Haruldast koeratőugu Hiina harjaskoera vőime kohata nii müütides kui ka legendides. Levib arvamus, et eelpoolnimetatud tőug pärineb Aafrika mandrilt, ning järelikult liigist Canis Africanis.
Järk-järgult levisid nad üle maailma ning ristusid kohalike tőugudega. Hämmastav, et karvutu koeratőug jäi ellu elades isoleeritud asukohas ning seejärel levides üle kogu maailma. Karvutute koeratőugude hulka kuuluvad: Hiina harjaskoer (Chinese Crested), Mehhiko karvutu (Mexican Hairless) e. Xoloitzcuintli, Abesiinia päikesekoer (Abyssinian Sand Dog), Inkade Orhideekoer (Inca Orchid), Turkish Greyhound.
Kuigi me ei tea millal tegelikult karvutud koerad jőudsid Hiinasse, on selge, et mitusada aastat aretasid neid Hani Dünastia inimesed. (Teadaolevatel andmetel kohtab seda tőugu juba 15 saj.
Hiina erinevates ürikutes.) 16 saj.vältel, Hiina kaupmehed importisid karvutuid koeri mitmetesse erinevatesse maadesse - nii saabus eelpoolnimetatud koeratőug nn. Uude Maailma.
Mehhiko karvutu, suur Xoloitzcuinli ja Inka Päikesekoer on tőenäöliselt tuntumad karvutute koerte esindajad. Arheoloogilised leiud tőendavad, et väike karvutu koer elas Mehhikos tuhandeid aastaid tagasi. Karvutu koer sisendas suurt austust Tolteekide ajastu (900-1200 AD) inimestes. Koer oli üks kümnest headuse sümbolist mis oli iseloomulik Quetzalcoatli Kuningriigile.
Muistsed tolteegid arvasid, et armastus koera vői tema isanda vastu on kőige omakasupüüdmatum armastus. Asteekidel aga olid karvutud koerad kuninglikeks templikoerteks. Uus Koeraraamat (ilmunud 1900 a.) mainib, et karvutuid koeri esineb Kesk- ja Lőuna-Ameerikas, Lääne-Indias, Hiinas, Manilas ja osaliselt Aafrikas.
Suuremalt jaolt on iseloomulik nendele tőugudele suur kasv, kuid esineb ka väikesekasvulist ja elegantset tüüpi. Koerte kasv kőigub 4-5 naela ja teistel keskmist kasvu koertel 10-15 naela vahel. Chinese Crested e. "hiina tutiga kaunistatud" päritolu üle vőib küll vaielda kuid tutiga kaunistatud on ta küll. Viimastelatel on aretatud uus tőuvariant nn. Powder puff e. "puudritups".
Teadlastele on jäänud siiani ka saladuseks nende vőime ravida haigusi. Koerake vőib peatada algava astmahoo, normaliseerida südame rütmitegevuse, alandada vererőhku, vabastada allergiast ja nahahaigustest, vähendada valu liigestes ja selgroos.
Arvatakse, et see koerake vőib peatada onkoloogilised protsessid. Osalt vőivad need nn. "imevőimed" olla tingitud tema kehatemperatuurist, mis tavaliselt on 40,5-42 C vahel. Sellist kehatemperatuuri ei esine ühelgi meie planeedil elaval loomaliigi esindajal.
ÜldiseloomustusVäike, graatsiline, rőőmsameelne ja elav koer.
Pea: Pealagi kergelt ümardunud ja piklik, pősed siledad ja lamedad, üleminek otsmikult koonule kergelt rőhutatud. Koon kergelt kitsenev, kuid mitte terav, vaid lame nagu kolp. Őhukesed ja pingul mokad. Karvkate algab otsmiku ja koonu üleminekukohast ja vőivad olla pikad - mida pikemad ja kohevamad, seda parem.
Silmad: keskmise suurusega, laialt lahus asetsevad, nii tumedad kui vőimalik. Suur viga - sinised silmad!
Kőrvad: madalal asetsevad, suured ja kikkis, kas karvadega vői ilma, powderpyff'il on lubatud rippuvad kőrvad.
Hambumus: käärhambumus. Suur viga - hammaste täielik puudumine!
Kael: pikk, peenike, kuiv, kaunilt kaardus.
Keha: painduv, täisnurkne, küllalt lai ja sügav rinnakorv, kergelt ülespoole hoidev kőhujoon.
Jäsemed: kuivetud peened abaluud, pikad, sihvakad, keha all asetsevad esijalad, käpad on suunatud ette. Hästi kumerdunud laudjas, tagapool head nurgad, pikad sääred, madal kand. Lame selg, laialt lahus asetsevad tagajalad.
Käpad: tüüpilised jänesekäpad, kitsad ja pikad, ettepoole suunatud.
Saba: kőrgel asetsev, liikumise ajal hoiab üles vői tahapoole. Sabatutt pikk ja kohev, mis asub saba alumise 2/3 pikkuses.
Liigutused: pikad, sujuvad, elegantsed, hea ulatuse ja kiirusega.
Karvkate: őhuke nahk, marmoritaoline, puudutamisel soe ja sile. Powder puff'il on tőule iseloomulik alusvill ja pikk pealiskarv.
Värvus: on lubatud kőik värvused ja värvikombinatsioonid.
Turja kőrgus: isasel koeral 28-33 cm, emasel 23-30 cm.
Kaal: maksimaalselt 5,5 kg
Tagasi
