Friisi veekoer, keda kutsutakse ka Otterhoun ja Dutch Spaniel, on pärit Hollandist, kus teda kasutatakse tänapäevalgi jahikoerana. Ta on tüüpiline mandri veespanjel ja teda saab kasutada edukalt nii veelindude kui ka saarmajahil. Lisaks sellele on tal ka suurepärased valveinstinktid. Väljaspool kodumaad esineb seda tõugu äärmiselt vähe.
Friisi veekoer on iseloomult iseseisev, julge ja tööhimuline. Ta on energiline ja kiire. Ta on intelligentne ja őpib ruttu, on sotsiaalne ja mänguhimuline. Tal on arenenud valve- ja kaitseinstinktid, seega ei sobi ta algajale koeraomanikule. Oma perekonnale on ta ustav ja truu, vőőraste suhtes väga umbusklik.
Pea on tal üsna suur, kuiv ja jõuline. Kolp ja koon ühepikkused, lameda ninaseljaga. Mustadel või sinisetähnilistel koertel on must ninapeegel, pruuni värvi koertel aga pruun.
Silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, tumepruunid või pruunid.
Kõrvad keskmise suurusega, madalal asetsevad, lusikakujulised.
Hambumus: käärhambumus
Kael on lühike, jõuline, veidi kumerdunud.
Keha on väga jõuline, laia, üsna ügava ja mahuka rinnakorvi ja h ästi arenenud tagumiste roietega. Selg on sirge, lühikese nimmeosaga, kõhujoon kergelt ülespoole hoiduv.
Jäsemed: laialt asetsevad esijalad, hästi tahapoole hoiduad õlad, jõuline luustik, esijalad sirged, jõulised tagajalad, madalal asetsev kand. Käpad on ümarad, tugevate mõhnadega.
Saba asetseb keskmisel kõrgusel, rulunud spiraalselt laudja vastu. Saba kuju on tõule iseoomulik.
Friisi veekoer on keskmise suurusega, turjakőrgus on 53-58 cm, kaal 15-20 kg.
Karvkate on vetthülgav, lokkis ja tihe, jätab kergelt őlise mulje.
Värvuselt must, must-kimmel, pruun, sinine-kimmel, maksavärvi, must-valge vői maksavärvi-valge.
Tagasi
