Niikaua, kui lääne-göta spitsi sugulust welsh corgiga pole veenvalt tõestatud, kehtib teooria, et tegemist on ühe iidse rootsi koeratõuga. Raske oleks öelda, kas viikingid on selliseid spitsitüübilisi koeri Inglismaalt Rootsi toonud.
Kaasaegsed künoloogilised uurimused toetuvad aga sellisele väitele, et tõug on välja arenenud Rootsis. Krahv Björn af Roseni teeneks tuleb lugeda seda, et seda on rootsi koeratõuna võidud tunnustada ja registrisse kanda.
Ta avastas selle koeratõu 1940ndate algul. Kord kõikide koerte arvelevõtmise juures leidis ta Västergötlandi (Lääne-göta) piirkonnas ja eriti Vara linna ümbruses
väikese, kuid üsna homogeense koertepopulatsiooni. Sellest sai aluspõhi väga tõsisele ja plaanipärasele
aretusprogrammile, mida juhtis aktiivselt koolidirektor K.G. Zettersten. Tema saavutusena õnnestus kujundada välja selline homogeenne tüüp, kellel seejuures säilis ka õige karja-instinkt.
Teda kasutati karjatamisel ja talukoerana, tema ülesandeks oli ka kodu valvamine. Tänapäeval kasutatakse teda näiteks agility harrastamisel, just tema kiirete reaktsioonide ja temperamentsuse pärast.
Lääne-Göta spits on iseloomult enesekindel ja kartmatu, töökas, vilgas, energiline ja temperamentne, pisut kärsitugi. Oma perekonnale on ta truu, vőőraste suhtes reserveeritum. Armastab väga liikumist, seetőttu sobib aktiivsele inimesele.
Lääne-Göta spits on väikest kasvu, turjakőrgus on 31-33 cm, kaal 9-14 kg. Karvkate on tiheda aluskarvaga, ilmastikukindel, poolpikk ja liibuv. Alusvill on pehme ja tihe. Karv on jalgade esikülgedel lühike, kaelal, rinnal ja tagajalgade tagapoolel aga on see mõnevõrra pikem.
Värvuselt pruun, punane vői hall, vőib esineda ka valgeid märke. Enamus Lääne-Göta Špitsidest on sündides tömbisabalised.
PÄRITOLU: Rootsi
KASUTUS: Karjakoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 3
Põhjamaised valve- ja karjakoerad
Töökatseteta.
ÜLDMULJE:
Väike, tugev, kartmatu, madalajalgne koer. Välimus ja ilme rõhutavad, et tegemist on valvsa, elava ja energilise koeraga.
OLULISED PROPORTSIOONID:
Turjakõrguse ja kerepikkuse suhe peab olema 2 : 3.
KÄITUMINE JA ISELOOM : See tõug on valvas, energiline, kartmatu ja elav.
PEA
Pea on suhteliselt pikk ja selgepiiriline. Pealtvaates moodustab pea koljust kuni ninaotsani korrapärase kiilu kuju.
PEAPIIRKOND :
Peaaegu lameda laubaga.
Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Pigimust.
Koon : Külgvaates peab see olema üsna ruudukujuline, veidi lühem kui koljuosa.
Mokad : Tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Täiskomplektne ja korrapärane kääritaoline hambumus sirgelt lõualuudes asetsevate ja hästi arenenud hammastega.
Silmad : Keskmise suurusega, ovaalsed, tumepruunid.
Kõrvad : Keskmise suurusega, teravatipulised, püstised, liikuvad, mitte liiga madalal asetsevad; kõrvaleht on kogu ulatuses, tüvest tipuni, kaetud lühikese karvaga.
KAEL :
Pikk ja hästi lihaseline, rühikas.
KERE
Ülajoon : Selg on horisontaalne ja hästi lihaseline.
Nimme (lanne) : Lühike ja tugev.
Laudjas : Lai ja veidi laskuv.
Rindkere : Pikk ja sügav. Roided on hästi kaarduvad.
Eestvaates on rinnakorv ovaalne, külgvaates ellipsi kujuline. See peab ulatuma kuni 2/5 esijalgade pikkusest.
Küljelt vaadates peab rinna sügavaim punkt asetsema vahetult esijalgade taga.
Alajoon ja kõht : Kõht on veidi ülestõmmatud.
SABA:
Esineb kahel kujul : pikk saba ja loomulik sünnipärane lühike saba. Mõlemal juhul on kõik asendid lubatud.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Hästi tugevate luudega
Õlad : Pikad ja hästi viltuse asetusega.
Õlavarred : Labaluuga võrreldes veidi lühemad ja moodustavad labaluudega selge nurga. Kinnituvad tihedalt roietele kuid on siiski hästi liikuvad.
Küünarvarred : Eestvaates veidi kõverdunud, kuid ainult niipalju, et esijalgade vaba liikumine rinnakorvi allosa ulatuses takistatud ei oleks.
Kämblad : Elastsed.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Põlved ja kannad on hästi nurgitunud.
Tagantvaates on tagajalgade seis paralleelne.
Reied : Hästi lihaselised.
Sääred : Sääred on veidi pikemad kui on vahemaa kannaliigesest maani.
KÄPAD : Keskmise suurusega, lühikesed, ovaalsed, tugevasti esiletulevate varbanukkidega, otse ettepoole suunatud. Tugevate käpapadjanditega.
LIIKUMINE:
Harmooniline ja hea tõukega.
KARVKATE:
KARV : Kattekarv on keskmise pikkusega, karge, tihedalt liibuv ja tihe. Alusvill on pehme ja tihe. Karv on jalgade esikülgedel lühike, kaelal, rinnal ja tagajalgade tagapoolel aga on see mõnevõrra pikem.
VÄRVUS : Soovitud värvused on hall, kollakashall või punakaspruun tumedama karvaga seljal, kaelal ja kere külgmistes osades. Heledam, kuid samas ülalnimetatud toonis, on karv koonul, kurgualusel, rinnal, kõhul, tuharate tagapoolel, käppadel ja kannapiirkonnas. Soovitavad on heledamad märgised õlgadel, mis moodustavad hoburakmetele sarnase joonise. Veidi valget väheldase kitsa laubatriibuna, üksiku kuklatäpina või kaelavõruna on veel lubatav. Lubatud on valged märgised nii esi- ja tagakäppadel kui ka rinnal.
SUURUS JA KEHAKAAL:
Turjakõrgus : Isastel 33 cm,
Emastel 31 cm.
Üle- või alamõõt kuni 1, 5 cm on lubatud.
Kehakaal : 9 - 14 kg.
Tagasi
