Pärnus Terveksi loomakliiniku majas asuvas lemmikloomade ilusalongis käivad soengut saamas nii peened näitusekoerad kui tavalised koerad-kassid, kelle karvakasvust peremehe jõud enam üle ei käi.
Ilusalongi groomeril ehk maakeeli öeldes karvahooldajal Tiina Tohvil klientidest puudust ei ole, pesema-pügama-kammima tuuakse igas suuruses ja igat tõugu koer ning kassegi, kirjutas Pärnu Postimees.
Pikakarvalistega on rohkem muret
Üldjuhul oskavad lopsakama karvkattega tõukoera muretsenud inimesed juba ette arvestada, kas neil jätkub aega ja kannatlikkust oma lemmiku kasuka eest hoolitsemiseks.
Kindlasti peab pügamisega arvestama spanjelite ja puudlite puhul, teistel tõugudel on karvalõikus maitseasi. Kui ikka kogu aeg kammida ei jaksa ja karv pulstuma kipub, võib selle lühemaks lõigata, kui just pole tegemist näitusekoeraga, kelle tõustandard pikka karva nõuab.
Kammimine ja pesemine on olulised kõikidele pikakarvalistele tõugudele. «Koeri pestakse just niipalju, kui vajadus tekib,» seletas Tohv. «Tänapäeva pesuvahendid on nii nahasõbralikud ja kvaliteetsed, et nendega pesemine teeb karva vaid ilusamaks.»
Tohv selgitab, et näitusekoeri pestakse üsna tihti, kas või iga nädal, sest kohtunikud ju katsuvad koera. Kodukoeri pestakse siis, kui nad on mustad. Kammima ja harjama peaks kõiki koeri, eriti karvavahetuse ajal on vaja lahtine vill välja kammida. Pika sileda karvaga koeri võiks läbi kammida umbes kord nädalas.
Karmikarvalisi koeri, nagu šnautserid ja mõni terjeritõug, ei tohi üldse kääridega pügada, neid on tarvis trimmida ehk kitkuda. Jahil käivaid koeri pole vaja trimmida rohkem kui kaks korda aastas, näitusekoeri trimmitakse iga nädal.
Kui kasukas on hukas
Paraku võib hoolsate koeraomanikegi lemmiku karv vahel pusadesse minna. Tohvi sõnutsi soodustavad pusasid niiske ilm ja karvadesse takerdunud praht, kui siis kammimine meelest läheb, ongi karvad tortis.
«Näitusekoeral tuleb pusad lahti harutada, maha lõigata ei tohi,» teab Tohv. «Lõigates jääb lühike koht näha ja karva struktuur on teine. Äärmisel juhul võib pusa pikuti pooleks lõigata, et oleks lihtsam nokitseda.»
Kui tegemist on kodukoeraga, võib probleemsed kohad masinaga maha ajada. Vastu talve võib loomal küll jahe hakata, kuid õnneks kasvab karv kiiresti tagasi, häda korral saab koerale ka jaki selga panna. Suured pusad ja viltinud karv iseenesest ära ei kao ning põhjustavad loomale endalegi ebamugavust. Pusade alla võib põletik tekkida ja suvel palavaga isegi vaglad sigineda.
Pusastunud kassiga on raskem, sest neil kammitakse pusad lihtsalt küljest ära, see on loomale valus ja sellepärast tuleb teha narkoos. Pikakarvalisi kasse on vaja ka pesta, sest kuigi kass on puhas loom, kipub tema kasukas tolmu koguma nagu koertelgi, peale selle määrdub tihti sabaalune. Pärsia kasse pestakse ja talgitatakse enne näitusi.
Pestud kassi või koera kuivatatakse fööniga, samal ajal harjatakse karv kohevaks. Kassidele see enamasti ei meeldi, aga õhu käes kuivades võib loom külmetuda ja niigi pusas karv kuivab veel rohkem kinni.
Et loom pesemise ja kammimisega kenasti lepiks, on seda vaja harjutada juba väikesest peale. «Inimesed väidavad, et koer ei lase kodus midagi teha,» seletas Tohv. «Antakse küllalt kergesti oma loomale järele: kui koer näitab, et ei taha pesemist, siis peremees lepibki sellega. Minu juures on koerad üldjuhul rahulikud ja lasevad kõike teha, vaid mõni üksik võitleb lõpuni välja.» Ilusalongis on neljajalgse kliendi jaoks spetsiaalne reguleeritav laud ja abivahendid.
Salongiprotseduure saab edukalt teha ka kodus, vaja läheb vaid piidega kammi, kraasi ja küünetange. Erineva karvastikuga koertele on olemas erinevad kammid, näiteks siledakarvaliste tõugude okaskarva saab edukalt harjata kummikinda moodi vahendiga, lahtise aluskarva jaoks on eraldi töövahendid jne.
Erinevad on ka šampoonid ja palsamid: kas pikale siidjale karvale või kohevale karvale. Kindlasti ei soovitata enam koeri pesta rohelise seebiga, nagu vanasti parasiitide tõrjeks tehti, sest see muudab karva väga takuseks ja ebameeldivaks.
Märksõnad:
Tagasi
