Barbet

Barbeti kodumaa on Prantsusmaa, teda kutsutakse ka Griffon d'Arret a Poil Laineux. Teda on kirjeldatud ja kujutatud juba 16nda aastasaja teostes.

Barbet oli mere ääres kasutusel ka kui aporteeriv koer, teda kasutatakse peamiselt veelinnukoerana. Veekoer on rohkem kui pelgalt aporteeriv koer; tal tuleb vees kasvava taimestiku sisse peitunud linde otsida, leida ja üles ehmatada; ta aporteerib seejärel allalastud uluklinnu oma isandale. Ta ei pelga külma ning läheb vette iga ilmaga.

Barbet on iseloomult tasakaalukas, rahulik, sotsiaalne, koostööhimuline ja kergesti dresseeritav. Ta on väga kiindunud oma perekonda, ta on sőbralik, laste ja teiste koertega on tal läbisaamine hea. Üle kőige armastab ta ujuda.

Barbet on keskmist kasvu, turjakőrgus minimaalselt 53-58 cm, kaal 15-25 kg.

Karvkate on pikk, villav, krussis lokkidega, nöörduv. Karv on rikkalik ja katab loomulikus olekus kogu keha. See on oluliseks tõuliseks tunnuseks. Läbi aegade on barbet’ karvkatet spetsiifilise lõikusega kujundatud, et kergendada tema tööd ja liikumist.
Karvkate on väga ilmastikukindel, vetthülgav, värvuselt ühevärviline must, hall, kastanpruun, võik, liivakarva, valge või rohkem või vähem laiguline. Lubatud on kõik liivakarva värvuse värvinüansid. Eelistatakse, et kogu keha on siiski ühtlaselt kaetud sama värvitooniga.

Tõustandard

PÄRITOLU: Prantsusmaa

FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 8
Retriiverid, linde lenduajavad koerad ja veekoerad.
Alarühm 3
Veekoerad.
Töökatsetega.
ÜLDMULJE :
Keskmise suurusega koer, kellel on keskmised proportsioonid ja iseloomulikult tihe, udeja villaku taoline
kasukas, mis on tõhusaks katseks külma ja niiskuse eest.
Karv moodustab lõuahabeme, tänu millele on tõug ka nime saanud.

KÄITUMINE / ISELOOM :
Tasakaalukas, mitte agressivne ega ka pelglik, juhitav, hästi kiindunud oma peremehesse, hästi sõbralik;
armastab vett.

PEA :
Peas olev karv peab langema üle koonuselja. Habe on pikk ja rikkalik, kohevad vurrud katavad kogu koonu.

PEAPIIRKOND :
Kolju : Ümar ja lai.
Üleminek laubalt koonule : Rõhutatud.

NÄOPIIRKOND :
Koon : Hästi ruudukujuline. Koonuselg on lai ja lühike.
Mokad : Paksud, pigmenteerunud, kogu ulatuses pika karvaga kaetud. Limaskestad peavad olema musta või
pruuni pigmendiga.
Silmad : Ümarad, eelistatult tumepruunid.
Kõrvad : Madala asetusega (silmade kõrgusel või veidi madalamal), pikad, siledad, laiad; kaetud pika karvaga, mis moodustavad nööre. Kui tõmmata kõrvad ninapeegli suunas kokku, peavad need ulatuma (koos karvadega) vähemalt 5 cm üle selle. Kõrvakõhred peavad ulatuma üle suunurkade.
KAEL :
Lühike ja tugev.

KERE :
Selg : Vaid veidi kumer.
Nimme (lanne) : Kumerdunud, lühike ja tugev.
Laudjas : Ümardatud profiiliga.
Rindkere : Avar, hästi arenenud, üsna sügav; kumerate roietega.

SABA :
Veidi välja sirutatud, kuid siiski mitte horisontaaltasandini; madala asetusega; sabatipus moodustub kerge haak.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED :
Õlad : Kaldus. Õlaliigese nurk varieerub 110° ja 115° vahel.
Õlavarred : Tugevad ja lihaselised.
Küünarvarred : Sirged, tugevad, hästi luulised, hästi loodis, kogu ulatuses pika karvaga kaetud.
TAGAJÄSEMED :
Reied : Veidi kaldus, tugevate lihastega.
Kannaliigesed : Madala asetusega, üsna heade nurkadega.
Pöiad : Hästi püstised.

KÄPAD : Ümarad, laiad, karvadega kaetud.

NAHK:
Paks.

KARVKATE:
KARV :
Pikk, villav, krussis lokkidega, nöörduv. Karv on rikkalik ja katab loomulikus olekus kogu keha. See on oluliseks tõuliseks tunnuseks. Läbi aegade on barbet’ karvkatet spetsiifilise lõikusega kujundatud, et kergendada tema tööd ja liikumist. Vastavalt tema kasutusotstarbele võib barbet olla erisuguse välimusega.

VÄRVUS :
Ühevärviline must, hall, kastanpruun, võik, liivakarva, valge või rohkem või vähem laiguline. Lubatud on kõik võigu ja liivakarva värvuse värvinüansid. Eelistatakse, et kogu keha on siiski ühtlaselt kaetud sama värvitooniga.

SUURUS :
Minimaalne turjakõrgus : isastel : 58 cm,
emastel : 53 cm.