Alpi takshagijas

Alpi takshagijas ehk Alpenländische dachsbracke on aretatud Austria Alpides 1850-ndatel aastatel. Tegemist on suhteliselt haruldase koeratőuga. Ilmastikukindla töökoerana on alpi takshagijas sobiv nii jäljekoeraks sõralise uluki otsimisel kui ka ajujahil jänesele ja rebasele.

Juba antiikajal kasutati jahikoeri, kes olid oma välimuselt hämmastavalt sarnased alpi takshagijatega.
Habsburgide kroonprints Rudolf lasi oma jahiülematel neid aastatel 1881 ja 1885 Mürzstegist ja Ischlist kaasa tuua. Aastal 1932 tunnustas Austria künoloogiline keskorganisatsioon alpi-erzgebirge takshagija kolmanda verejäljekoera tõuna.

Aastast 1975 muudeti tõu nimetus alpi takshagijaks ja F.C.I. tunnustas seda kui Austria päritoluga tõugu. Aastal 1991 klassifitseeriti alpi takshagijas F.C.I. verejäljekoerte alarühma.

Alpi takshagijas on iseloomult töötahteline, kergesti koolitatav, vilgas ja energiline, suhteliselt isepäine. Ta on liikuv, sobib aktiivsele inimesele, vajab ninatööd. Ta on julge, algatusvőimeline, sotsiaalne ja sőbralik.

Alpi takshagija turjakőrgus on 34-42 cm, kaal 15-18 kg. Karvkate on tihe, karm ja lühike, värvilt punakas vői mustade otstega punane karv. Ideaalvärv on tume hirvepunane kerge musta looritusega või ilma selleta, samuti must selgepiiriliste punakaspruunide piirdemärgistega peas (topeltsilmad), rinnal, jalgadel, käppadel ning saba alapoolel; valge täht rinnal on lubatud.

Tõustandard:

ÜLDMULJE :
Madalajalgne, jõuline jahikoer jämedakoelise, raskeluulise
kehaehitusega, tiheda karvkattega, tihke lihastikuga.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Terase ja sõbraliku ilmega. Kartmatu iseloom.

PEA :
PEAPIIRKOND :
Kolju : Veidi kumerdunud ajukolju osa, märgatav laubavagu, kergelt rõhutatud kuklakühm.
Üleminek laubalt koonule : Märgatav.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must.
Koon : Tugev.
Mokad : Hästi liibuvad, musta pigmendiga, mõõdukalt kumerdunud mokakaarega.
Lõuad / Hambad : Tugev, täiskomplektne hammastik kääritaolise või otsehambumusega. Soovitav on täishammastik 42 hambaga; lubada võib kokku kuni kahe PM1 või PM2 (1. ja 2. eespurihammas) hamba puudumist; M3 (3. purihambad) võivad jääda tähelepanuta.
Põsed :
Silmad : Tumepruuni iirisega; silmalaud on tihedalt silmamunale liibunud ja musta pigmendiga.
Kõrvad : Kõrge asetusega, ripuvad ilma voltideta, laia ning siledana, keskmise pikkusega (peavad ulatuma kuni kihvani), hästi ümardunud alaservaga.
KAEL :
Lihaseline, mitte liiga pikk.

KERE :
Ülajoon : Kere on tugev ja hästi lihaseline, ristkülikukujuline.
Turi : Mõõdukalt rõhutatud.
Selg : Sirge.
Nimme (lanne) : Lühike ja lai.
Laudjas : Veidi laskuv.
Rindkere : Sügav ja lai, rõhutatud eesrinnaga; rinnasügavus peaks moodustama umbes poole turjakõrgusest.
Alajoon ja kõht : Mõõdukalt üles tõmmatud.
SABA :
Kõrge asetusega, tugeva tüveosaga. Alaosas pika karvaga (harjassaba), ulatub peaaegu maani, hoidub
veidi laskuvas asendis.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Esijalad on sirged ja tugevad. Kere üldmuljega võrreldes näivad jalad lühikesed.
Õlad : Labaluud on tihedalt liibuvad, pikad, kaldus asetusega ja tugeva lihastikuga.
TAGAJÄSEMED :
Üldmulje : Lihaselised, tugevad ja hästi nurgitunud;
tagantvaates on jala telgjoon sirge.
KÄPAD :
Tugevad, ümarad; varbad on tihedalt kokku surutud; käpapadjandid on tugevad; küüned on mustad.

LIIKUMINE :
Liikumine on pika ulatusega, mitte tippiv. Eelistatum liikumisviis : traav.

NAHK :
Nahk on elastne ja tugev, ilma voltideta.

KARVKATE :
KARV :
Karvkate koosneb hästi tihedast okaskarvast koos tiheda alusvillaga, mis katab kogu keret ning on hästi liibunud.
VÄRVUS :
Ideaalvärv on tume hirvepunane kerge musta looritusega või ilma selleta, samuti must selgepiiriliste punakaspruunide piirdemärgistega peas (topeltsilmad), rinnal, jalgadel, käppadel ning saba alapoolel; valge täht rinnal on lubatud.

SUURUS :
Turjakõrgus : 34 - 42 cm.
Ideaalsuurus : Isased : 37 - 38 cm.
Emased : 36 - 37 cm.
Märksõnad:

Tagasi