Siberi husky on pärit Siberist, kus teda kasutati eelkőige veo- ning valvekoerana. Tänapäeval on ta kasutusel eelkőige seltsikoerana.Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu.
Husky on (nagu eelpool öeldud) äärmiselt sobiv täitmaks oma põlist tööülesannet kelgukoerana ja kergete koormate mõõdukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks.
Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda põhiolemust jõu, kiiruse ja vastupidavuse sobivas vahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. Õiges konditsioonis husky, kellel on hästi arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla ülekaaluline.
Iseloomult on siberi husky väga sõbralik, energiline ja ka üksjagu isepäine. Ta seisab hea selle eest, et tema omanik olenemata ilmast ja välistemperatuurist saaks vähemalt paar tundi värskes õhus veeta, nad naudivad liikumist ja loodust. Husky on "ilmakindel" koer.
Siberi husky peab saama palju liikuda, vastasel juhul suunab ta oma ülejääva energia ning igavuse sisekujundusse. Loomulikult kujundavad nad tapeeti, diivaneid, voodeid, vaipu ja kõike muud, mis hamba alla satub oma äranägemise jägi, nende fantaasia on piiritu.
Nad on ka väga nutikad koerad, kes avavad uksi, kaevavad auke ja ronivad üle aia. See tõug ei sobi inimesele, kes nõuab kohest ja absoluutset kuuletumist, on uhke oma iluaia üle või kes soovib diivanikoera. Kaevamine on husky loomuses, seda on võimalik ohjata, kuid seda ei tohi talle lõplikult keelata. Ning ta pole meister mitte ainult kaevamises vaid ka suur meister põgenemises. Kogenud kasvatajad ja händlerid ei soovita huskyt rihmast lahti jalutada, sest kui ta mõne huvitava lõhna üles võtab, ei pruugi ta enam tagasi tulla.
Husky on äärmiselt intelligentne koer, kes enamjaolt mõtleb oma peaga, talle ei sobi karm kamandamine. Siberi huskyt on lihtne koolitada läbi premeerimise ja motiveerimise, kuid selleks, et teda koostööle saada, peab peremees talle ennast enne tõestama kui pädevat juhti. Kui alluvussuhted paigas, on lihtne edasi minna, kuid ka siis kompab husky aegajalt oma peremehe piire. Selle koeraga ei tohi inimene ennast lõdvaks lasta. Koolitamisega tuleb alustada maast-madalast ning pidev järjekindlus on hädavajalik, husky mäletab liiga hästi kus ja millal peremees talle järele andis.
Lisaks intelligentsusele ja energilisusele võib huskyt iseloomustada kui väga sõbralikku koera. Kuna ta on loodud töötama rakendis koos teiste koertega, on see iseloomujoon hädavajalik, ta on inimesele ja suhtlemisele orienteeritud. Ta on sõbralik absoluutselt kõigiga, nii kutsutud kui ka kutsumata külalistega, seega ei ole ta valvekoeraks sobilik. Ainus, millega ta võib pisut ehmatada, on hundilik välimus.
Hundilik on ka huskyde ulg. Nad on üsnagi vokaalsed koerad - hauguvad haruharva kuid see eest nad uluvad, joodeldavad ja vinguvad. Omanikule võib husky ulg tunduda kõige kaunima helina, kuid naabrid tihti seda arvamust nii entusiastlikult ei jaga.
Siberi huskyd on keskmist kasvu, turjakőrgus 50,5-60 cm, kaal 15,5-28 kg seega pole tegemist väga korpulentsete koertega.
Huskyl on väga tihe kahekordne karv. Pehme aluskarv võib olla kas valge, kreemjas või värviline; tihe ja tugev pealiskarv samuti valge või värviline. Karvahooldus on huskydel suhteliselt lihtne, piisab regulaarsest kammimisest näiteks kord nädala-pooleteise jooksul, et eemaldada surnud karvad ning stimuleerida vereringet. Kui koer elab toas, läheb lisaks heale kammile tarvis väga head tolmuimejat, sest toahusky ajab karvu kogu aeg. Õues elades teeb ta seda korra-kaks aastas ning siis viskab ta kogu aluskarva maha. Normaalne husky karv on suhteliselt lühike ja liibuv, pikk ja kohev "fluffy" ei ole õige ning selliste koerte aretuses kasutamine on keelatud.
Lubatud värvused on üleni mustast üleni valgeni ning kõik, mis sinna vahele jääb - hall, hundihall, agouti ("metsik" värv), hõbehall, hülgehall, pruun, helepunane, vask, šokolaadvask, punane vask, oranþ vask, soobel, isabella valge ja piebalt (valge koer mistahes värvi laikudega). Enamasti esinevad nimetatud värvid kombinatsioonis valge või kreemja värvigaga, kuid on ka üleni värvilisi isendeid, näiteks must või agouti.
Husky silmad võivad olla tumepruunid, kollased, sinised, üks ühest ja teine teisest värvist (bi-color) või osa silmast on teist värvi (parti-color). Kõik värvid on lubatud, ükski ei ole teisest parem või halvem. Samuti on huskydel lubatud "lumenina" - roosa värvus ninapeeglil.
Siberi husky imekaunisse välimusse on lihtne ära armuda, kuid kahjuks ei sobi see koer igaühele!
Loe Siberi huskyde kohta veel siit.
Loe ka teistest husky tõugudest.
Tõustandard
PÄRITOLU: U.S.A.
KASUTUS: Kelgukoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.1
Põhjamaised kelgukoerad
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu. Husky on (nagu eelpool öeldud) äärmiselt sobiv täitmaks oma põlist tööülesannet kelgukoerana ja kergete koormate mõõdukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks.
Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda põhiolemust jõu, kiiruse ja vastupidavuse sobivas
vahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. Õiges konditsioonis husky, kellel on hästi arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla ülekaaluline.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Õlaliigesest kuni istmikunukini mõõdetud kerepikkus on veidi suurem turjakõrgusest.
- Vahemaa ninaotsast kuni laubale üleminekuni on sama pikk võrreldes vahemaaga lauba üleminekust kuni kuklakühmuni.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Siberi husky’le iseloomulik temperament on sõbralik ja leebe, samas ka tähelepanelik ja kontakteeruv.
Temas ei avaldu valvekoera rõhutatud omadusi, ta pole ka võõraste suhtes umbusklik ega teiste koerte suhtes
agressiivne. Täiskasvanud koera käitumises peab avalduma mõningal määral eemalehoidlikkust ning
teatavat väärikust. Husky intelligentsus, juhitavus ja innukus teevad temast meeldiva seltsilise ja kergesti õpetatava töökoera.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv,
ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast
silmade suunas ahenev.
Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi;
puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav.
Koon : Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas ühtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana või
kandilisena lõppedes. Ninaselg on lauba üleminekust kuni ninaotsani sirge. .
Mokad : Hästi pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus.
Silmad : Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad võivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii üks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmevärvilised silmad. Pilk on läbitungiv kuid sõbralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas.
Kõrvad : Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, tihedalt lähestikku ja kõrgel asetsevad. Kõrvad on paksud, hästi karvased, tagaküljest kergelt kaardunud, täiesti püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega.
KAEL :
Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv.
KERE :
Selg : Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega, mitte
ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv.
Nimme (lanne) : Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelt kumerdunud.
Laudjas : Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu.
Rindkere : Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist.
SABA :
Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool ülajoont, kuid koera tähelepanu ergastumisel tõuseb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast kõrgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda küljele rõngasse, seljast ühele ega teisele poole ning ei tohi hoiduda tihedalt selja vastu surutuna. Rahulikul ja lõõgastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb saba välja kui ümar pudelihari.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Eestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest mõõdukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt. Luud on
toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani, on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada.
Õlad ja õlavarred : Labaluud on hästi arenenud.
Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised.
Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Randmeliigesed : Tugevad, kuid nõtked.
Kämblad : Külgvaates veidi kaldus asetusega.
TAGAJÄSEMED :
Tagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest mõõdukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida küll harva esineb, tuleb eemaldada.
Reied : Hästi lihaselised ja jõulised.
Põlved : Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed : Hästi märgatavad ja madalal asetsevad.
KÄPAD :
Ovaalsed, kuid mitte pikad, keskmise suurusega, kompaktsed ja varvaste ning käpapadjandite vahelt hästi
karvased. Padjandid on vastupidava ja paksu polsterdusega. Loomulikult seistes ei ole käpad sisse- ega
väljapoole pööratud.
LIIKUMINE :
Hoogne ja pealtnäha väsimatu. Siberi husky on väle ja kergejalgne. Näituseringis liikumise hindamiseks tuleb teda esitada lõdvalt rippuva rihma otsas ja üsna kiirel traavil, mille korral avalduvad hea ulatusega esisamm ja tugev tagatõuge. Sammu-tempos esitatav siberi husky liigub eest ja tagant vaadates mitte väga kitsa sammuga, kuid tempo tõusmisel hakkavad jalad kord-korralt keskjoonele lähenema, kuni lõpuks kulgevad käpad joostes otse keretelje alla jääval sirgjoonel. Kui käpajäljed kattuvad, siis liiguvad nii esi- kui tagajalad sirgelt ilma, et küünarnukid või kannad sisse- või väljapoole pöörduksid. Jalad liiguvad paralleelselt. Liikumisel püsib ülajoon kindla ja sirgena.
KARVKATE :
KARV : Siberi husky karvkate on kahekihiline ja keskmise pikkusega, see näeb välja ilus ja karusnahka meenutav. Karv ei tohi olla nii pikk, et varjutaks koera selgepiirilist siluetti. Alusvill on pehme ja tihe ning kattekarva toestamiseks piisava pikkusega. Pikemad ja jäigad kattekarvad on sirged ning veidi liibuvad, mitte aga karedad ega kerest eemale turritavad. Hindamisel tuleb arvesse võtta, et karvavahetuse ajal on alusvilla puudumine täiesti normaalne. Hooldatud välimuse rõhutamiseks on lubatud vurrukarvade ja varvaste vaheliste ning käpa välisservade karvade lühendamine. Igaltpoolt mujalt on karvkatte trimmimine lubamatu ja selle puhul tuleb rangelt näitusehinnet alandada.
VÄRVUS : Lubatud on kõik värvused mustast kuni puhasvalgeni. Mitmesugused erinevad peajoonised on
üldised, kaasa arvatud ka sellised mustrid, milliseid teistel tõugudel ei esine.
SUURUS ja KEHAKAAL :
TURJAKÕRGUS : isastel : 53,5 - 60 cm (21-23,5 tolli). emastel : 50,5 - 56 cm (20-22 tolli).
KEHAKAAL : isastel : 20,5 - 28 kg (45-60 naela). emastel : 15,5 - 23 kg (35-50 naela).
Kehakaal peab sobivalt vastama turjakõrgusele. Nimetatud suurused ja kaalud näitavad äärmisi piirmõõtusid ilma, et need ekstreemseteks muutuksid.
KOKKUVÕTE :
Siberi husky olulisemad tõulised tunnused on keskmine kasv, mõõdukas luustiku tugevus, harmoonilised
proportsioonid, kerge ja vaba liikumine, õige karvkate, eespool kirjeldatud pea ja kõrvade kuju, korrektne saba ning hea iseloom. Hinnet tuleb alandada raskepärase luustiku, ülemäärase kehakaalu, seotud või raskevõitu liikumise ning pika või kareda karvkatte korral.
Siberi husky ei tohi välja näha raske ega robustne, nagu kärurakendikoer, samas ka mitte nii kerge ega kiitsakas, nagu hurdakoer. Nii isased kui ka emased peavad näima võimelistena taluda pikaajalist koormust.
Peale ülalpool nimetatud vigade on siberi husky’de puhul ebasoovitavad ka teised, kõikidele koeratõugudele ühised, morfoloogilised vead, kuigi neid siinkohal eraldi esile ei tooda.
PÄRITOLU: U.S.A.
KASUTUS: Kelgukoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud
Alarühm 5.1
Põhjamaised kelgukoerad
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Siberi husky on keskmise suurusega töökoera tõug, kiire, kergejalgne, vaba ja elegantse liikumisega. Tema üsna kompaktne ja tihedakarvaline kere, püstised kõrvad ning kohev saba viitavad põhjamaisele päritolule. Talle iseloomulik liikumisviis on sujuv ja pealtnäha väsimatu. Husky on (nagu eelpool öeldud) äärmiselt sobiv täitmaks oma põlist tööülesannet kelgukoerana ja kergete koormate mõõdukas tempos suurte vahemaade taha toimetamiseks.
Kehaehituse proportsioonid ja kuju peegeldavad seda põhiolemust jõu, kiiruse ja vastupidavuse sobivas
vahekorras. Isased on maskuliinsemad, kuid mingil juhul mitte robustsed; emased on feminiinsed ilma hapruseta kehaehituses. Õiges konditsioonis husky, kellel on hästi arenenud ja tihedad lihased, ei tohi olla ülekaaluline.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Õlaliigesest kuni istmikunukini mõõdetud kerepikkus on veidi suurem turjakõrgusest.
- Vahemaa ninaotsast kuni laubale üleminekuni on sama pikk võrreldes vahemaaga lauba üleminekust kuni kuklakühmuni.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Siberi husky’le iseloomulik temperament on sõbralik ja leebe, samas ka tähelepanelik ja kontakteeruv.
Temas ei avaldu valvekoera rõhutatud omadusi, ta pole ka võõraste suhtes umbusklik ega teiste koerte suhtes
agressiivne. Täiskasvanud koera käitumises peab avalduma mõningal määral eemalehoidlikkust ning
teatavat väärikust. Husky intelligentsus, juhitavus ja innukus teevad temast meeldiva seltsilise ja kergesti õpetatava töökoera.
PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv,
ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast
silmade suunas ahenev.
Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi;
puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav.
Koon : Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas ühtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana või
kandilisena lõppedes. Ninaselg on lauba üleminekust kuni ninaotsani sirge. .
Mokad : Hästi pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad : Kääritaoline hambumus.
Silmad : Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad võivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii üks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmevärvilised silmad. Pilk on läbitungiv kuid sõbralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas.
Kõrvad : Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised, tihedalt lähestikku ja kõrgel asetsevad. Kõrvad on paksud, hästi karvased, tagaküljest kergelt kaardunud, täiesti püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega.
KAEL :
Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv.
KERE :
Selg : Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega, mitte
ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv.
Nimme (lanne) : Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelt kumerdunud.
Laudjas : Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu.
Rindkere : Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist.
SABA :
Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool ülajoont, kuid koera tähelepanu ergastumisel tõuseb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast kõrgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda küljele rõngasse, seljast ühele ega teisele poole ning ei tohi hoiduda tihedalt selja vastu surutuna. Rahulikul ja lõõgastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb saba välja kui ümar pudelihari.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Eestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest mõõdukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt. Luud on
toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani, on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada.
Õlad ja õlavarred : Labaluud on hästi arenenud.
Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised.
Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud.
Küünarnukid : Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Randmeliigesed : Tugevad, kuid nõtked.
Kämblad : Külgvaates veidi kaldus asetusega.
TAGAJÄSEMED :
Tagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest mõõdukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida küll harva esineb, tuleb eemaldada.
Reied : Hästi lihaselised ja jõulised.
Põlved : Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed : Hästi märgatavad ja madalal asetsevad.
KÄPAD :
Ovaalsed, kuid mitte pikad, keskmise suurusega, kompaktsed ja varvaste ning käpapadjandite vahelt hästi
karvased. Padjandid on vastupidava ja paksu polsterdusega. Loomulikult seistes ei ole käpad sisse- ega
väljapoole pööratud.
LIIKUMINE :
Hoogne ja pealtnäha väsimatu. Siberi husky on väle ja kergejalgne. Näituseringis liikumise hindamiseks tuleb teda esitada lõdvalt rippuva rihma otsas ja üsna kiirel traavil, mille korral avalduvad hea ulatusega esisamm ja tugev tagatõuge. Sammu-tempos esitatav siberi husky liigub eest ja tagant vaadates mitte väga kitsa sammuga, kuid tempo tõusmisel hakkavad jalad kord-korralt keskjoonele lähenema, kuni lõpuks kulgevad käpad joostes otse keretelje alla jääval sirgjoonel. Kui käpajäljed kattuvad, siis liiguvad nii esi- kui tagajalad sirgelt ilma, et küünarnukid või kannad sisse- või väljapoole pöörduksid. Jalad liiguvad paralleelselt. Liikumisel püsib ülajoon kindla ja sirgena.
KARVKATE :
KARV : Siberi husky karvkate on kahekihiline ja keskmise pikkusega, see näeb välja ilus ja karusnahka meenutav. Karv ei tohi olla nii pikk, et varjutaks koera selgepiirilist siluetti. Alusvill on pehme ja tihe ning kattekarva toestamiseks piisava pikkusega. Pikemad ja jäigad kattekarvad on sirged ning veidi liibuvad, mitte aga karedad ega kerest eemale turritavad. Hindamisel tuleb arvesse võtta, et karvavahetuse ajal on alusvilla puudumine täiesti normaalne. Hooldatud välimuse rõhutamiseks on lubatud vurrukarvade ja varvaste vaheliste ning käpa välisservade karvade lühendamine. Igaltpoolt mujalt on karvkatte trimmimine lubamatu ja selle puhul tuleb rangelt näitusehinnet alandada.
VÄRVUS : Lubatud on kõik värvused mustast kuni puhasvalgeni. Mitmesugused erinevad peajoonised on
üldised, kaasa arvatud ka sellised mustrid, milliseid teistel tõugudel ei esine.
SUURUS ja KEHAKAAL :
TURJAKÕRGUS : isastel : 53,5 - 60 cm (21-23,5 tolli). emastel : 50,5 - 56 cm (20-22 tolli).
KEHAKAAL : isastel : 20,5 - 28 kg (45-60 naela). emastel : 15,5 - 23 kg (35-50 naela).
Kehakaal peab sobivalt vastama turjakõrgusele. Nimetatud suurused ja kaalud näitavad äärmisi piirmõõtusid ilma, et need ekstreemseteks muutuksid.
KOKKUVÕTE :
Siberi husky olulisemad tõulised tunnused on keskmine kasv, mõõdukas luustiku tugevus, harmoonilised
proportsioonid, kerge ja vaba liikumine, õige karvkate, eespool kirjeldatud pea ja kõrvade kuju, korrektne saba ning hea iseloom. Hinnet tuleb alandada raskepärase luustiku, ülemäärase kehakaalu, seotud või raskevõitu liikumise ning pika või kareda karvkatte korral.
Siberi husky ei tohi välja näha raske ega robustne, nagu kärurakendikoer, samas ka mitte nii kerge ega kiitsakas, nagu hurdakoer. Nii isased kui ka emased peavad näima võimelistena taluda pikaajalist koormust.
Peale ülalpool nimetatud vigade on siberi husky’de puhul ebasoovitavad ka teised, kõikidele koeratõugudele ühised, morfoloogilised vead, kuigi neid siinkohal eraldi esile ei tooda.
Märksõnad:
Tagasi
