Entlebuchi karjakoer on pärit Sveitsist, Alpide regioonist, kus teda kasutati karjade valve- ja kaitsekoerana. Šveitsi karjakoertest on ta väiksemat kasvu, väljaspool Šveitsi on see tőug vähelevinud.
“Entlebucher” on väikseim neljast Šveitsi alpi karjakoerast. Ta pärineb Entlebuch’ist, Luzerni ja Berni kantonite lähedal asuva oru piirkonnast. Esimene kirjalik märgenime all “Entlebucherhund” pärineb aastast 1889, kuid veel pikki aastaid seejärel ei eristatud Appenzelli ja Entlebuchi karjakoeri omavahel.
Aastal 1913 esitati selle väikese töbisabalise karjakoera neli eksemplari Langenthali koeranäitusel prof. Heim’ile, suurele Šveitsi karjakoeratõugude eestseisjale. Kohtuniku otsuse alusel kanti nad neljanda alpi karjakoerte tõuna Šveitsi koertetõuraamatusse (SHSB).
Esimene standard õnnestus siiski koostada alles aastal 1927, ning peale 28. augustil 1926 dr. B.Kobler’i initsiatiivil loodud entlebuchi karjakoerte Šveitsi klubi asutamist hakati seda tõugu säilitama ja puhtalt edasi aretama. Nagu SHSB-sse tehtud vähestest kannetest nähtub, levis tõug väga aeglaselt.
Uut populaarsust sai entlebuchi alpi karjakoer seejärel, kui tema pärilike omaduste, nagu elavus ja väsimatus karjakoerana, kõrval avastati ja ka tunnustati suurepärast sobivust teenistuskoeraks. Praeguseks on see ikka veel haruldane atraktiivne kolmevärviline koer leidnud endale oma poolehoidjad ja naudib perekoerana kasvavat soosingut.
Entlebuchi karjakoer on tugevate valve- ja kaitseinstinktidega. Oma perekonnale on ta truu, kuid vőőraste suhtes umbusklik. Ta on kergesti koolitatav, tark, sőnakuulelik ja koostööaldis. Talle on töötamine loomupärane, armastab liikuda ja sobib eelkőige aktiivsele inimesele.
Entlebuchi karjakoer on keskmist kasvu, turjakőrguega 48-51 cm, kaal 25-30 kg. Karvkate on pehma, lühike, värvuselt sümmeetriliselt valge, must ja tan-värvusega.
PÄRITOLU: Šveits
KASUTUS: karjasaate-, karja-, valve- ja õuekoer. Praegu ka mitmekülgne töökoer ja mõnus perekoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 2
Pinšerid ja šnautserid, molossid ja šveitsi alpi karjakoerad.
Alarühm 3
Šveitsi alpi karjakoerad.
Töökatseteta
ÜLDMULJE :Veidi alla keskmise kasvuga, kompaktse kehaehitusega ja veidi venitatud formaadiga koer, kolmevärviline nagu kõik Šveitsi alpi karjakoerad, väga liikuv ja väle. Nutikas, tark ja sõbralik näoilme.
OLULISED PROPORTSIOONID :
- Suhe - turjakõrgus : kerepikkus = 8 : 10
- Suhe - koonupikkus : koljuosa pikkus = 9 : 10
KÄITUMINE/ISELOOM :
Elav, temperamentne, enesekindel ja häirimatu; lähedaste isikutega suhtlemisel heasüdamlik ja kiinduv, võõraste suhtes veidi eemalehoidev; äraostmatu valvur; lõbus, õppimisvõimeline.
PEA :
Kerega sobivas suurusvahekorras, kergelt kiilukujuline, kuiv; lauba- ja koonujooned enam-vähem paralleelsed.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Otsmik on suhteliselt lame, suhteliselt lai, kõige laiem koht on kõrvade vahel ja aheneb veidi koonu suunas; kuklakühm vaevumärgatav; otsmikuvagu mõõdukalt väljendunud. Üleminek laubalt koonule : mõõdukalt väljendunud.
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Must, asetseb veidi eespool mokkade eesmisest kaarest.
Koon : Tugev, hea kujuga, laubast ja põskedest hästi täidlasena algav ja ühtlaselt ahenev, kuid mitte terav; veidi lühem kui vahemaa laubalõikest kuklakühmuni. Ninaselg on sirge.
Mokad : Mõõdukalt väljendunud, tihedalt koonule liibuvad, mokaservad on musta pigmendiga.
Lõuad / Hambad : Tugev, ühtlane ja täiskomplektne käärhambumus. Lubatud on otsehambumus. Lubatud on ühe kuni kahe P 1 (esimese eespurihamba) puudumine.
Puuduvatele M3 (kolmandad purihambad) tähelepanu ei pöörata.
Põsed : Mõõdukalt väljendunud.
Silmad : Suhteliselt väikesed, ümarad, tumepruunid kuni pähklipruunid.
Ilme : elav, sõbralik, tähelepanelik. Silmalaud on hästi liibuvad, laugude servad on musta pigmendiga.
Kõrvad : Mitte liiga suured, kõrge ja suhteliselt laia asetusega; kõrvalehed rippuvad, kolmnurgakujulised,
tipust hästi ümardunud; tihked, hästiarenenud kõrvakõhred; rahulikus olekus lamedalt liibuvad; tähelepanelikkuse korral tõusevad kinnituskohast veidi ja pöörduvad ettesuunas.
KAEL :
Keskmise pikkusega, jõuline, kuiv, kerele üleminek sujuv.
KERE :
Tugev, veidi venitatud.
Selg : Sirge, tihke ja lai; suhteliselt pikk.
Nimme (lanne) : Tugev, nõtke, mitte liiga lühike.
Laudjas : Kergelt laskuv, suhteliselt pikk.
Rind : Lai, sügav, kuni küünarnukkideni ulatuv. Rõhutatud eesrind; roided hästi kaardunud; rinnakorv piklik, ümarovaalse läbilõikega.
Alajoon ja kõht : Vaid veidi ülestõmbunud.
SABA :
loomulik saba kergelt laskuva laudja jätkuna. Vältima peaks lehvivat või rippuvas asendis hoiduvat saba. -
sünnipärane töbisaba. Loomulik pikk saba ja töbisaba on samaväärsed.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Tugevalt lihaselised, kuid mitte liiga rasked, mitte liiga kitsa ega laia seisuga; esijalad on lühikesed, kindlad, sirged, paralleelsed ja tugevalt kere alla seatud.
Õlad : Lihaselised; abaluud on pikad, viltused ja hästi liibuvad.
Õlavarred : Abaluudega ühepikkused või veidi lühemad.
Õlavarre ja abaluu vaheline nurk on ca 110 – 120 º.
Küünarliigesed : Hästi liibuvad.
Küünarvarred : Suhteliselt lühikesed, sirged, tugevate luudega, kuivad.
Kämblad : Eestvaates näivad sirgjooneliselt küünarvarre pikendusena, külgvaates vaid veidi kaldu; suhteliselt lühikesed.
TAGAJÄSEMED :
Hästi lihaselised. Tagantvaates mitte liiga kitsas, sirge ja paralleelne seis.
Reied : Suhteliselt pikad, moodustavad koos säärtega põlvede kohal suhteliselt avatud põlvenurga.
Sääred : Ligikaudu reitega samapikkused; kuivad.
Kannaliigesed : Tugevad, asetsevad suhteliselt madalal, hästi nurgitunud.
Pöiad : Suhteliselt lühikesed, robustsed, püstised ja igast suunast paralleelse seisuga. Lisavarbad peavad olema eemaldatud, välja arvatud maades, kus lisavarvaste eemaldamine on seadustega keelatud.
KÄPAD :Ümarad, tihedalt liibuvate ja hästi kumerdunud varvastega; otsesuunalised; küüned on lühikesed ja tugevad; padjandid on paksud ja vastupidavad.
LIIKUMINE :
Mahukas, vaba ja sujuva kergusega liikumine jõulise tagajalatõukega; nii eest- kui tagantvaates liiguvad jalad ühel sirgjoonel.
KARVKATE
KARV :
Kahekihiline. Kattekarv on lühike, tihedalt liibuv, jäik ja läikiv. Aluskarv on tihe. Veidi lainetav karv turjal ja/või seljal on küll lubatud kuid ebasoovitav.
KARVA VÄRVUS JA VÄRVIMÄRGISED :
Tüüpiline kolmevärvilisus. Must põhivärv koos võimalikult sümmeetriliste (kollakast kuni pruunika roostepunaste) kõrbepiirde ja valgete märgistega. Kõrbpiirdemärgised asuvad silmade kohal, põskedel, koonul ja kurgu all, kahel pool rinnal ja kõigil neljal jalal, kusjuures viimastel jäävad piirdemärgised musta ja valge vahele.
Alusvill : tumehall kuni pruunikas.
Valged märgised :
- Hästinähtav, kitsas, valge lauk, mis ulatub laubalt katkematult ninaseljale ning ümbritseb koonu osaliselt või täielikult.
- Valge kulgeb katkematult koonust üle kurgu kuni rinnani.
- Valget on kõigil neljal käpal.
- Pika saba korral on soovitav ka valge sabaots.
Ebasoovitav, kuid lubatud : Väike valge laik kuklal (mitte suurem kui umbes pool peopesa).
SUURUS :
Turjakõrgus :
Isased : 44 – 50 cm, lubatavus kuni 52 cm
Emased : 42 – 48 cm, lubatavus kuni 50 cm.
Tagasi
