Peruu karvutu koer on iidne koeratőug, pärit Peruust. Seda tőugu tunti juba vähemalt 300 aastat eKr. Legendide järgi vőisid Peruu karvutuid koeri omada vaid aadlikud, vaimulikud ja ülikud, neil koertel arvati olevat ravivőimeid. Neid peeti ka templite valvuritena.Tänapäeval peetakse teda seltsikoerana.
Mõnede teadlaste järelduste kohaselt toodi see koer Peruusse hiinlaste sisserände ajal veidi pärast seda, kui Peruu president don Ramón Castilla jõustas neegerorjuse tühistamise seaduse. Teised uurijad väidavad seevastu, et koer põlvneb Aafrika kontinendilt karvutu koer on saabunud Aafrikast koos ümberasunud nomaadidega.
Ühe järgmise seletuse kohaselt ulatub selle tõu tekkimine tagasi aega, mil inimene ja tema koer saabus Behringi väina ületades Aasiast Ameerikasse.
Kõikidele nimetatud teooriatele lisaks on olemas aga ka olulisi tõendeid sellest, et nende koerte kujutisi leidub juba inkade-eelsel erinevatest tsivilisatsioonidest (Vicus, Mochica, Chancay, Tiahuanacoïde mõjutustega Chancay ning Chimù) pärit keraamikal, kus on mitmel juhul kujutatud karvutut koera tavapärase puuma, mao või kotka asemel, seda kõige enam ja eriti märgatavalt Chancaykultuuris.
Neist kujutistest võib teha järelduse, et karvutuid koeri leidus juba inkade-eelsesse aega ulatuval arheoloogilisel epohhil, seega olid nad olemas juba 300 aastat enne Kristust ja 1400 aastat Kristuse järel.
Peruu karvutu koer on iseloomult intelligentne, aktiivne ja liikuv. Oma perekonda on ta kiindunud ja truu, vőőraste vastu umbusklik. Kodust väljapool on ettevaatlik ja reserveeritud.
Peruu karvutu koera omapäraks on tema sile, karvutu nahk, kuigi esineb ka pikakarvalist teisendit. Kasvult on Peruu karvutuid koeri kolme tüüpi, väikest kasvu - 25-40 cm, kaalult 4-8 kg, keskmine - 40-50 cm, kaalult 8-12 kg ja suur - 50-65 cm, kaal 12-23 kg.
Värvuselt on Peruu karvutud koerad halli, pruuni ja musta tooni, märkidega vői ilma. Karvahooldust küll ei vaja, kuid Peruu karvutut koera tuleks iga nädal pesta ja nahka őlitada, suvel tuleks kasutada päikesekreemi.
PÄRITOLU: Peruu
KASUTUS: Seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 5
Spitsilaadsed ja algupärased tõud.
Alarühm 5.6
Algupärased tõud.
Töökatseteta.
ÜLDMULJE :
Oma üldmuljelt elegantne ja sihvakas koer, kelle
välimuses avalduvad kiirus, tugevus ja harmoonia; koer ei
või mingil juhul näida jämedakoelisena. Tõuliseks
tunnuseks on tervel kerel karvade puudumine.
Teiseks iseärasuseks on peaaegu alati mittetäielik
hammastik. Käitumiselt suursugune ja oma
pereliikmetesse väga kiindunud, on peruu karvutu koer
võõraste suhtes reserveeritud hoiakuga. Ta on elav,
terane ja väga hea valvur.
OLULISED PROPORTSIOONID :
Kerepikkuse suhe turjakõrgusesse on 1 : 1; emastel võib kere olla veidi pikem kui isastel.
KÄITUMINE / ISELOOM :
Väärikas ja kodustes oludes perele truu, seejuures ka elav ning vilgas; võõraste suhtes on usaldamatu ning valvas.
PEA :
Hundilaadse kujuga.
PEAPIIRKOND :
Kolju : Kolju on keskmiste proportsioonidega; koonu ja lauba ülajooned on paralleelsed, hästi kerge erisuunalisus on lubatud; pealtvaates on koljuosa lai, nina suunas
ahenev; kulmukaared on keskmiselt arenenud ja kuklakühm on vähemärgatav.
Üleminek laubalt koonule : Laubalõige on vaid kergelt väljendunud (ligikaudu 140º).
NÄOPIIRKOND :
Ninapeegel : Ninapeegli värv peab olema harmoonilises vastavuses nahavärviga.
Koon : Ninaselg on külgvaates sirge.
Mokad : Peavad olema võimalikult tihked ning tihedalt igemetele liibuma.
Lõuad / Hambad : Lõikehambad sulguvad kääritaolise hambumusega ja kihvad on normaalselt arenenud;
lubatud on ühe või kõikide eespurihammaste (premolaaride) või purihammaste (molaaride) puudumine.
Alalõug on vähem arenenud.
Põsed : Need on normaalselt arenenud.
Silmad : Valvsa ja intelligentse ilmega; silmad on keskmise suurusega, kergelt mandlikujulised, mitte liiga
sügaval silmakoobastes asetsevad ega ka välja pungitunud, normaalse ja ühetasase asetusega, s.t mitte
liiga lähestikku ega ka liiga kaugel teineteisest. Värvus võib vahelduda, alustades mustast ja üle kõikvõimalike pruuni toonide kuni kollaseni; silmade värv peab harmoneeruma nahavärviga ning igal juhul peavad mõlemad silmad olema ühte värvi. Silmalaugude värv võib ulatuda mustast roosani heleda näoga koertel; hele värv ja roosa on küll lubatud, kuid ebasoovitavad.
Kõrvad : Tähelepanelikkuse korral peavad koera kõrvad tõusma püsti, rahulikus olekus võivad need olla aga
tahasuunas volditud. Kõrvad on keskmise pikkusega, tüvest laiad ning ühtlaselt tipu suunas ahenevad ning olles lõpuks üsna teravatipulised. Kõrvatüvi kinnitub koljuosa ülajoonele ning kõrvad suunduvad viltuselt külgede suunas; tähelepanelikus asendis võib kõrva telgjoon olla mitmes eriasendis ligilähedaselt 90º nurga all.
KAEL :
Ülajoon : Kaarduv (kumer).
Pikkus : Ligikaudu sama pikk kui pea.
Kuju : Sarnane tömbi keeglikurika kujule, nõtke, hästi lihaseline.
Nahk : Õhuke, sile ja elastne; liibub tihedalt nahaaluse sidekoe abil; ilma kurgualuse nahalotita.
KERE :
Keskmiste proportsioonidega.
Ülajoon : Sirge, kuigi mõnel koeral võib esineda ka seljanimmeosas kerge kumerus, mis alaneb laudjale üle
minnes.
Turi : Vaevu rõhutatud.
Selg : Ülajoon on sirge; sageli kohtab kahepoolselt hästi arenenud seljalihastikku, mis jätab nimmeosale ulatudes seljast veidi kumera mulje.
Nimme (lanne) : Lühike ja hästi lihaseline; pikkus moodustab umbes 1/5 turjakõrgusest.
Laudjas : Ülajoon on veidi kumer; kalle horisontaaltasapinna suhtes moodustab umbes 40º.
Laudja kindel ja lihaseline ehitus tagab tagajalgade tugeva tõukejõu.
Rindkere : Eestvaates peab rind olema hea, kuid mitte ülemäärase laiusega; ulatub peaaegu kuni
küünarnukkideni; roided peavad olema kergelt kaarduvad, mitte mingil juhul lamedad. Rinnaümbermõõt
küünarnukkide tagant mõõdetuna peab ületama turjakõrgust umbes 18% võrra.
Alajoon ja kõht : Alajoonest joonistub elegantne ning hästi rõhutatud kurvikaar, mis saab alguse rinna alaosast ning kulgeb tõusvas joones üle hästi ülestõmmatud, kuid mitte nöördunud kõhuks.
SABA :
Saba on madala asetusega; see on tüvest jäme ja aheneb tipu suunas peeneks. Erutuse korral võib koer kanda oma saba kaarduvalt seljajoonest kõrgemal, see ei tohi aga mitte mingil juhul rõngasse keerduda; rahulikus olekus on saba rippuvas asendis ning sabatipus moodustub kergelt kaarduv haak. Vahel võib olla saba ka kõhu alla tõmmatud. Saba ulatub peaaegu kannaliigesteni ja saba ei lühendata.
JÄSEMED :
ESIJÄSEMED :
Hästi keret toetava seisuga; eestvaates on esijalad täiesti sirged ja püstised ning küünarnukid ei ole välja pööratud;
Labaluu ja õlavarreluu vaheline nurk jääb vahemikku 100º kuni 120º. Külgvaates on kämbla kalle vertikaali suhtes ligikaudu 15º kuni 20º.
Esikäpad : Käpad on poolpikad ja meenutavad jänesekäppasid; käpapadjandid on tugevad ja kuumusele
vastupidavad; varvaste vahelised nahad on hästi arenenud. Mustadel koertel on eelistatavalt mustad
küüned ja heledamatel koertel heledad küüned.
TAGAJÄSEMED :
Lihased on ümarad ja elastsed; tuharate tagakaar tuleb markantselt esile. Puusaluu ja reieluu vaheline nurk jääb vahemikku 120º kuni 130º ning reieluu ja sääreluu vaheline nurk on 140º. Tagantvaates peavad tagajalad
olema sirgelt püstised; lisavarbad tuleb eemaldada.
Tagakäpad : Esikäppadega samasugused.
LIIKUMINE :
Eespool kirjeldatud liigesenurkadest ning jäsemete ehitusest tingitult liigub koer üsna lühikese kuid kiire
sammuga, seejuures ühtlaselt vetruvalt ning pehmelt.
NAHK :
Kogu keha pinnal peab nahk olema sile ning elastne; peas silmade kohal ja põskedel võivad tekkida kaarjad,
peaaegu kontsentrilised kurdjooned. On kindlaks tehtud, et seda tõugu koertel on nii kehatemperatuur kui ka
nahapinna temperatuur sama nagu teistelgi mistahes tõugu koertel, kuid karvkatte puudumise tõttu kiirgub
soojus nahalt otse ja soojuse eraldumine on tingitud karvakattest moodustuva loomuliku õhkisolatsiooni
puudumisest.
KARVKATE :
KARV :
Õigustamaks “karvutu koera” nimetust, peab karvkate puuduma; leida võib vaid karvajäänukeid peas, jäsemete
alaosadel ja sabas ning vahel ka üksikute karvadena seljal.
VÄRVUS :
Karvavärvus varieerub mustast mustadel koertel, kiltkivimustast, elevandimustast, sinakasmustast,
kõikvõimalikest halli toonidest, tumedast pruunist kuni heleblondini. Kõik need värvused võivad esineda
ühevärvilistena või koos roosatooniliste laikudega, mis võivad asuda üle kogu keha.
SUURUS ja KEHAKAAL :
Turjakõrgus :
Isastel ja emastel esineb kolm suurust :
Väike : 25 kuni 40 cm (9 ¾ kuni 15 ¾ tolli),
Keskmine :40 kuni 50 cm (15 ¾ kuni 19 ¾ tolli),
Suur : 50 kuni 65 cm (19 ¾ kuni 25 ¾ tolli).
Kehakaal :
Kehakaal vastab isastel ja emastel kolmele suurusele :
Väike : 4 kuni 8 kg (8,8 kuni 17,6 naela),
Keskmine :8 kuni 12 kg (17,6 kuni 26,4 naela),
Suur : 12 kuni 25 kg (26,4 kuni 55,1 naela).
Tagasi
