustavad kehaosad peavad olema laiad ning rikkalikult lihastega kaetud.
Turi : Piisava pikkusega, selgelt esiletulev.
Selg : Lühike.
Nimme (lanne) : Keskmise pikkusega.
Laudjas : Lai, keskmise pikkusega, veidi laskuv.
Rindkere : Lai ja hästi lihaseline. Rinnakorv on keskmise sügavusega, lai ja pikk.
Kõht : Veidi ülestõmmatud.

SABA :
Madala asetusega, selgelt rippuv; sabatipp võib kergelt kaarduda ja lõppeda horisontaalselt. Soovitav on
kannaliigeseni ulatuv saba. Erutatud olukorras võib koer oma saba tõsta kõige enam seljajoone kõrgusele.

JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Esijäsemete hindamine on rohke pika ja nöördunud karva tõttu raskendatud. Esijalad on sambataolised, nii eest- kui külgvaates sirged, paralleelsed ja püstised. Rind on lai, nagu seda vaid teineteise suhtes laia seisuga asetsevad, kindlad ja vabalt liikuvad jäsemed võimaldada saavad. Jäsemed on kindlalt kerele kinnitunud. Luustik on tugev ja võimas. Liigesed on mahukad.
Õlad : Labaluud on mõõdukalt kaldus asetusega. Labaluu ülaserv peab asetsema vertikaalselt rinna sügavaima punkti kohal.
Esikäpad : Suured, tihked, tihedalt koos hoiduvate varvastega. Käpapadjandid on kiltkivihallid, täidlased ja hästi polsterdatud. Küüned on hallid.
TAGAJÄSEMED :
Tagajalgade seis toetab keret oma mõõdukate nurkadega. Keskmise pikkusega laudjale järgnevad soovitavalt laiad ja hästi lihaselised tagajäsemed.
Reied : Jõuliste lihastega, tüsedad.
Tagakäpad : Esikäppadest pikemad, muus mõttes samasugused. Lisavarbad tuleb eemaldada.

LIIKUMINE :
Liikumine on kerge, vaba ja väärikas. Samm on lai ja ulatuslik.

NAHK :
Nahk on hästi pigmenteerunud ning kiltkivihall. Soovitavalt peaksid ka igemed ja suulagi võimalikult tumedalt pigmenteerunud olema. Ebasoovitavad on puuduliku pigmentatsiooni ja roosatoonilise nahaga isendid.

KARVKATE :
KARV :
Kogu keha on kaetud pika karvaga. Karvkate koosneb jämedakoelisest kattekarvast ja peenest alusvillast.
Karvkatte iseärasus tulenebki kattekarva ja alusvilla äärmuslikust erinevusest. Põhinõudeks on karune,
vildistumisele kalduv karvkate. Kuid esineb ka ühtlaselt tihedat, lokilist ja nöörduvat karvastikku. Väiksemad karvasalgud on vähem või üldsegi mitte vildistunud. Karva pikkus laudjal, nimmepiirkonnas ja reite tagaosas on kõige suurem (vähemalt 20 – 27 cm), seljal, rinnakülgedel ja labaluude kohal keskmise pikkusega (vähemalt 15 – 22 cm), põskedel, kulmukaarte kohal, pealael, kõrvadel, kaelal ja jalgadel on see lühem (10 – 18 cm) ning koonul ja jalgade alaosas kõige lühem (10 - 18 cm). Ühtmoodi ebasoovitav on nii lahtikammitud kui ka täiesti hooldamata karv.

VÄRVUS :
Elevandiluukarva.

SUURUS JA KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isased vähemalt 70 cm,
Emased vähemalt 65 cm.

Kehakaal :
Isased : 50 – 60 kg.
Emased : 40 – 50 kg.
Märksõnad:

Tagasi