Saksa pikakarvaline linnukoerSaksa pikakarvalises linnukoeras on ühendatud nii linnukoera, kullikoera, veekoera kui ka hagija vered ning sellega loodi ka alus tema kasutusalade mitmekülgsusele.

Alates aastast 1879 hakati tegelema puhasaretusega ja määratleti olulisemad tõutunnused.
Aastal 1897 koostas vabahärra von Schorlemer saksa pikakarvalise linnukoera esimese tõustandardi ja sellega pandi nurgakivi tänapäevasele puhasaretusele.

Saksa pikakarvaline linnukoer sarnaneb välimuse poolest teistele saksa linnukoertele. Turja kőrgus on isastel 62 - 67 cm ,emastel 58 - 64 cm. Keha katab pikk, tihe, karedavőitu laineline karv.

Kaelal, rinnal ja kőhul on karva pikkus 6 - 10 cm, seljal ja külgedel 3 - 5 cm. Jalgade tagakülgedel on karv pikem ja rippuv.

Saba alapoolel moodustab kuni 15 cm pikkune karv nn. lipu.

Tõustandard

PÄRITOLU: Saksamaa

KASUTUS: Mitmekülgse kasutusega jahikoer

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 7
Seisukoerad.
Alarühm 7.1.1
Kontinentaalsed seisukoerad.
Kontinentaalsed linnukoerad.
Töökatsetega

ÜLDMULJE :
Tugev, lihaseline, sügava kerega, sujuvate joontega.
Väiksematelgi koertel peab jätkuma piisavalt substantsi.
Ebasoovitavad on võimsad ja raskepärased koerad.

OLULISED PROPORTSIOONID :
Koonuosa ja koljuosa on ühepikkused; koer ei ole ülearenenud tagaosaga, turi on laudjast veidi kõrgemal.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Tasakaalukas, rahulik, ohjeldatud temperament, heatahtlik, kergesti juhitav.

PEA :
Erilist tähtsust tuleb omistada kaunikujulisele pikakarvalise saksa linnukoera peale. Suursugune üldmulje, pikliku ristküliku kuju.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Kergelt võlvunud.
Üleminek laubalt koonule : Laubalõige on kergelt taanduvas suunas tõusev, mitte järsulõikeline.

NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Pruun, lubatud on kerge kimmeltähnilisus.
Koonuselg : Kergelt kumerdunud, mitte liiga kitsas.
Mokad : Mitte liiga rippuvad.
Lõuad / Hambad : Lõuad ei ole liiga õrna ehitusega.
Täiskomplektne, hästi arenenud hammastik 42 hambaga. Ülemised lõikehambad peavad kääritaoliselt katma alumisi lõikehambaid.
Põsed : Ilma liiga tugevate sarnakaarteta.
Silmad : Värv : pruun, võimalikult tume. Silmalaud on tihedalt silmale liibuvad, ilma nähtava punase sidekestata.
Mitte liiga sügaval asetsevad ega välja pungituvad. Kõrvad : Mitte liiga madala asetusega, kergelt ettesuunas pööratud.

KAEL :
Tugev ja suursuguse kujuga, kulgeb rinnani ilma
kaelalotita ja kauni joonega, mitte liiga lühike.

KERE :
Selg : Sirge, kindel, mitte liiga pikk.
Nimme (lanne) : Eriti lihaseline.
Laudjas : Pikk, mõõdukalt laskuv.
Rindkere : Esile tuleva eesrinnaga; rinnakorv on lai ja sügav, vähemalt kuni küünarnukkideni ulatuv.

SABA :
Mitte liiga jäiga asetusega. Peab olema väljasirutatud asendis, viimase kolmandiku osas veidi ülespoole.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Üldmulje : Õlavarreluu, küünarvarreluud ja kämblaluud peavad asuma seisval koeral eestvaates peaaegu püstisel joonel.
Õlad : Hästi liibuvad. Külgvaates ja rahulikus olekus peab labaluu ja õlavarreluu vahelise liigese nurk olema võimalikult lähedane täisnurgale.
Küünarnukid : Hästi liibuvad.
Randmeliigesed : Kerge kaldega.
Kämblad : Mitte täiesti püstised.

TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Tagantvaates peavad puusad (vaagnaluud), reieluud, sääreluud ja pöialuud moodustama püstise
sirgjoone.
Kannaliigesed : Erilist tähtsust tuleb omistada headele nurkadele.
Lisavarbad : Peavad olema kohe sünnijärgselt eemaldatud.

KÄPAD :
Sitked ja tugevad padjandid.

LIIKUMINE :
Pika ulatusega ja hea tagajala tõukega liikumine.

NAHK :
Tihedalt kerele liibuv, ilma nahavoltideta.

KARVKATE:
KARV :
Suurimat tähtsust tuleb omistada õigele karvapikkusele : ei tohi olla liigset karvakasvu nagu ka üldiselt mitte liiga lühikest karva. Seljal ja kere külgedel : karv on 3,5 cm pikkune, hästi liibuv. Kaela alapoolel, rinnal ja kõhul võivad karvad veelgi pikemad olla.
- Kõht : hästi karvane.
- Kõrvad : karvkate on villav ja rippuv.
- Saba : lipuna hästi narmastunud, karvane kuni sabatipuni.
- Esijalgade tagapool : narmastega (lipud).
- Tagajalgade tagapool : narmastega (püksid).
- Kannaliigestest allpool : karv on märgatavalt lühem.
Ebasoovitav on liiga tugev narmastus. Varvaste vahed on kaetud tiheda ja lühikese karvaga.
- Pea : karv on tunduvalt lühem, kuid igal juhul pikem kui lühikarvalisel saksa linnukoeral; ebasoovitavad on karvasalgud pealael.
- Kere : karv on sirge, kõva, sile või veidi laines, tihedalt liibuv. Hea ja tiheda alusvillaga.

VÄRVUS :
- Ühevärviliselt pruun.
- Pruun valgete või läbikasvanud (kimmel) värvimärgistega (eriti rinnal ja käppadel).
- Tumekimmel (suuremate või väiksemate tumepruunide laikudega; pruun pea, v.a lauk, täht või kübe otsmikul).
- Helekimmel (suuremate või väiksemate helepruunide laikudega; pruun pea, v.a lauk, täht või kübe otsmikul).
- Forell-kimmel (rohkelt väikesi pruune laike valget värvi taustal. Pea on pruun, v.a lauk, täht või kübe otsmikul).
- Pruun-valge, kas puhtalt pruun-valge või ainult väheste väikeste laikudega (suured pruunid laigud, sadul või mantel, pea : pruun, v.a lauk, täht või kübe otsmikul).
- Välja tuleb prakeerida kollakas piirdemärgis kui algsele hagijatest põlvnemisele viitav tunnus.

SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Ideaalmõõt isastel : 63 - 66 cm (minimaalselt 60 cm, maksimaalselt 70 cm).
Ideaalmõõt emastel : 60 - 63 cm (minimaalselt 58 cm, maksimaalselt 66 cm).

KEHAKAAL :
Kehakaal jääb umbes 30 kg juurde.

 

Märksõnad:

Tagasi